Sirvi Autor "Harro-Loit, Halliki" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 12 12
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Aineülesed eesmärgid õppe- ja kasvatustöö kavandamisel, läbiviimisel ja tagasisidestamisel(Tartu Ülikool, 2007) Kello, Katrin; Kõiv, Pille; Luisk, Ülle; Ugur, Kadri; Harro-Loit, HallikiKäesolev TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse projekti “Läbivate teemade aineõppes rakendamise metoodika” täitjate koostatud tekst on mõeldud toeks põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava arendustöös. Tekst on vahekokkuvõte senises õppekavatöös ainealaste eesmärkide alal tehtust, mille eesmärk on: - selgitada aineüleste eesmärkide, sh läbivate teemade kui nende kandjate rolli ja vajalikkust (nii riiklikus kui kooli) õppekavas; - selgitada, kuidas aineülesed eesmärgid võivad riikliku ja kooli õppekava tasandil toetada õppeainete omavaheliste ning aineõpetuse ja klassiväliste tegevuste vaheliste sünergiapotentsiaalide ärakasutamist; - anda soovitusi edaspidiseks.Kirje Capability of Monitoring Media Related Competences of the Public in Estonia(Faculty of Mass Media Communication, University of Ss. Cyril and Methodius in Trnava, 2023) Harro-Loit, Halliki; Lõhmus, Eleri; Loit, UrmasThe study provides a systematic summary of the available knowledge concerning media related competences in Estonia. The goal was to focus on four information-related research questions: (i) What information about media competences is collected? (ii) How is this information analysed? (iii) What knowledge is created and published? (iv) Where are the main information and knowledge gaps? For this study, a four-dimensional model was created, which enabled us to get an overview of those aspects of media-related competences that gain either more or less attention (and money) in Estonia. Four types of information sources were used: academic articles, reports, the bibliographical database produced by the Mediadelcom project, and web pages (for EU and national policy documents).The results show that, in Estonia, political as well as academic attention is focused on digital competences, both theoretically and empirically. Estonia’s research interest and knowledge production is biased towards children and young people; but parents, and parenting, the influence of home is also put in focus of the empirical research. EU-financed projects influence the research agenda. The EU has initiated reports on media literacy initiatives in Estonia and therefore descriptive knowledge on various activities and projects as well as the agents behind these projects is accessible.Kirje Creation of multiple scenarios(2024) Harro-Loit, Halliki; Matthews, John AlphonsusThis deliverable D. 4.1 aims to forecast media transformation scenarios in the participating countries and Europe. The aim of the Mediadelcom project was to generate a novel method based on motivational modelling and agent-based simulation for outlining scenarios to predict media-related ROs. As Mediadelcom applied a holistic approach of risks and possibilities concerning mediascapes we constructed multiple scenarios focusing on specific risk areas. Mediadelcom project has two different approaches that are reflected in case study 1 and case study 2. The case study one is a country report (14 all together) that provides critical analysis of the available information and existing knowledge on mediascapes in 4 domians. In the course of testing various approaches for scenario building the consortium finally agreed that scenarios concerning the “wisdom based media governance” will be constructed as traditional narratives. Therefore, we will present verbal narratives on EU level and scenarios produced by each consortium team. These narratives take into account the national context in order to highlight the policy measures that need to be taken in the decision-making process. In the first phase of scenario building, the University of Tartu team also tested the applicability of the agent-based modelling approach to "wisdom-based media governance". However, it was not feasible to create a full list of Corporate and Primary Agents that suit various countries. Also there was not enough data for calibration.Kirje Disputes over Access. A Study on Journalists’ Practices and Freedom of Information Policies in the Baltics(Balticada Investigations Studio, 2023) Litvaitis, Dionizas; Harro-Loit, Halliki; Tetarenko-Supe, Anastasija; Vyšniauskas, Karolis; Allik, Henry-LaurKirje European Media Systems for Deliberative Communication: Risks and Opportunities(Routledge, 2024) Peruško, Zrinjka; Lauk, Epp; Harro-Loit, HallikiKirje Horizon 2020 projekti MEDIADELCOM väljakutse: Euroopa 21. sajandi meediamuutused ning neist lähtuvad kommunikatsioonikultuuri riskid ja võimalused(2021) Harro-Loit, Halliki; Lauk, EppKirje Juhtkirja valimine päevalehes (Eesti Päevalehe, Postimehe ja Äripäeva näitel)(Tartu Ülikool, 2006) Kald, Indrek; Harro-Loit, HallikiKirje Milleks on vajalik meediaseire ning kes ja kuidas teeb seda Eestis? Projekti Mediadelcom esimesed tulemused(2022) Harro-Loit, Halliki; Lauk, EppKirje Praktilise eetika käsiraamat(Tartu Ülikooli kirjastus, 2023-06-14) Eenmaa, Helen; Harro-Loit, Halliki; Juurik, Marten; Kiik, Meos Holger; Kooskora, Mari; Lõuk, Kristi; Orsi, Francesco; Simm, Kadri; Sutrop, Margit; Pevkur, Aive; Volberg, Mats; Volt, Marek; Simm, KadriKirje Press Freedom and Freedom of Expression in Estonia and Latvia: The Role of Agents(2024) Harro-Loit, Halliki; Parder, Mari-Liisa; Rožukalne, Anda; Juurik, Marten; Skulte, IlvaKirje Riikliku õppekava läbivate teemade rakendamise strateegiad koolis(Tartu Ülikool, 2010) Kõiv, Pille; Harro-Loit, Halliki; Strömpl, Judit; Luik, Piret; Ots, Aivar; Tago, Margit; Biin, Helen; Lamesoo, KatriRiikliku Õppekava läbivad teemad on kahtlemata kooli õppekava ja kool juhtimise seisukohalt üheks uuenduslikematest muutustest, mis on kestnud mitmeid aastaid ja nõudnud mahukaid kulutusi. Kui senised läbivaid teemasid käsitlevad uuringud on keskendunud ühe läbiva teema probleemidele, siis käesolevas uuringus võetakse vaatluse alla kõigi kohustuslike läbivate teemadega tehtav töö samas koolis sama kollektiivi poolt ehk uuritakse, kuidas koolid on riikliku õppekavaga määratletud uuendused „tõlkinud“ oma igapäevasesse praktikasse. Läbivate teemade rakendamist vaadeldakse koolides kahe tasandina: osana kooli tegevuse juhtimisest ning osana õpetaja tööst õpilastega.Kirje The 9th ECREA European Communication Conference 19-22 Oct. 2022(2022) Glowacki, Michal; Demeter, Marton; Zankova, Bissera; Harro-Loit, Halliki; Lauk, Epp; Perusko, Zrinjka; Vozab, Dina; Trbojević, Filip