Browsing by Author "Belova-Dalton, Oksana, juhendaja"

Now showing 1 - 5 of 5

listelement.badge.access-status Open Access ,
Immigratsiooni mõju terrorismi kasvule Euroopa Liidus
(Tartu Ülikool, 2026) Kuum, Katrin; Belova-Dalton, Oksana, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Open Access ,
Noorte veebipõhise radikaliseerumise ennetuse kajastumine Erasmus+ projektipraktikas: Eesti ja Tšehhi võrdlev analüüs
(Tartu Ülikool, 2026) Aidma, Anett; Belova-Dalton, Oksana, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev magistritöö uurib noorte veebipõhise radikaliseerumise ennetuse kajastumist Eesti ja Tšehhi osalusega Erasmus+ projektipraktikas. Töö eesmärk on välja selgitada, milliste mehhanismide kaudu Euroopa Liidu rahastatud projektid panustavad noorte veebipõhise radikaliseerumise ennetusse ning millised sisulised, digispetsiifilised ja rakenduslikud lüngad ilmnevad projektipraktika võrdlemisel Euroopa Liidu ennetusraamistiku, riikliku tausta ja ekspertintervjuudega. Keskne uurimisküsimus on, kuidas Eesti ja Tšehhi osalusega Erasmus+ projektid panustavad noorte veebipõhise radikaliseerumise ennetusse ning millised poliitika ja projektipraktika vahelised lüngad selle võrdluse põhjal esile tulevad. Töös kasutatakse kvalitatiivset uurimisstrateegiat, mille keskmes on Erasmus+ projektide dokumendianalüüs. Erasmus+ projektide analüüsi tõlgendamisel kasutatakse tugipunktidena Euroopa Liidu ennetusraamistikku ning teooriaosas käsitletud Eesti ja Tšehhi noorte veebipõhise radikaliseerumise riiklikku olukorda. Analüüsi täiendavad neli poolstruktureeritud ekspertintervjuud. Tulemustest ilmneb, et Erasmus+ projektid ei käsitle radikaliseerumise ennetust enamasti kitsalt julgeolekumeetmena, vaid hariduslike, sotsiaalsete, noorsootööalaste ja digipädevuslike tegevuste kaudu. Projektid panustavad ennetusse eelkõige meedia- ja infopädevuse, kriitilise mõtlemise, demokraatliku osaluse, sotsiaalse kaasatuse, diskrimineerimise ennetamise, noorte eneseväljenduse ja kuuluvustunde tugevdamise kaudu. Eesti projektipraktikas on tugevamalt esindatud sotsiaalne kaasatus, meediapädevus, diskrimineerimise ennetus, misogüünia käsitlemine ja noorte osalus. Tšehhi osalusega projektides on nähtavam digikeskkonna, desinformatsiooni, digiturvalisuse, tehnoloogiliste riskide ning spetsialistide koolitamise mõõde. Samas jäävad mõlema riigi puhul nõrgemalt kaetuks platvormiloogika, algoritmiline võimendus, tehisintellekti abil loodud manipuleeritud sisu, meemikultuur, mängukeskkonnad, suletud veebikogukonnad ning ennetusmeetmete püsiv sidumine hariduse, noorsootöö ja kogukondliku toega. Töö järeldab, et Erasmus+ projektipraktika võib tugevdada olulisi kaitsetegureid, kuid noorte veebipõhise radikaliseerumise ennetus vajab süsteemsemat ja ajakohasemat seost digikeskkonna konkreetsete mõjutusmehhanismide, formaalse hariduse, noorsootöö, lapsevanemate teadlikkuse, kogukondliku toe ja mitmetasandilise koostööga.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Postcolonial perspectives on the international response and the concealment of atrocities in Tigray massacre
(Tartu Ülikool, 2026) Siriwattanadirek, Tanaset; Belova-Dalton, Oksana, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This thesis examines how global attention influences the behavior of African states by analyzing the level of international responses from international organizations and the actions of the Ethiopian government in the Tigray massacre case, with particular focus on the effectiveness of mass atrocity information concealing strategies during the period between 4th November 2020 and 2nd November 2022. The study draws on data from reports, meeting records, and press statements issued by the United Nations Security Council (UNSC) and the European Union (EU) on the topic of Tigray massacre. It further investigates the extent to which the Ethiopian government employed concealment strategies to restrict the flow of information regarding mass atrocities through many situation reports from conflict monitoring organizations. To analyze the data, direct content analysis and congruence analysis methods were applied. The findings indicate that the Ethiopian government’s use of information concealment strategies is consistent with realist theory, which posits that state behavior in an anarchic international system is primarily driven by survival rather than cooperation, particularly when coordination among states is not prioritized. However, a postcolonial theoretical analysis reveals additional causal mechanisms underlying the government’s behavior. First, limited international attention to African conflicts shaped by hierarchical structures in global politics. It creates conditions in which states perceive reduced external scrutiny as strategically advantageous. In this context, the Ethiopian government may adopt adaptive strategies that combine the suppression of marginalized voices through the concealment of mass atrocity information with the selective adoption of international norms through mimicry, in order to manage and mitigate external pressure. Second, these conditions contribute to the prolongation of conflict, as partial compliance and managed visibility reduce external incentives for resolution. Finally, this dynamic may lead to the normalization of conflict, both within domestic governance practices and international perception. Overall, this research highlights the critical role of international organizations in African conflicts. From a postcolonial perspective, it suggests that conflict-resolution frameworks developed for Western contexts may not be fully effective in African cases and require adaptation, since that African conflicts are shaped by hierarchical dynamics in international politics.