Sirvi Autor "Harro-Loit, Halliki, juhendaja" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 71
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje 35-tunnine gümnaasiumi meediaõpetuse kursus ja selle tagasiside analüüs Lähte Ühisgümnaasiumi näitel(Tartu Ülikool, 2007) Hindrikson, Annely; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakondKirje Ajakirjanduse kvaliteedi kriteeriumid maakonnalehes Pärnu Postimehe näitel(Tartu Ülikool, 2007) Puidet, Asso; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakondKirje Ajakirjanduse muutuvad funktsioonid uudistest üleküllastunud ühiskonnas(Tartu Ülikool, 2014) Kasenõmm, Kaidi; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKäesolev magistritöö kaardistas ajakirjanduse funktsioonide muutumise protsessi kuue majandusliku ja tehnoloogiast tuleneva teguri kaudu. Töö eesmärk oli uurida, millised funktsioonid jäävad nende tegurite ja uudiste ülekülluse tingimustes ajakirjandusele unikaalseks ning kuidas näevad Eesti kogenud ajakirjanikud ajakirjanduse funktsioonide muutumist globaalsete faktorite ja lokaalse tasandi kontekstis. Ajakirjanduse funktsioonide muutumist mõjutavad kuus tegurit on ajakirjanduse uudistemonopoli kadumine ja sellest tulenev uudiste üleküllus; aeg-ruumi piiride kadumine, mis on muutnud uudisruumi lõputuks ja kaotanud tähtajad; mitteprofessionaalsete uudistetootjate loodud sisu (kodanikuajakirjandus, blogid, PR, sotsiaalmeedia); juurdepääs erinevatele andmekogudele ja andmete vaba levitamine (nt Wikileaks); sisuloomise ressursside vähenemine ning auditooriumi muutunud ootused ja vajadused. Nimetatud kuue teguri kontekstis on muutunud uudisajakirjanduse funktsioonide paradigma. McQuaili (2000) käsitluse kontekstis on infokülluses tähtsamaks muutunud kaks klassikalist funktsiooni, mis on ühtlasi jäänud ajakirjanduse unikaalseks: informatsiooni selekteerimine ja tõlgendamine ning valvekoer funktsioon. Kogenud Eesti ajakirjanikud pidasid info ülekülluses ajakirjanduse kõige olulisemaks funktsiooniks informatsiooni selekteerimist ja tõlgendamist. Praktikud tõid eriti esile toimetaja rolli, kes peab otsustama, kas ja milline informatsioon üldse peab ajakirjanduses ilmuma. Kommertssurve tingimustes ei toimi selekteerimise ja tõlgendamise funktsiooni Eesti veebimeedias ning on jäänud pigem paberlehtede ja osade tele- ja raadiosaadete nišifunktsiooniks. Eesti ajakirjanikud rääkisid otsesõnu vähe valvekoera funktsiooni olulisust, kuid tegid seda implitsiitselt, tähtsustades autonoomsuse väärtust ning informatsiooni kontrollimise ja tõendamise funktsiooni, mis eristavad professionaalset ajakirjandust teistest uudistetootjatest. Intervjuude põhjal saab öelda, et Eesti ajakirjanduse funktsioonide muutumist mõjutab globaalsete tegurite kõrval suurel määral ka väike duaalne turg, mis teeb keeruliseks ajakirjanduse ärimudelite ja ajakirjanike töörutiinide kohandumise muutunud oludega. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti ajakirjanduses on klassikalised funktsioonid osaliselt allutatud kommertssurvele ja ei suuda seetõttu enam efektiivselt täita demokraatliku ühiskonna vajadusi. Lahenduste leidmiseks on oluline suurendada professionaalse kogukonna sisest ja laiemat ühiskondlikku arutelu ajakirjanduse hetkeolukorra ja tuleviku teemal.Kirje Ajakirjanduseetika koodeksi tõlgendamine vähese töökogemusega ajakirjanike poolt(Tartu Ülikool, 2013) Karu, Lenel; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutKäesoleva töö eesmärk oli selgitada välja, kui oluliseks peavad vähese töökogemusega ajakirjanikud eetikakoodeksit ja eetilist mõtlemist. Oma töös uurisin, millised on ajakirjanike väärtused ja kui palju kasutatakse eetikakoodeksit oma igapäevatöös. Lisaks küsimustele vastamisele tuli intervjueeritavatel lugeda eetikakoodeksit. Ma palusin neil tõlgendada konkereetseid punkte ja tuua välja eetilisi dilemmasid. Minu valimiks olid üheksa ajakirjanikku, kelle töökogemus oli maksimaalselt 6 aastat. Kaks minu valimist olid praktiseerivad tudengid, neli töötasid kohalikus ajalehes ja kolm üleriiklikus väljaandes. Valimi hulgas