Infohariduse magistritööd
Permanent URI for this collection
Browse
Browsing Infohariduse magistritööd by Author "Männiste, Maris, juhendaja"
Now showing 1 - 6 of 6
Results Per Page
Sort Options
Item Info- ja dokumendihaldustarkvara WebDesktopi kasutatavuse testimine(Tartu Ülikool, 2018) Palgi, Piret; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutMagistritöö eesmärgiks oli kaardistada WebDesktopi tarkvara praeguse disainilahenduse kasutatavuse probleemid ning ühtlasi testida uue disainilahenduse kasutatavust. Eesmärgi saavutamiseks püsitasin järgmised uurimisküsimused: ● Millised kasutatavuse probleemid on info- ja dokumendihaldussüsteemi WebDesktop praeguses lahenduses? ● Millised kasutatavuse probleemid on info- ja dokumendihaldussüsteemi WebDesktopi uue disainilahenduse esimestes prototüüpides? Praeguse disainilahenduse probleemide väljaselgitamiseks viisin läbi poolstruktureeritud individuaalsed intervjuud. Intervjueeritavatele oli meenutamisel abiks võimalus kasutada praegust süsteemi. Uue disainilahenduse kasutatavuse testimiseks palusin kasutajatel testida prototüüpe, lahendades ettemääratud ülesandeid ning jagades valjult oma mõtteid. Ülesannete sooritused jäädvustasin kasutaja ekraanivaate ning heli salvestamise teel, et tulemuste analüüsimisel oleks võimalik nende juurde tagasi pöörduda ja tutvustada probleeme disainimeeskonna teistele liikmetele. Valitud meetodeid eelistasin nende suhteliselt madala aja-, raha- ning inimressursikulu tõttu, mis loodetavasti innustab leidma rakendust ka WebDesktopi edaspidistes arendusprojektides. Metoodika peamiseks nõrgaks kohaks pean tagasiside subjektiivsust: uuringus sai kõlada ainult väheste valitud kasutajate hääl. Praeguse disainilahenduse probleemide analüüsimisest selgus, et üldjoontes ollakse praeguse süsteemiga ära harjunud ning rahul. Kõige rohkem mainitud probleemiks oli otsingu, lisamise ning haldamise rippmenüüde ebamugav kasutatavus, millega peamiselt on hädas need kasutajad, kes kasutavad süsteemi vähem. Mitmed väljatoodud kasutusprobleemid olid seotud puuduliku ja ajale jalgu jäänud administreerimistegevustega, mis põhjustab kasutajatele asjatut kasutuskeerukust. Siin on kindlasti võimalik abiks olla WebDesktopi kasutajatoel, kes nõustab asutuste administraatoreid. Uue disainilahenduse prototüüpide testimisel praeguste kasutajatega panin tähele, et praegune otsingu, lisamise ning haldamise menüüde probleemsus võib olla üle kandunud ka uuele lahendusele ning sellega peaks disainer veel tegelema. Hea meel on, et kasutajad peegeldasid oma tagasisidega WebDesktopi uue disainilahenduse taotlusi, milleks on kaasaegsem välimus, puhtus (ebavajalike funktsionaalsuste eemaldamine või peitmine) ning tuttavlik lähenemine, kus eeskuju on võetud laialt levinud infosüsteemidest. Palusin kasutajatel hinnata teatud süsteemitegevuste kasutuslihtsust, millest järeldus, et kaks testitud süsteemitegevust olid kasutajate jaoks pigem lihtsad ning kolm ülesannet väga lihtsad. Kõige keerukamaks kujunes dokumendiseoste uue kuvamisloogika mõistmine, kuid nagu mitmed kasutajad ka arvasid, siis tuleb muudatusest lihtsalt teadlik olla ning siis õpitakse seda kasutama. Järelduste ning diskussiooni peatükis tegin kokkuvõtte praeguse ning uue disainilahenduse peamistest probleemidest koos kasutajate ja minupoolsete ettepanekutega. Seejärel arutlesin WebDesktopi kasutatavuse testimiseks rakendatud metoodika