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Preventing and controlling organised crime, at what cost? Examining human rights impacts of strategies from Belize, El Salvador, and Guatemala
(Tartu Ülikool, 2026) Allen, Charlie; Belova-Dalton, Oksana, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Following decades of failed strategies in combating organised crime, 2022 constituted a turning point for Latin America – El Salvador, under the government of President Nayib Bukele, took a hard-on-crime approach that, for the first time, appeared to successfully prevent and control organised crime. This thesis asks at what cost for human rights did these measures take place? The investigation analyses the targeted nature of organised crime prevention and control strategies in Belize, El Salvador, and Guatemala between 2015-2025, looking at state of emergency usage, mano dura attributes, and the prevalence of securitising language used during the period. Using securitisation theory as a point of departure, this small-n study uses the above methods to contribute to an under-researched element of securitisation, namely perpetual cycles of fear and perceived vulnerability, and their role as a catalyst for the continued popularisation of hard-on-crime measures. This thesis posits that less targeted strategies have a negative impact on the level of human rights, which is mostly proven to be the case. These conclusions are derived from an analysis combining established quantitative trends with qualitative insights that seek to explain them.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Varajase radikaliseerumise märkamise riikliku raamistiku ettepanekud haridustöötajatele
(Tartu Ülikool, 2025) Räni, Keitlin; Belova-Dalton, Oksana, juhendaja; Maiberg, Heidi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
EL-is on radikaliseerumise oht tõusutrendis, statistiliselt on islamiäärmuslaste rünnakud suurenenud ning parem- ja vasakäärmuslused püsivad stabiilsena. Magistritöö eesmärk oli välja töötada riikliku raamistiku ettepanekud selles osas, kuidas haridustöötaja saaks märgata varajast radikaliseerumist ja oskaks tegeleda selle nähtusega lähtudes EL-i terrorismivastasest strateegiast. Magistritöös uuriti, haridustöötaja teadlikkusest radikaliseerumisest ja äärmuslusest ning millisest definitsioonist nad lähtuvad. Ka uuris magistritöö, millist tuge vajavad haridustöötajad enim seoses koolinoorte radikaliseerumise ja äärmuslusega tegelemisel. Töö empiiriline osa põhineb haridustöötajate intervjuu analüüsi tulemustele, EL-i terrorismivastasele strateegiale ning teistele EL-i materjalidele. Samuti lähtub töö Eestis olemasolevatest juhenditest, millest see töö keskendub põhiliselt kahele: PPA poolt loodud käsiraamat kohalikele omavalitsustele ning Maasingu & Salveti (2018) RITA-RÄNNE projekti raames loodud juhis haridustöötajatele äärmuslusest. Magistritöö eesmärgi saavutamiseks viidi läbi viis poolstruktureeritud intervjuud põhikoolide, kutsekoolide ja gümnaasiumiastme haridustöötajatega eri piirkondadest. Valimi moodustati lumepallivalimi meetodi järgi, kus osade koolide poole pöörduti läbi ametiühingute soovituste kaudu. Magistritöös kasutati andmeanalüüsi meetodina Brauni & Clarke-i (2022) temaatilist analüüsi, mille abil tuvastati intervjuudes neli peamist teemat: “teadmised ja teadlikkus radikaliseerumisest ja äärmuslusest”, “haridustöötajate toetuse vajadused”, “koostöö teiste osapooltega” ja “ühiskondlikud ja kultuurilised aspektid”. Analüüsist selgusid ettepanekud Eesti riikliku radikaliseerumise ennetamise raamistikule. Magistritöö järeldused olid esiteks, et haridustöötajad vajavad lisatuge radikaliseerumisest teadlikkuse tõstmisel; teiseks, puudu on juhendmaterjalid, mis oleksid kiiresti leitavad ja koondatud ühte kohta ning kolmandaks, haridustöötajad vajavad tõhusamat koostööd nii koolisiseselt kui ka kooliväliselt, et tagada radikaliseerumise ennetamine. Magistritöö ettepanekuna tuginedes EL-i terrorismivastase strateegiale ja teistele materjalidele, on oluline korraldada praktilisi koolitusi radikaliseerumise ja äärmusluse teemal; koolitusvõimalused, juhendmaterjalid ja teised õppematerjalid peaksid olema koondatud ühte keskkonda, kuhu on võimalik kiiresti ja lihtsalt ligi saada. On oluline luua kooli juhtkonna poolt koolisisene tugisüsteem ja strateegiline plaan ning kooli juhtkond peab julgustama haridustöötajad kasutama varajase radikaliseerumise märkamisel ametlikke teabevahetuse kanaleid.