leidus kolm meest ja kuus naist, neist viis olid õppinud ajakirjandust ja neli mitte. Minu valitud teemat ja valdkonda on uuritud ka varem, kuid peamiselt on keskendutud professionaalsetele väärtustele ja suurema töökogemusega ajakirjanikele. Minu töö aga keskendus rohkem eetikakoodeksile ja vähese töökogemusega ajakirjanikele. Minu bakalaureusetöö tulemusel selgus, et eetikakoodeks ei ole vähese töökogemusega ajakirjanike jaoks igapäevatöös oluline ja selle roll on hääbumas. Ajakirjanikud olid eetikakoodeksit lugenud üllatavalt vähe ja pärat tööle asumist veelgi vähem. Eetikakoodeksit ei võeta kui abivahendit, küsimuste korral pöödutakse teiste ajakirjanike poole toimetuses. Ajakirjanikud leidsid, et eetikakoodeksi põhimõtted on loogilised ja pähe kulunud, mistõttu seda ka ei kasutata. Ajakirjanikud leidsid veel, et eetikakoodeks on vananenud ja seda tuleks kohandada ka näiteks sotsiaalmeediale. Töö tulemusel võib öelda, et vähese töökogemusega ajakirjanikud peavad eetikat oluliseks, kuid lähtuvad suurel määral oma „kõhutundest”. Lisaks kasutatakse sageli kolleegide head nõu ja nende kogemusi. Kokkuvõtvalt võib öelda, et vähese töökogemusega ajakirjanike hulgas on eetiline mõtlemine olulisel kohal, kuid eetikakoodeksi roll väike. Ajakirjanduseetikakoodeks ei ole praegu ajakirjanikele oluline juhend ning selle muutmiseks tuleb koodeksit täiendada.Kirje Ajakirjanduses laste meediarepresentatsiooni läbi tekkivad dilemmad(Tartu Ülikool, 2016) Vettik, Merlin; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutAntud bakalaureusetöö eesmärk oli läbi tekstianalüüsi uurida, kuidas kujutatakse lapsi Eesti meedias läbi probleemlugude, kas ja kuidas on lapse vajadused konstrueeritud ning kuidas on lapse isikut kajastuses kaitstud. Kokku uurisin bakalaureusetöös nelja juhtumit ja kaheksat teksti. Tekstide analüüsiks koostasin õpikute “Key terms in Discourse Analysis” (Phil Baker ja Sibonile Ellece 2011) ja “Discourse Analysis” (Gillian Brown ja George Yule 2003) abil analüüsikategooriad. Analüüsikategooriad jaotasin kolmeks: tekstis konstrueeritud diskursused, tekstis esinevad positsioneeringud ning teksti sisu tõendatus ja hinnangud. Kategooriates olevatele küsimustele vastasin tekstianalüüsis. Sarnaseid analüüsikategooriaid kasutasin ka enda samanimelises seminaritöös (Vettik 2015). Lugudes rääkijate positsioneeringute analüüsimisel uurisin ka autori/allika keelekasutust, milles tuginesin Reet Kasiku artiklile “Nominaliseeritud protsessi agent meediauudistes” (Emakeele Selts 2005). Tekstianalüüsist selgus, et ajakirjanik eelistab lastest rääkides kasutada lastega seotud isikute sõnumeid. Seega on laste vajadused ning lapse nägemus juhtumist valitud tekstides konstrueeritud täiskasvanute poolt. Kuigi ajakirjanikud on valitud artiklites toonud loo kirjutamise aluseks laiema ühiskondliku probleemi, on kõigi artiklite autorid last ennast või temaga seotud juhtumit kasutanud probleemi illustreerimisel. Nii on ajakirjanikel jäänud leidmata lahendus lapse murele, aga ka laiemale ühiskondlikule probleemile. Selle põhjuseks on juhtumi kajastusel tekkivate dilemmade kaalutlemata jätmine – autor on kas allikate esitatud diskursuseid edasi arendanud või mitte. Ajakirjanikud usuvad, et nad peavad oma töös kaitsma just nõrgemat poolt. Sarnaseid paralleele antud bakalaureusetöös analüüsitud juhtumiga võib tuua näiteks patsiendi-arsti suhte kajastamisel, kus sõna antakse vaid sellele poolele, kes nii-öelda rohkem kannatama peab, ehk patsiendile. Selline lähenemine aga eeldabki diskursuse analüüsi tegemist, mis võimaldab pigem aidata last ja seeläbi leida seletus ka laiemale ühiskondlikule probleemile. Kui üritada lugu lahendada ühe dilemma järgi, pole tõenäoliselt kajastamine põhjendatud, kuna võib tuua kaasa komplikatsioone loos osalejate jaoks. Mitme dilemma ja diskursuse analüüsi abil saab laiendada moraalset märkamist ning seeläbi leida võimalusi tundliku teema kajastamiseks.Kirje Ajakirjanduskriitika ajakirjanduse rollist Eesti ühiskonnas 2011-2012(Tartu Ülikool, 2013) Inselberg, Kadri; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutAnalüüsisin uurimistöös aastatel 2011-2012 ilmunud ajakirjanduskriitilisi arvamusartikleid, mille autorid ei ole ajakirjandust õppinud ega ise ajakirjanduses töötanud. Töö eesmärk oli saada teada, millisena kujutavad ajakirjandust valdkonnavälised arvamusliidrid − millisel tasandil ajakirjandust kirjeldatakse, millised ajakirjandusest rääkimise diskursused esile kerkivad ning milliseid rolle ajakirjanduselt ühiskonnas oodatakse. Uurides 16 arvamusartiklit kriitilise diskursusanalüüsi meetodil selgus, et kuigi iga kirjutaja isiklikud hoiakud ja motivatsioon artikli kirjutamiseks olid erinevad, leidus siiski arvamustes palju sarnaseid ootusi, etteheiteid ja hoiakuid. Ajakirjandust käsitleti peamiselt institutsiooni tasemel ning igasugust konkreetsete väljaannete ja ajakirjanike nimede välja toomist välditi. Kirjutajad ei eristanud isegi erameediat ja avalik-õiguslikku ringhäälingut. Mitu autorit liigitasid ajakirjandust uudisvooks ja uurivaks ajakirjanduseks, millest vaid viimast pidasid kvaliteetseks ja tõsiseks ajakirjanduseks. Diskursustest joonistusid kõige selgemalt ajakirjandusest rääkides välja äridiskursus ehk meedia muutumine tavaliseks teenuseks, mille tegijate eesmärk on võita võimalikult palju kliente ja teenida raha, ning neljanda võimu diskursus, mille puhul tõdeti, et ajakirjandusel on tänapäeval ühiskonnas arvestades oma ärihuvisid liiga suur võim. Seega heideti ajakirjandusele ette avalikkuse huvide teenimise välja vahetamist kommertshuvide vastu. Ootused ajakirjanduse rollile demokraatlikus ühiskonnas on autoritel traditsioonilised ning ühtivad McQuaili (2003) välja toodud peamiste ajakirjanduse rollidega − otsida ja vahendada tõde, valvata ühiskonna institutsioonide tegevuse üle, filtreerida infovoost välja ja tuua auditooriumini oluline ning aidata kaasa rahva ühtse identiteedi ja solidaarsuse kujunemisele. Kõige murettekitavam on tulemus, et Eesti ajakirjandust ei käsitletud enamasti kui head tegelast, vaid pigem kui kedagi, kes on oma huvide peal väljas, moonutab infot ja käitub inimestega, sh riigivalitsejatega ebaõiglaselt. Võib öelda, et analüüsitud arvamusartiklid olid valdavalt siiski pigem konkreetsete isikute emotsionaalsed sõnavõtud kui ajakirjanduse rolli demokraatlikus ühiskonnas reflekteerivad analüüsid. Lisaks saab analüüsi tulemustest järeldada, et kokku on põrganud inimeste traditsioonilised ootused ajakirjandusele ning ajakirjanduse enda identiteedikriis, mille tulemusena valitseb avalikkuses segadus ja pahameel, mille lahendust polegi veel võimalik ette näha. Arvamusliidrite ajakirjanduskriitiliste arvamusartiklite analüüsimine oli huvitav ja selle teemaga võiks kindlasti ka edasi minna, võrreldes näiteks ajakirjanike ja meediateadlaste ning meediaväliste arvamusliidrite samal perioodil kirjutatud ajakirjanduskriitikat või lugejakirju. Samuti võiks uurida põhjalikumalt ajakirjanduse ja ajakirjanike mainet inimeste silmis.Kirje Ajakirjandusliku sisu müük internetis: maailma teooria ja Eesti praktika(Tartu Ülikool, 2014) Ruuda, Lennart; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Ajakirjandusžanrite muutumise tendentsid. Uudisžanri muutumine ajalehe Postimees näitel(Tartu Ülikool, 2010) Himma-Kadakas, Marju; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutKirje Ajakirjanike blogide meediakriitiline dimensioon(Tartu Ülikool, 2011) Lang, Juhan; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutIn this paper I used qualitative method to find out what kind of opportunities and changes has the blogging of journalists brought on the system that grants the responsibilty of the media, why do journalists write a blog aside their regular job and in what capacity can it increase the transparency and diversity of views. In other words in which way could the blogs of journalists fulfill the functions of the obligation of reporting. To get an idea of a larger picture, interviews were conducted also with several executive editors. In doing so, there were examined how great potential they see in media blogs as accountability instruments and whether