Andmebaasi logo
Valdkonnad ja kollektsioonid
Kogu ADA
  • Eesti
  • English
  • Deutsch
Logi sisse
  1. Esileht
  2. Sirvi autori järgi

Sirvi Autor "Jaanus, Marja-Leena" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 4 4
  • Tulemused lehekülje kohta
  • Sorteerimisvalikud
  • Laen...
    Pisipilt
    Kirje
    Käsitöökeele korrastamine ja arendamine käsitööteaduse terminite komisjoni töö näidete varal
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2019) Jaanus, Marja-Leena; Matsin, Ave, juhendaja; Plado, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Marja-Leena Jaanuse magistritöö „Käsitöökeele korrastamine ja arendamine käsitööteaduse terminite komisjoni töö näidete varal“ (2019) eesmärk on pakkuda koostatud terminikaartide ja käsitööteaduse terminite komisjoni töö näidete varal ühte võimalikku oskuskeeleõpetusele toetuvat mudelit käsitöökeele, peamiselt oskussõnavara korrastamiseks ja arendamiseks. Magistritöö jätkab sama uurimissunda, mis lõputöö „Kõlatehnika oskussõnavara korrastamine ja arendamine“ (2016) ja seminaritöö „Kõlatehnika sõnavara tänapäeva eesti keeles“ (2015), lähenedes käsitöökeele korrastamisele ja arendamisele ning oskussõnavara kinnitamisele ja avalikustamisele laiemalt. Töö puudutab selliste käsitöövaldkondade oskussõnavara, nagu metallikäsitöö, puidukäsitööst peamiselt palkehitus ja tekstiilikäsitööst silmuskudumine, niplamine, võrkpõime. Valdkondlik peatähelepanu on suunatud käsitöökeele üldterminitele. Terminitööd vaadeldakse käsitööteaduse terminite komisjoni töö näidetele tuginedes. Magistritöö koosneb viiest peatükist ja seitsmest lisast. Esimene peatükk tutvustab käsitöökeelt kui oskuskeelt üldisemalt, teine käsitöökeelt teaduskeelena; kolmas peatükk on mitmekeelsest oskussuhtlusest ja sõnastikest. Viimased peatükid on pühendatud praktilisele terminitööle: neljanda teemaks on terminitöö metoodika ja viienda teemaks käsitöökeele probleemid. Lisas 1 on terminikaartide (lisad 2–7) alfabeetiline sisujuht. Praktiliseks osaks on 687 terminikaarti: dokumentatsioon, kuhu on kantud töös olevad terminiettepanekud, vastuvõetud ja tagasilükatud terminid, nende definitsioon, teiskeelsed vasted, erialaspetsialistide kommentaarid, näitelaused jm asjakohane. Praktilise osa juurde kuulub Termeki terminibaasisüsteemis olev avalik terminibaas „Käsitööteaduse oskussõnad“ 2111 terminiga.
  • Laen...
    Pisipilt
    Kirje
    Kõlatehnika oskussõnavara korrastamine ja arendamine
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2016) Jaanus, Marja-Leena; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
    Marja-Leena Jaanuse lõputöö „Kõlatehnika oskussõnavara korrastamine ja arendamine“ (2016) eesmärk on tutvustada ja analüüsida oskussõnavara väljaselgitamise, korrastamise ja arendamise ning kinnitamise protsessi, pakkudes seeläbi üht võimalust, kuidas erialast oskus-keelt arendada. Lõputöö on seminaritöö „Kõlatehnika sõnavara tänapäeva eesti keeles“ (2015) edasiarendus. Lõputöö esimene peatükk annab ülevaate kõlatehnikat puudutavatest kirjutistest, eeskätt üliõpilaste töödest. Teine peatükk on metoodikast, kolmas oskuskeeleõpetusest, mille toel erialakeelt arendada. Neljas peatükk tutvustab kõlatehnika ja käsitöö struktuuri, kus erandlikult on tähistatud kursiivkirjas kõik terminoloogiakomisjonis kinnitatud oskussõnad, et jälgida terminite mõju erialases tekstis. Viies peatükk tutvustab oskuskeele ja üldkeele erinevusi ja oskussõnavara arendamist üldiselt ning kuuendas peatükis on kõlatehnika oskussõnavara korrastamise ja arendamise töö tulemused. Lõputöö praktilise osana valmis seminaritöös esitatud suulise keele näidetele lisaks 20 kirjaliku teksti põhjal koostatud 389-st kõlatehnika oskuskeelendist koosnev loend (lisa 2) ja 75 terminikaarti (lisa 3). Igal terminil on ühtse vormiga 13-st infoväljast koosnev infokaart, kuhu on kantud: termini kohta teada olevad andmed (termin, muutevormid, sünonüümid, võõr- ja murdekeelsed vasted ja valdkonna), koostatud definitsioon, lisatud selgitused, näitelaused (suulistest ja kirjalikest allikatest) ning lisandunud märkused ja terminoloogia-komisjoni otsus. 75-st terminiettepanekust kinnitas käsitöö terminite komisjon 55, viis lükkas tagasi ja 15 suunas järgmisele koosolekule arutamiseks.
  • Laen...
    Pisipilt
    Kirje
    Kõlatehnika sõnavara tänapäeva eesti keeles
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Jaanus, Marja-Leena; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
  • Laen...
    Pisipilt
    Kirje
    Oskuskeel üldhariduskoolide käsitööõpikutes: heegeldamise oskussõnavara korrastamine
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2021) Jaanus, Marja-Leena; Matsin, Ave, juhendaja; Hendrikson, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond

DSpace tarkvara autoriõigus © 2002-2025 UTLIB

  • Saada tagasisidet