VKRK magistritööd – Master's theses
Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/34630
Browse
Browsing VKRK magistritööd – Master's theses by Author "Kaljus, Astri, juhendaja"
Now showing 1 - 3 of 3
- Results Per Page
- Sort Options
Item Eeluuring Eesti lambavilla klassifitseerimise süsteemi loomiseks(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Muru, Katti; Matsin, Ave, juhendaja; Kaljus, Astri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondUurimustöö ”Eeluuring Eesti lambavilla klassifitseerimise süsteemi loomiseks” keskendub 20. sajandil meil kasutusel olnud lambavilla standardite ja Eesti villamajanduse hetkeolukorra uurimisele. Töös antakse ülevaade lambavilla kvaliteeti kujundavatest ja mõjutavatest teguritest ning Põhjamaades ja Suurbritannias kehtivatest villastandarditest. Tuginedes varasematele praktikatele, uurimise käigus turuosalistega läbiviidud küsitlustele ja intervjuudele esitab autor ettepaneku Eesti villa klassifitseerimise süsteemi loomiseks. Tulevikus aitab klassifitseerimise süsteem luua Eesti villastandardit, et tõsta lambakasvatajate teadlikkust oma loomade villa väärtusest ning hinnata selle optimaalsemaid kasutusvõimalusi, tõhustada villavabrikute ja teiste villatöötlejate tegevust. Uurimus aitab kaasa Eesti villamajanduse arengule tervikuna ja lambavilla kui väärtusliku tooraine teadlikumale kasutuseleItem Juusehete tehnoloogia Eestis. Tervikesemete valmistamine punumisketta abil(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Siiman, Evelin; Kaljus, Astri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondKäesolev magistritöö käsitleb punumisketta abil juustest punutud esemete valmistamise tehnoloogiat. Eesmärgiks on juustest tervikesemete valmistamine, õppides samal ajal põhjalikult tundma protsessi kõiki etappe ja lahendades eelmistest töödest õhku jäänud küsimusi. Vastuseid vajavad praktilised küsimused: a) kuidas valmistati juusesemete erinevaid osi, b) milliseid abimaterjale ja -vahendeid ehete valmistamisel ja viimistlemisel kasutati, c) kas ja millised on erinevused erinevatelt inimestelt pärit juustel, kuidas mõjutavad need punumist, d) kuidas sobitada juustest punumise tehnika tänapäevasesse ehtedisaini. Kasutasin lahenduste leidmiseks erinevaid meetode nagu tehnoloogiapõhine esemete vaatlus muuseumides, välitööd Rootsis Våmhusi asulas, seni lahendamata mustritega eksperimenteerimine ning nelja rekonstruktsiooni valmistamine museaalide ja ühe rekonstruktsiooni tegemine foto järgi. Magistritöö käigus tegin korrektuure seminaritöös esitatud mustrite tabelisse, hindasin ümber eseme valmistamise kvaliteeti näitavad omadused, tuvastasin rekonstrueeritavatel esemetel esinevad seni katsetamata mustrite punumisvõtted, ning sain uudsed kogemused viielt erinevatelt inimestelt pärit juuste kasutamisega, avastades, et materjali käsitlemise nüansid on seotud juuksekarvade läbimõõduga. Juustest punumise kombineerimine tänapäevase ehtedisainiga andis minu jaoks kõnealusele käsitööliigile uue perspektiivitunnetuse, mis võiks aidata tuua lähemale selle varju jäänud tehnika algse mõtte ja olemuse. Väljundiks olevad sügavalt isikliku puutega ehted kannavad väikese juustelisandiga endas seotust ja lähedust nagu pea kaks sajandit tagasi, jäädes samas siiski kehtivate esteetikanormide piiresse.Item Lõuna-Läänemaa lapilised rahvarõivaseelikud ja nende valmistamise tehnoloogia(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2020) Luhamaa, Liis; Kaljus, Astri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondLiis Luhamaa magistritöö „Lõuna-Läänemaa lapilised rahvarõivaseelikud ja nende valmistamise tehnoloogia“ (2020) eesmärgiks on täiendada teadmisi Lõuna-Läänemaa 19. saj lõpu ja 20. saj alguse rahvarõivastest ning tõmmata tähelepanu tänapäevaks suuresti unustusse vajunud omapärastele rahvarõivaseelikutele. Töös antakse ülevaade Hanila, Karuse, Lihula, Kirbla ja Martna kihelkondade lapiliste ehk topeltikatmustritega rahvarõivaseelikute valmistamise tehnoloogiast, ornamentikast ja värvidest. Magistritöös on põhjalikult käsitletud ja korrastatud teemaga seotud terminoloogiat. Töö on jaotatud kolmeks peatükiks. Töö esimeses peatükis antakse ülevaade Eesti neotud lõngadega kootud tekstiilide varasemast uurimisloost nii eesti- kui võõrkeelses kirjanduses. Töö teine peatükk käsitleb lapiliste rahvarõivaseelikute valmistamise tehnoloogiat ja kirjeldab, millised materjale, töövahendeid ja -võtteid nende seelikute valmistamisel kasutati. Töö kolmandas peatükis keskendutakse lapiliste rahvarõivaseelikute visuaalsele küljele, antakse ülevaade seelikutes kasutatud värvidest ja mustritest, analüüsitakse mustrite kompositsiooni ning mustrite kasutust eri kihelkondades. Magistritöö loov-praktilise osana töötas autor välja lapiliste rahvarõivaseelikute mustrite mustrijoonisena esitamise põhimõtted. 30 lapilise rahvarõivaseeliku mustrijoonist on toodud lisades 1-6.