they could also bring economic benefits to the publication. The executive editors were also asked to assess the efficacy of different self-regulatory bodies in Estonia. The theoretical chapter gives an overview of the mechanisms of the obligation of reporting on a proffesional level that have been in use throughout time. Quick techonological development that enables people to post limitless information on the Internet has also significantly broadened the choice between media channels. This has increased the need for proffessional and independent media. The media blogs have been viewed as one of the systems of the obligation of reporting in this context. It became clear from the interviews with the blogging journalists that the journalists see in blogs a potential to turn the process of handling information more transparent but at the same time they do not believe that it could really work. The most journalists also do not see blogs as an adequate system of obligation to report because the format of blogs suggests smaller responsibility in what has been published. So the danger on the objectivity of blogs was recognised. The problem of objectivity and imbalance also emerged in the case of the supposed potentiality of blogs to increase the diversity of views in the media. Although the journalists found that blogs can increase the diverity of views in media, they agreed that the blogs have not significantly done it so far. The low quality of information was brought out as one reason. Contrary to the work in a publication the blogging environment enables the author total freedom in content and form. Moreover, it was pointed out that quality norms for texts, the relations inside the editorial and market pressure can restrict autonomy. Significantly looser borders and personal motives were the main reasons why journalists blog aside their regular work. It was also brought out that usually no material compensations come along with blogging but there is also not much time invested in a post. Among immaterial rewards journalists emphasize influence the most. The interviews conducted to the executive editors revealed that, although in some cases media blogs provide relatively high potential to change media more transparent, they haven't significantly done it so far. Most of them also didn’t believe that media blogs could ever take a role to be a watchdog over the watchdog. Because this paper concentrated pimarily on the media blogs it does not give an overall picture of the situation in blogging because most of the blogs that are critical towards media are kept by people who directly do not work in publications. To create a broader picture it should be researched with the help of qualitative method further on what kind of role the blogs of this target group fulfill in the given context.Kirje Ajakirjanike ja suhtekorraldajate rollid, vastastikused arusaamad ning hoiakud ajakirjanduse ja suhtekorralduse suhtes(Tartu Ülikool, 2005) Laasme, Eneken; Tampere, Kaja, juhendaja; Harro-Loit, Halliki, juhendajaKirje Ajakirjanike kaalutluskohad uudisfotode valimisel veebiuudiste puhul(Tartu Ülikool, 2020) Kaasik, Kiur; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Ajakirjaniku allikakasutus. Kolme juhtumi analüüs ajalehe Postimees näitel(Tartu Ülikool, 2007) Hüvato, Mari-Liis; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakondKirje Ajakirjaniku eetiliste dilemmade määratlemine kultuuritööstuse kontekstis(Tartu Ülikool, 2012) Paloveer, Marko; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutEthical Dilemmas of a Journalist in the Cultural Industry. This master's thesis is examining ethical dilemmas in communication of a media-educated journalist producing a reality-show. This paper raises questions whose duty is to care about universal values in communication ethics like human dignity and to what extent one holds the responsibility for creating the public image of the participants of reality-show. The method of this thesis is autoetnography which is the best way to reach author's personal dilemmas. Autoetnography