sobivuse üle, mida edaspidi võiks teisiti teha ning millised jätku-uuringud oleksid tulevikuperspektiivis asjakohased WebDesktopi uue disainilahenduse võimalikult edukaks implementeerimiseks (veebiküsitlus võimalikult paljude kasutajate hulgas, juurdepääsetavuse uuring, kaaluda administreerimise lihtsustamist).Item Infosüsteemi arendamise põhimõtted muutuvate nõuete korral Eesti avalikus sektoris(Tartu Ülikool, 2020) Adamson, Anni; Mikkelsaar, Reeni, juhendaja; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem IT arenduste juhtimine ja metoodikad PAIK-projektis integreeritud teenuste loomisel(Tartu Ülikool, 2020) Mätlik, Kristina; Anier, Andres, juhendaja; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutMagistritöö eesmärk oli leida integreeritud teenuse osutamiseks vajaliku tehnoloogia arendamisel kerkinud väljakutseid ja nendega toimetulemiseks kasutatavate meetodite rakendamist PAIK-projektis. Teema on aktuaalne, kuna Eestis on sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integreerumine esmakordne ja teerajajaks on just Viljandi Haigla. PAIK-projekti eesmärk on otsida uut ja efektiivsemat tervishoiukorraldust. Viljandi maakonna näitel luuakse paikkondlik esmatasandi-, eriarstiabija sotsiaalteenuste integratsioonimudel ning meetodid nende loomiseks teistes maakondades. Üheks osaks nendest loodud meetoditest on kõiki osapooli rahuldava IT-lahenduse loomine ja rakendamine. Viljandi paikkonnas on teenuste tõhusaks koordineerimiseks välja arendatud infoplatvorm „Teleskoop“. Selleks, et infoplatvorm vastaks PAIK-projekti osapoolte soovidele ning oleks igapäevase töövahendina mugav kasutada integreeritud teenuse osutamisel, on vaja seda pidevalt arendada. „Teleskoobi“ arendamise kõige suurem väljakutse seisneb aga selles, et integreeritud teenuse osutamise protsessid ei ole välja kujunenud ning on pilootprojekti raames pidevas muutumises. Magistritöös keskendusin sellele, et kirjeldada erinevaid metoodikaid IT-lahenduse loomisel ja rakendamisel ning analüüsida nende sobivust PAIKprojekti. Põhjalik dokumenteerimine on vajalik selleks, et kasutatud ennast õigustanud metoodikad oleksid rakendatavad integreeritud teenuste toetamisel teistes maakondades. Metoodite loomiseks on kasutatud tegevusuuringu formaati, milles Lewini kirjeldatud muudatuste juhtimise tsükkel on asendatud kaasaegsema PDSA tsükliga. PDSA tsükkel võimaldab teha IT-platvormi muudatusi väikeste sammudega, mille tulemused on meeskonnale arusaadavad ning kontrollitavad, vajadusel ka lihtsasti tagasipööratavad. Teadusliku meetodina eeldab PDSA hüpoteeside püstitamist, milleks on rakendatud PAIK-projekti planeerimise faasis tuttavat topelt-teemanti metoodikat. Metoodika väljundiks on IT-lähteülesanne kasutajalugudena. Rakendatud meetodid võimaldasid IT-lähteülesannete koostamisse kaasata ka kõik vahetult patsiendiga kokku puutunud osapooled. Samuti kontrollisid need osapooled enne muudatuste rakendamist üle, et arenduspartneri teostatu vastab ärilistele eesmärkidele. PAIK-meeskonna tagasiside põhjal osutusid valitud meetodid lihtsateks, arusaadavateks ja rakendatavateks, nende abil on korduvalt õnnestunud saavutada eesmärgipärased saavutused IT-lahendusse „Teleskoop“. Rakendusuuringu tulemusel valitud meetodid leiavad lähitulevikus rakendamist integreeritud teenuste käivitamisel Tartu, Põlva, Võru ja Valga maakondades Eesti Haigekassa ellu kutsutud insuldipatsiendi