Spironolaktoon

Spironolaktoon on aldosterooni antagonist. Spironolaktooni võib kasutada monoteraapiana, kuid sagedamini kombineeritult suukaudsete rasestumisvastaste vahenditega. Seda esiteks tema suhteliselt sageda kõrvaltoime – ebaregulaarsete verejooksude tõttu, teisalt aga tema potentsiaalse teratogeense ohu tõttu. Pole küll dokumenteeritud ühtki juhtu, kuid on võimalik, et tarvitatuna raseduse ajal põhjustab spironolaktoon meessoost loote feminiseerumist. Spironolaktooni toimemehhanismiks on konkureerimine dihüdrotestesterooniga rakusiseste androgeenide retseptoritele. Lisaks pärsib spironolaktoon 17α-hüdroksülaasi ja 17,20-lüaasi aktiivsust androgeenide biosünteesil. Monoteraapiana ei oma spironolaktoon antigonadotroopset toimet ega vähenda vaba testosterooni ja androstenediooni hulka vereplasmas. Spironolaktooni soovitatavad annused on 100-200mg päevas 6-12 kuu jooskul. Hirsutismi vähenemine saavutatakse 40-80% patsientidest. Lisaks polümenorröale, on spironolaktoonil veel teisigi kõrvaltoimeid: diureetilise toime tõttu võib spironolaktoon põhjustada soolade kaotust; peavalusid, emotsionaalset ebastabiilsust, nõrkustunnet, libido langust.

Antiandrogeenid

Antiandrogeense toimega gestageeni – tsüproteroonatsetaati toimemehhanismi põhineb nii dihüdrotestosterooni seondumise blokeerimisel tsütoplasmas paiknevale androgeeni retseptorile, kui ka 5α-reduktaasi aktiivsuse ning androgeenide sünteesi vähendamises. Enamikel juhtudel on tsüproteroonatsetaat kombineeritud etinüülöstradiooliga (Diane-35; Femina 35), kuna üksi manustatuna põhjustab ta ebaregulaarseid verejookse ning hüpoöstrogeneemiat. Tsüproteroonatsetaadi kõrvaltoimed on depressioon, alanenud libido, vedeliku retentsioon, kehakaalu tõus ning väga harva adrenaalne puudulikkus. Raskematel hüperandrogeneemia juhtudel võib raviskeemile lisada (soovitavalt menstuatsioonitsükli 1.-10.(15.) päeval) või kasutada ka monoteraapiana puhtaid antiandrogeene – tsüproterooni (Androcur).

Flutamiid

Rasketel hüperandrogeneemia juhtudel võib kasutada tugevatoimelist mittesteroidset antiandrogeeni – flutamiidi, mida kasutatakse meestel kaugele arenenud prostata vähi raviks ning väiksemates annustes androgeense alopeetsia raviks (Propecia). Flutamiidi toimemehhanism põhineb androgeenide seostumise inhibeerimises märklaudorganites. Efekt ilmneb võrreldes teiste antiandrogeenidega varakult – ligikaudu 3 kuu möödumisel pärast ravi alustamist. Annus 250-500 mg päevas. Kõrvaltoimed: maksa ensüümide aktiivsuse tõus, naha kuivus, uriini värvumine rohekaks. Võib omada teratogeensest toimet.

Finasteriid

Finasteriid on 5α-reduktaasi inhibiitor, mis pärsib testosterooni konversiooni dihüdrotestosterooniks ning seega vähendab perifeersetes organites enam toimiva androgeeni taset. Kuigi finasteriid toimib selektiivselt 2. tüübi 5α-reduktaasile ning rasunäärmetes leidub enam 1. tüüpi 5α-reduktaasi, pärsitakse suure annuse - >5mg korral androgeenide toime karva –ja rasunäärmele vaatamata ravimi selektiivsusele (Futterweit, 1999). Ravi efektiivsus hirsutismi vähendamisel on võrreldav spironolaktoonile. Kõrvaltoimeid esineb naistel vähe: on kirjeldatud kergeid gastrointestinaalseid vaevusi. Ravi tulemusena plasma dihüdrotestosterooni hulk väheneb, kuid testosteroon võib tõusta (Ciotta et al, 1995). Ravi efekti 7,5mg päevase annuse korral on oodata 6 kuu möödumisel. Kuna finaseteriid võib põhjustada meessoost lootel ambivalentsete genitaalide arengu, tuleb ravi ajal rasedusest hoiduda.

Antiandrogeenset toimet omavad ka mitmed muul näidustusel kasutatavad ravimid, näiteks tsimetidiin, ketokonasool.