allows researchers to collect the data in ways that may not be possible with other research methods. Editor in journalism has chance to use collective memory and long-lasting experience in addition of code of ethics for solving moral dilemmas. The analysis reveals that reality producer is often left without any external advice and frequently has to solve dilemmas by himself, depending on his personal moral values and experience. At the same time producer possesses a substantial degree of moral responsibility for creating public image and preserving human dignity for the reality-show participants. Thus it is important to guide producer through the maze of values. It is also important for producer to own ability to recognize and solve ethical dilemmas. To resolve the dilemmas, reality producer has to choose loyalties every day. One of the most important factors in producer's everyday job is the loyalty – or absence of loyalty – to employer. Consequently, it is necessary to cultivate the virtue of analyzing and resolving ethical dilemmas among leaders of production companies. It will create the knowing about professional skills for coaching future reality producers. In conclusion, it's important to collect personal empirical experience when developing towards being a professional reality producer. Just as important is the contribution of organisation clarifying the necessity of knowing about moral values and principles.Kirje Ajakirjaniku küsimuste funktsioonid telesaate “Välisilm” näitel(Tartu Ülikool, 2014) Koort, Kaja; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada, missuguse funktsiooniga küsimusi ajakirjanik Eesti riigitelevisiooni ETV saadetes “Välisilm” moodustab ja analüüsida nende tõhusust saate kontekstis. Küsimuste terviklikuma tähenduse analüüsimiseks oli vaja vaadata ka muude semiootiliste ressursside kasutamist (kehaliigutused, häälekasutus, videopilt). Käesoleva töö analüüsiobjektiks on välispoliitikat käsitleva ajakirjandusdiskursuse audiovisuaalne produktsioon – telesaade. Uurimise alla olen valinud kolme saate stuudiointervjuudes ja videolõikudes ajakirjaniku esitatud küsimused. Oma töös eristasin informatsiooni organiseerivaid küsimusi, milles saatejuht fokuseerib saate teemad, ja vestluseks moodustatud küsimusi, mida ajakirjanikud allikatele esitavad. Telesaade võimaldab analüüsida lisaks sõnadele ka auditiivseid ja visuaalseid semiootilisi ressursse, mida ajakirjanikud väljendavad nii hääle kui ka kehaliigutuste ja –asendite kaudu. Veel saab analüüsida sellist visuaalset materjali, mida kasutatakse verbaalse teksti ajal videolugudes. Analüüsi läbiviimiseks transkribeerisin kõik saated täismahus ning küsimustele lisasin auditiivsete ja visuaalsete semiootiliste ressursside kirjeldused. Analüüsi meetodiks kombineerisin tekstianalüüsi multimodaalse diskursuse analüüsiga. Analüüsi läbiviimiseks tuli kõigepealt moodustada verbaalsete küsimuste kategooriad, mille koostamisel lähtusin erinevate autorite töödest neid omavahel põimides. Tekstianalüüsiks loodud verbaalse küsimuse analüüsi kategooriad tulenevad küsisõnadest (analüütilised, täpsustavad, kirjeldavad, retoorilised, kasküsimused) ja aspektidest, mis võivad mõjutada küsimuse tõhusust (eeldused, hinnangud, küsimuse maht). Multimodaalse diskursuse analüüsil eristasin kuulmis- ja nägemismeelega seonduvaid semiootilisi ressursse. Saadud tulemustest selgub, et informatsiooni organiseerivaid küsimusi saate teemade raamistamiseks enamasti ei püstitata, vaid piirdutakse sündmuse või olukorra kirjeldamisega. Ühelt poolt võib see viidata sellele, et saadetes käsitletavate teemade eesmärk ei ole enne uurima asumist paika pandud. Teisalt võib see näidata seda, et ajakirjanik ei tähtsusta küsimuse moodustamist televaataja jaoks. Küsimuse olemasolul esitati kas-küsimusi, kirjeldavaid küsimusi ja retoorilisi küsimusi ning oli ka üks analüütiline küsimus. Vestluseks moodustatud küsimused varieerusid samuti, kuid vaatlusel selgub, et kõige enam formuleeriti täpsustavaid ja kas-küsimusi. Seega ei ole küsimuste eesmärk vastuses saada analüüsi, vaid