integreeritud teekonna loomise projekti raames.Item Juurutusprotsessiga seotud edu ja ebaedu tegurid vangiregistri näitel(Tartu Ülikool, 2019) Toom, Liis; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Kliiniliste Uuringute Keskuse Registri kasutajate vajaduste kaardistamine(Tartu Ülikool, 2018) Kalinina, Aive; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutTöö eesmärgiks oli välja selgitada TÜK Kliiniliste Uuringute Keskuse registri jaoks olulised osa-poolte praktilised vajadused, mida tuleks edaspidistes registri arendustes arvestada. Uurimistöö tulenes praktikast, mille kohaselt oli KUK registri kasutuse aktiivsus madal, kasuta-miskogemus väike või puudus üldse. Eesmärgi saavutamiseks uurisin esmalt kirjandust ja seejärel kaardistasin registri kasutajad ning viisin läbi intervjuud meditsiinvaldkonna ekspertidega. Interv-juud viisin läbi keskuse juhatajaga, kliiniku juhatajaga, osakonna juhatajaga, günekoloogi ja reu-matoloogiga. Poolstruktureeritud intervjuud transkribeerisin ning transkribeeritud materjali põhjal kasutasin analüüsi meetodina kvalitatiivset sisu analüüsi. Intervjuude põhjal tegin MAXQDA programmiga kodeerimise ning analüüsisin kasutajate vajadusi ja probleeme kliiniliste ravimuu-ringute läbiviimisel. Uuringu tulemused näitasid, et aktuaalsed probleemid on enamasti ühised struktuurijuhtidel klii-niliste uuringute jätkusuutlikkusega, andmehaldusega ja kõigil uuritavatel oli ühine vajadus info-süsteemide integreerimiseks. Mida kõrgemal positsioonil oli struktuurijuht seda enam oli vajadus administratiivseks andmehalduseks ning mida väiksem oli vastutusvaldkond, seda määravam oli funktsionaalsuste võimalus, meeskond ja lisaväärtused, mis toetasid praktiliselt kliiniliste uurin-gute läbiviimist. Magistritöö tulemused on hea näide, probleemist mis selgub inimeste tasandi kontekstist. Kõik baseerub inimestel ja organisatsiooni tasandil. Selle magistritöö käigus ilmnes, kuivõrd vajalik täna on teha interdistsiplinaarseid uuringud selleks, et mõista ühiseid vajadusi ja leida parimaid lahendusi. Magistritöö raames avaldus, et oma valdkonna jälgimine meditsiinis on piiratutud tin-gimustes, sest puudub ressurss mis toetaks registri haldust, tugisüsteeme ning infrastruktuuri. Re-gistrite toimimine ja areng vastavalt kasutajate vajadustele kätkeb endas interdistsiplinaarsust, meeskonna funktsionaalsust ning struktuurist tulenevat liikuma panevat jõudu. Olgu see siis tea-dusmaastikul toetussüsteemi, motiveeritud finantsskeemi või lihtsalt huvi tekitamine noortele ars-tidele omaalgatuslike uuringute osas. Oma töös järeldasin, et TÜK KUK registri tegevus ja väljund, hierarhilises organisatsiooni struk-tuuris, ei toeta küllaldaselt registri kasutajaid, kes mõtleksid kaasa ning kaardistaksid uuringutega seotud vajadusi. Kui andmehaldus võimaldaks analüütiliselt hinnata protsessi, siis tasub kaaluda inimressursi optimaalset kasutamist ja optimeeritud töö koordineerimist. Edaspidised uuringud võiksid laieneda kasutajate vajadusi silmas pidades keskenduda registri funktsionaalsuste ja andmeanalüüsi parandamisele. Info ja teadmusjuhtimise seisukohalt tasub kaaluda kliiniliste andmemudelite väljatöötamist, mis hõlbustaksid ravimiuuringute planeerimist.Item Valdkonna ekspertide arusaamad automatiseeritud süsteemide kasutamisest avalikus sektoris(Tartu Ülikool, 2020) Porrmann, Eliise-Marie; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut