Sirvi Autor "Jalakas, Pirko, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Kasvutingimuste mõju hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) õhulõhede regulatsioonile
(Tartu Ülikool, 2015) Rüütel, Liis; Jalakas, Pirko, juhendaja; Hõrak, Hanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Õhulõhede kiire, kuid ajutine sulgumine osoneerimisel ning selle seos ROS-ide produktsiooni ja askorbaadi kontsentratsiooniga Arabidopsis thaliana lehtedes
(Tartu Ülikool, 2014) Ojaste, Keili; Merilo, Ebe, juhendaja; Jalakas, Pirko, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Õhulõhede tihedus, indeks ja juhtivus ABA signaalraja ja õhulõhede arengu mutantidel
(Tartu Ülikool, 2021) Vask, Anna; Jalakas, Pirko, juhendaja; Merilo, Ebe, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Taime gaasivahetus – CO2 difundeerumine taime ja vee aurustumine taimelehtedest – toimub läbi õhulõhede, mis on taimelehtede pinnal asuvad väikesed sulgrakkudega ümbritsetud poorid. Muutes õhupilu avatust sõltuvalt keskkonnatingimustest, saab taim transpiratsioonist tingitud veekadu kiiresti reguleerida. Pikemas ajaskaalas saab transpiratsiooni reguleerida ka õhulõhede tiheduse muutmisega. Mõistes õhulõhesid iseloomustavaid tunnuseid ja nendevahelisi seoseid ning kuidas mingi geen õhulõhede arengut või funktsiooni mõjutab, on võimalik luua taimi, mis sobivad paremini tulevikukliimasse. Sellest ajendatult uuriti käesolevas töös seoseid õhulõhede tiheduse, indeksi ja juhtivuse vahel hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) Col 0 metsiktüüpi ning ABA signalisatsiooni ja biosünteesi, samuti õhulõhede arengu häiretega taimedes. Töö tulemuste põhjal selgus, et defektid ABA signalisatsioonis mõjutavad õhulõhede arengut, kuid mitte nii konkreetselt kui siis, kui defektsed on õhulõhede arenguga seotud geenid. Samas on ABA signaalraja defektidel väga suur mõju õhulõhede juhtivusele
The role of SPEN3 in stomatal development and plant growth in Arabidopsis thaliana
(Tartu Ülikool, 2024) Mammadzada, Nargiz; Hõrak, Hanna, juhendaja; Jalakas, Pirko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
Stomata are small openings on the surface of the leaves, which are crucial for plants’ gas exchange. Thisstudy focused on analyzing stomatal density and conductance in plants deficient in the SPEN3 gene. SPEN3, as an RNA-binding protein, assists in transcriptional regulation, posttranscriptional processing, and nuclear export of mRNA. By growing plants under controlled conditions, taking stomatal imprints and measuring stomatal conductance we were able to assess stomatal traits in wild-type and spen3 mutants. Those assessments showed a lower stomatal density on the bottom leaf side of the spen3 mutants compared to wild type plants, whereas no statistically significant differences in stomatal conductance or plant growth were observed. Further studies are needed to elucidate the role of SPEN3 in plant water use efficiency.