täpsustusi ja kinnitusi. Suuremaks probleemiks on küsimuste esitamisel küsimuse mahu aspekt. Sellest tulenevalt nähtus kaks probleemi – 1) intervjueerija esitas küsimuse eel pika selgitava sissejuhatuse; 2) intervjueerija esitas mitu küsimust korraga. Ühelt poolt näitab see intervjueerija hoiakuid – ta on segaduses ega saa aru, milles on üldine probleem. Seetõttu muutusid küsimused ka vastavalt ajakirjaniku intonatsioonile arupärivateks. Teisalt näitab mitme küsimuse korraga esitamine aga intervjueerija ebakindlust, kuna ei suuda küsimust selgelt moodustada. Küsimustes paistis silma ka hinnangute, eelduste ja retoorika kasutamine, mis väljendavad ajakirjaniku hoiakuid ja suhtumist räägitavasse teemasse. Multimodaalse diskursuse analüüsist nähtub, et intervjueerija on analüüsitud saadetes suhteliselt liikumatu ja enesekindla hoiakuga, mistõttu kehaliigutused küsimuse tähendust ei mõjutanud. Esines üksikuid illustreerivaid žeste, käega viitamisi, käega toetamist lauale või reiele, mis ilmselt ongi ajakirjaniku eesmärk – olla kehalises käitumises neutraalne. Ka videolugudes kasutatud visuaalne materjal enamasti kordas verbaalselt öeldut või lisasid ettekujutuse sellest, millised näevad välja kõne all olevad nähtused. Hääle väljendusvõimalustest kasutavad ajakirjanikud peamiselt sõnade rõhutamist, mille eesmärgiks oli ühelt poolt rõhutada teema olulisust või väljendada oma seisukohti ja hinnanguid. Käesolev bakalaureusetöö annab ülevaate nii ajakirjandust õppivale tudengile ja ka professionaalsele ajakirjanikule sellest, mida tõhusa küsimuse moodustamisel silmas pidada.Kirje Ajakirjaniku töö retrospektiivne analüüs interneti videodebattide näitel(Tartu Ülikool, 2013) Vaikmaa, Madis; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutKirje Ajakirjanikud kui ajaloo tõlgendajad, vahendajad või aktualiseerijad. Juhtumianalüüs Tartu rahu kajastamise näitel Eesti Päevalehes ja Postimehes aastatel 2005, 2007, 2009 ja 2010(Tartu Ülikool, 2010) Uusen, Marju; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutKirje The collapsing wall. Hybrid journalism. A comparative study of newspapers and magazines in eight countries in Europe(2017-06-02) Bærug, Jan Richard; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondKäesolev uurimistöö analüüsib ajakirjandusliku sisu ja turundussõnumite sulandumist Põhja-Euroopa ajalehtedes ja ajakirjades. Uurimistöö täpsem fookus on märgistamata ja märgistatud reklaamide avaldamise tingimustel. Ajakirjandusliku vormi ja turundusliku eesmärgiga tekstide märkimiseks on sõna „advertorials“, selline tekstitüüp on Euroopa Liidu normide järgi eksitamine. Juhul, kui ajakirjandusliku žanrina näiv tekst on siiski märgistatud kui „reklaam või turundustekst“, võib öelda, et tegemist on tagasihoidliku hübridiseerimisega. Juhul, kui sellised tekstid on märgistamata, on tegemist tugeva hübridiseerumisega. Ajakirjanduse n-ö normatiivsed „sambad“, mis on aegade jooksul aidanud hoida lahus autonoomset ajakirjanduslikku sisu ja reklaami, on tehnoloogia arengu ja kasvava majandussurve tõttu meediale hakanud järjest enam mõranema. Ajakirjanduse roll demoraatiku ühiskonna autonoomse infojagajana on muutumas haavatavaks. Käesoleva töö empiirilise materjali moodusab 2006/2007. aastal läbi viidud e-küsitlus, millele vastas 691 ajalehte ja nišiajakirja. 66,4% väljaannetest aktsepteeris ajakirjandusliku formaadi ja turundusliku sisuga tekstide avaldamist – koos märkusega, et tegemist on „makstud sisuga“; 9,6% aktsepteeris hübriidtekste vastava märkuseta. Seega, legendaarne „müür“ toimetuste ja reklaamiosakonna vahel on hakanud mõranema, kuid pole veel täiesti kokku varisenud. 