Euroopa õpingute õppekava magistritööd – Master´s theses
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/52078
Sirvi
Sirvi Euroopa õpingute õppekava magistritööd – Master´s theses Autor "Andrejeva, Enel" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Strateegilise autonoomia mõiste kasutus aastatel 2019-2024 Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Ülemkogu eesistuja kõnede näitel(Tartu Ülikool, 2025) Andrejeva, Enel; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKäesoleva magistritöö eesmärk on teada saada, kuidas käsitletakse strateegilise autonoomia terminit Euroopa Liidu institutsioonide esindajate retoorikas, täpsemalt välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Ülemkogu eesistuja kõnedes aastatel 2019-2024. Euroopa strateegilise autonoomia kontseptsioon on leidnud laialdast kõlapinda ning muutunud üha aktuaalsemaks Euroopa Liidu naabruses toimuvate võimuvõitluste kontekstis. Töös uuritakse kahe Euroopa Liidu juhtivametniku ettekandeid: EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell Fontelles´e ning Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli kõnesid, mille kaudu selgitatakse välja, kuidas käsitletakse strateegilist autonoomiat. Antud magistritöö on kvalitatiivse suunitlusega, kus kasutatakse uurimistüübina juhtumiuuringut (case study). Magistritöö analüüsist selgus, et strateegilise autonoomia kontseptsiooni mõistete käsitlus on laialivalguv ning abstraktne, kus ühte kokkulepitud mõistet strateegilise autonoomia kontseptsiooni silmaspidamisel ei ole. Borrell arutles strateegilise autonoomia kontseptsioonist pigem teiste teemade hulgas ning vähem iseseisva osana. Michel kõneles strateegilisest autonoomiast nii eraldiseisvalt kui ka seostades seda sõnavõttudes kajastatud teemadega. Kontseptsioonist kõneledes rõhutasid juhtivametnikud erinevaid aspekte: Borrell kirjeldas strateegilist autonoomiat rahvusvahelise keskkonna murenemise ning ebastabiilsuse kaudu, samas kui Michel väljendas vajadust vähendada negatiivseid sõltuvusi, mille mõjud kerkisid esile kriiside jm sündmuste tagajärjel. Kõneisikud olid üksmeelel, et strateegilise autonoomia defineerimisel saab esile tuua sõltuvuste vähendamise. Kirjeldatakse, et kontseptsiooni ei tohiks tõlgendada kui EL-i isolatsiooni, protektsionismi ega üksinda tegutsemistahet. Borrell näitab, et strateegilise autonoomia vajalikkus tuleneb EL-i välise poliitilise keskkonna murenemise tagajärjel, mis mõjutab EL-i, samas Michel rõhub EL-i sisemisele võimekusele toimida autonoomselt ning suurendada EL-i siseseid võimsusi. Borrell peab oluliseks EL-i ühist sõnumit, andes strateegilise autonoomia kontseptsioonile perspektiivi ning liikudes praktikasse, et saavutada suurem sõltumatus ning EL-i tegutsemisvõime. Michel pidas oluliseks liikuda strateegilise autonoomia mõiste juurest selle kontseptsiooni põhimõtteni, sest erinevad sõnad võivad sõltuvalt kontekstist omada erinevat tähendust. Ukraina sõja alguses kajastus juhtivametnike sõnavõttudes veelgi tugevamalt EL-i tahe vähendada väliseid sõltuvusi tagurlike riikide toodetest ja tarnetest, aga ka suurendada EL-i vastutust ja võimekust tagada enda julgeolek.