14,8% vastanud toimetustest eitas toimetuse ja reklaamiosakonna vahelist suhtlust; 57,2% ei soovinud avaldada enam reklaamiga seotud ajakirjanduslikku materjali ning 34,6% ei andnud garantiid, et reklaamiandja kohta ei avaldata kriitilist materjali. Siiski näitavad tulemused, et hübriidsisu legitimeerib. Ajalehtede ja ajakirjade vahel ei esinenud suuri erinevusi, samal ajal kui kaheksa riigi publikatsioonide vahel oli erinevus suur. Hübridiseerumistendents oli skaalal 0-2 järgmine: Rootsis ja Taanis (indeksid vastavalt 0,42 ja 0,44); Soomes 0,6; Saksamaal 0,61; Ühendkuningriigis 0,89; Venemaal 1,2; Eestis 1,4 ja Leedus 1,69.Kirje Eelkooliealiste laste intervjueerimistehnikate ohud ja võimalused(Tartu Ülikool, 2011) Eljand, Viivika; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutThis Master`s thesis named Dangers and Possibilities of preschool children interviewing techniques focuses on how to interview a child in the most effective way). Discussion about children rights (children right to share their opinion for example) is a constant topic. To assure correct and undistorted publicity for children voice it is important for questioner to possess the most effective interviewing techniques. Data that is analyzed in the present thesis includes 7 interviews carried out by educators (2 interviews) and by author of the present paper (5 interviews). In order to establish the most effective interviewing technique and to map out appropriate questions qualitative text analysis is combined with conversation analysis. In more detail, three main aspect were observed during conversation analysis: • listening to each other, • control of understanding, • turn-taking in conversation. Similarly, text analysis can be divided into three categories including: • analysis of interrogative words, • effectiveness of interaction, • answers to questions. In additon, climate of interview created by interviewer was also analyzed. In order to clarify general trends some of the qualitative data was quantified and placed on graphics. Results of the analysis indicated that key factor of child interviewing is active listening and question formulation should be adjusted to child competences. Hence, active listening questions are important because: • those questions help questioner to understand child`s social competence. • By asking active listening questions, interviewer is able to use vocabulary that is understandable to child. • By asking active listening questions interviewer shows his or hers earnest interest to interviewee who is therefore encouraged to talk. • Questions that are based on active listening enable to gather more detailed information. (One is able to detect key aspects for child.) • Those questions help to focus current subject and to avoid disorder. • Active listening helps to avoid misunderstandings. • Active listening questions help child to better express oneself, to reflect one’s experiences in more detail and hence improve one’s social competence. Interviewing a child associates with different aspects starting with ethics and ending with usage of game like opportunities. Hence, method variability could enhance conversation between interviewer and child. By using current thesis, one could develop the topic further. It could be useful to compose guidance for child interviewers that should include following chapters: • subjects that can be discussed without harming child’s interests. • Overview of techniques that affect children (behavioral patterns that should be avoided in order to minimize the impact of our own thoughts to child). • Questioning techniques and guidance for bringing out child’s self reflection. • Overview of game like techniques that could promote or hold back the course of conversation. • Techniques and advices that would increase effectiveness of child interviewing . Such Estonian guidance would be the first in its kind. Hence, it could simplify and increase efficiency of bringing out truthful voice of “little people”.Kirje Eesti ajakirjanike autonoomiat mõjutavad tegurid(Tartu Ülikool, 2012) Niinepuu, Jaanika; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutTitle: «Factors affecting the autonomy of Estonian journalists». Freedom is essential to the working principes of democractic journalism: as Scholl and Weischenberg (1999: 2) admit, journalists (individuals) ought to be free in selecting information and in covering stories; newsrooms (organizations) ought to be independent from external influences, such as commercial or political constraints; media systems (society) ought to have guaranteed press freedom and ought to be free from all kinds of censorship. On its different layers press freedom has different substance and thus it is essential to distinguish also different planes speaking of autonomy: there is a institutional, a organizational and a individual level. Factors affecting the autonomy of journalists can be divided as follows: political influences, economic influences, size of the market, organizational influences, job opportunities, achieved contract of employment, professional influences, procedural influences and reference groups (also look at the Figure 1, page 13). Some of these influences are more indirect (political influences, economic influences, size of the market, organizational influences, job opportunities) and the others have a direct impact on the autonomy of journalists (achieved contract of employment, professional influences, procedural influences and reference groups). Based on journalists estimates, that are proceed from the interviews carried out for this thesis, it can be first and foremost observed influences that have a direct impact on the autonomy of journalists. As well the experience of interviewed journalists provides an indication of indirect influences which may affect (mainly through the influences that have a direct impact on the autonomy of journalists) the autonomy of Estonian journalists. For example influences of the size of the market can be observed evaluating job opportunities and researching achieved contracts, economic influences can affect journalists through the editors as professional influences etc. As a result of this research it can be said that journalists feel (with one exception) pretty securely about their jobs, but this statement betrays a clause that they feel pretty securely about their jobs if they are subjected to the editorial hierarchy and to the demands of editors, with who journalists would be able to oppose, but this kind of behavior is not preferred. Journalists estimated that there are not so many jobs on the market and many of them see no opportunities for further jobs – that can be the potential limitation of the independence of journalists. Therefore the small size of the media market can be seen as negative impact on the autonomy of journalists. Most of the factors affecting the autonomy of journalists reach journalists as professional and procedural influences. According to Hanitzsch et al (2010: 15) professional influences refer to the policies, conventions, and customs of the profession in general and, specifically, the newsrooms for which the journalists work. These cultural conventions mostly pertain to what is commonly believed to be good and acceptable practice in journalism. Procedural influences include the various operational constraints faced by the journalists in their everyday work, this influence group also includes the form of limited resources in terms of time and space and the fact that news production is a highly standardized and routinized process (Hanitzsch et al 2010). In addition, journalists value reference groups (the audience, colleagues, the initimates and others) whose opinion ist aken into account and whose focus can be understood as immaterial reward to the work of journalists (Fengler & Ruβ-Mohl 2008). It also showed that every journalist and his/her experience with the influences affecting his/her autonomy as well as vision and attitude towards autonomy is different. However, autonomy is a concept over what several journalists are no exceedingly thought about. This thesis also revealed the fact some influences can be routinized in journalists` everyday work so that they would not be even noticed. On the other hand there are some critical-thinking journalists who in certain aspects sense and notice the influences that can affect their independence.Kirje Eesti ajakirjanike hoiakud eetiliste konfliktide puhul(Tartu Ülikool, 2009) Kangur, Maili; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut