Browsing by Author "Kanarik, Margus, juhendaja"

Now showing 1 - 13 of 13

listelement.badge.access-status Open Access ,
Ajupiirkondade energeetilise püsiaktiivsuse kaardistamine serotoniinipuudulikkusega hiirtel
(Tartu Ülikool, 2023) Kupper, Pilleriin; Harro, Jaanus, juhendaja; Kanarik, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Open Access ,
Ajupiirkondade pikaajalise energeetilise aktiivsuse kaardistamine ning võrdlus serotoniindefitsiidtsetel ja ulukalleelsetel isastel hiirtel
(Tartu Ülikool, 2020) Koplimets, Carolina Kristina; Kanarik, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Depressioon ja ärevushäire on kompleksse etioloogiaga psüühikahäired, mille farmatseutiline ravi pole seni andnud universaalselt rahulduspakkuvaid tulemusi. Serotoniin ja sellega seotud ajuringete uurimine, mida on eksperimentaalselt muudetud, võib anda juhtlõngu nende psüühikahäiretega seotud piirkondadest ja võimaldada välja töötada efektiivsem ravi. Selle töö raames uuriti 12 ulukalleelseid ja 12 serotoniini katalüüsis reaktsiooni kiirust määrava TPH2 ensüümi kodeeriva TPH2 geeni nokaudiga hiiri tsütokroom c histokeemia abil, mis võimaldas näha aju pikaaegset energiametabolismi. Leiti statistiliselt oluline energiametabolismi erinevus raphe-tuumades, kuid teistes emotsioonitöötlusega seotud piirkondades nagu amügdala, striatum, stria terminalise sängituumad ja ventral pallidum ei ilmutanud statistiliselt olulist vahet erinevate genotüüpidega hiirte vahel. Lisaks olid osade ajupiirkondade ühenduvus KO hiirtel WT hiirtest suurem, viidates 5-TH defitsiiti kompenseerivatele mehhanismidele.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Ärevust põhjustavate ravimite (FG-7142, johimbiin) mõju madala ja kõrge püsisuhkrutarbimise fenotüübiga rottide käitumisele tõstetud plusspuuris
(Tartu Ülikool, 2024) Sepandi, Liis; Kanarik, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud uurimistöö eesmärgiks on hinnata kahe erineva toimemehhanismiga anksiogeense ravimi, FG-7142 ja johimbiin, mõju kõrge ja madala püsisuhkrutarbimise fenotüübiga rottide käitumisele tõstetud plusspuuris. Selleks viidi läbi tõstetud plusspuuri katse 60 isase Wistarti rotiga, kellest pooled olid kõrge ja pooled madala püsisuhkrutarbimise fenotüübiga, kellele manustati anksiogeenseid ravimeid kahes erinevas annuses kõhuõõnesisesi. Plusspuuri labürindi testis täheldati fenotüüpide vahel mõningaid erinevusi, kuid püsisuhkrutarbimise fenotüüpide ärevusprofiilide määramiseks ei leidunud piisaval määral statistiliselt olulisi tulemusi. Ravimite ärevust tekitav mõju ilmnes, kuid ei esinenud statistiliselt olulisel määral käitumusliku mõju erinevus püsisuhkrutarbimise fenotüüpide vahel. Kuna antud uurimistöös olid loomad plusspuuri katses pigem passiivsed võiks edaspidiselt keskenduda sellele, kuidas loomi ärevust tekitavate stiimulitega harjutada nii, et potentsiaalsed erinevused fenotüüpide vahel paremini kajastuksid.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Dopamiini D2 retseptori geeni C957T polümorfismi seos alkoholismi ning aktiivsus-ja tähelepanuhäirega
(Tartu Ülikool, 2020) Eek, Herman Matis; Kanarik, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Dopamiinil on leitud seos aktiivsus- ja tähelepanuhäire ja alkoholismiga. Dopamiini D2 retseptori (DRD2) C957T polümorfismil on leitud seos alkoholismile ja ATH-le omaste sümptomitega. Praegune uuring keskendus antud polümorfismi, ATH ja alkoholismivahelistele seostele. Alkoholismi uurimisel vaadeldi andmeid tarbimise sageduse, sõltuvuse ja kuritarvitamise kohta ning ATH uurimisel vaadeldi tähelepanematust ja hüperaktiivsust/impulsiivsust. Uuringu tulemused näitasid, et DRD2 C957T genotüübil ei tundu olevat seost ATH ja alkoholismiga. Kooskõlas varasemate uuringutega leiti ATH ja alkoholismi vahel positiivne seos ning et mehed tarbivad naistest rohkem alkoholi. Soolisi erinevusi uurides avastati, et naistel avaldub alkoholismi mõju ATH-le tugevamini kui meestel. Töö selgitab DRD2 C957T genotüübi olulisust ja sugudevahelisi erinevusi ATH-s ja alkoholismis.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Emahoole seosed positiivse afektiivsuse ja püsisuhkrutarbimise fenotüüpide ja stressitundlikkusega Wistar liini rottidel
(Tartu Ülikool, 2026) Hanson, Marianne; Kanarik, Margus, juhendaja; Harro, Jaanus, juhendaja; Laugus, Karita, juhendaja; Kupper, Pilleriin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Emakäitumine kujundab järglaste stressitundlikkust, emotsiooniregulatsiooni ning meeleoluhäirete riski. Käesoleva töö eesmärk oli hinnata varase emakäitumise seoseid järglaste positiivse afektiivsuse (50-kHz ultrahelihäälitsuste kaudu mõõdetud) ja püsisuhkrutarbimise fenotüüpidega, ning teha kindlaks, kuidas emakäitumine mõjutab järglaste vastuvõtlikkust kroonilise stressi mõjudele käitumuslikul ja neurokeemilisel tasandil. Wistar-liini rottidel hinnati emakäitumist - kumera seljaga imetamist ja sugemist, poegade esimesel elunädalal, millele järgnes järglaste fenotüpiseerimine sahharoositarbimise alusel ning 50-kHz ultrahelihäälitsuste arvu põhjal. Täiskasvanueas rakendati pooltele loomadele nelja nädala jooksul kroonilist muutlikku stressi ning seejärel hinnati kõigi loomade (n = 108) käitumist avarvälja, null-puuri ja sundujumise testides. Mandelkeha ja frontaalkoore proovidest määrati monoamiinide ja nende metaboliitide tasemed. Tulemused näitasid, et suurem kumera seljaga imetamine seostus kõrgema püsisuhkrutarbimisega, samas kui emapoolne sugemine oli negatiivses korrelatsioonis positiivse afektiivsuse fenotüübiga. Varane emakäitumine moduleeris ka stressi mõju kehakaalule, anhedoonilisele käitumisele, afektiivsele reaktiivsusele käitumistestides ning oli seotud frontaalkoore serotonergiliste ja dopaminergiliste näitajatega, samal ajal kui krooniline stress mõjutas eelkõige mandelkeha serotoniini käivet. Need leiud kinnitavad, et varane emahool seostub tasu- ja stressiregulatsioonis osalevate neurobioloogiliste süsteemide toimimisega ning mõjutab ärevuse- ja depressioonilaadset käitumist kroonilise stressi korral.
listelement.badge.access-status Open Access ,
FTO geeni polümorfismi (rs1421085) seosed neurootilisuse erinevate tahkudega täiskasvanueas: soo ja teismeea stressikogemuste koosmõju
(Tartu Ülikool, 2025) Lehepuu-Söödor, Kati; Kanarik, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö käsitleb FTO geeni rs1421085 polümorfismi seost neurootilisuse ja selle tahkudega ning uurib geneetika ja isiksuse seost sõltuvalt soost ja teismeeas raporteeritud stressist. Analüüs tugineb Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Terviseuuringu (ELIKTU) longituudsele populatsioonipõhisele valimile (n = 683). Isiksust hinnati EPIP-NEO küsimustiku ja Afektiivse Neuroteadusliku Isiksuse Skaala (ANPS) põhjal ja stressikogemust retrospektiivse enesehinnangu alusel. Leiti, et TT genotüübiga naistel oli kõrgem neurootilisuse tase, kusjuures mõju ilmnes eelkõige ärevuse ja masenduse alaskaaladel. ANPSi negatiivse afektiivsuse skaaladel selget genotüübi-isiksuse seost ei ilmnenud. Tulemused viitavad, et FTO TT genotüübi kõrgem skoor neurootilisuse dimensioonis tuleneb märkimisväärses osas ärevusest. Teismeeas raporteeritud stress võib suurendada geneetilist haavatavust, sõltuvalt stressitekitavate sündmuste raporteerimise vanusest, tulemused toetavad isiksuseomaduste väljakujunemise geeni ja keskkonna interaktsiooni mudelit. Uuring rõhutab vajadust käsitleda neurootilisust mitmetahulise konstruktsioonina, et paremini mõista geneetiliste riskide spetsiifikat.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Kroonilise sotsiaalse stressi mõju erineva uudistamisfenotüübiga rottidele
(Tartu Ülikool, 2013) Peet, Krista; Kõiv, Kadri, juhendaja; Kanarik, Margus, juhendaja; Harro, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida erinevusi kõrge ja madala uudistamisaktiivsusega rottide sotsiaalse stressi tundlikkuses. Selleks läbisid 20 kõrge uudistamisaktiivsusega (HE), 20 madala uudistamisaktiivsusega (LE) ja 24 keskmise uudistamisaktiivsusega (ME) rotti kroonilise sotsiaalse stressi režiimi, milleks kasutati resident-sissetungija paradigmat. Katse jooksul viidi läbi loomade kehakaalu, süvatemperatuuri ja sahharoosi-eelistuse mõõtmised. Stressirežiimile järgnes käitumuslike testide seeria (0-puuri test, avarvälja test ning sotsiaalse eelistuse test) kroonilise sotsiaalse stressi mõjude väljaselgitamiseks. Tulemustest selgus, et keskmisest kõrgema ja madalama uudistamisaktiivsusega rottide seas esinesid vastuseks stressile erinevad efektid. Kui väheuudistavad rotid näitasid suurenenud tundlikkust üles avarvälja testis, siis vähenenud kaaluiibe põhjal võis välja tuua just palju-uudistavate rottide teatava kõrgema tundlikkuse. Teiste testide puhul olid tulemused mitmesuunalised, mis viitab sellele, et tundlikkus sotsiaalse stressi suhtes on mitmedimensiooniline ning sõltub erinevatest mehhanismidest, mis nõuavad edasist uurimist.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Neurotrofiin GDNF-i mõju dopamiini rakuvälisele tasemele erineva uudistamiskäitumisega rottidel
(Tartu Ülikool, 2020) Kupper, Pilleriin; Laugus, Karita, juhendaja; Harro, Jaanus, juhendaja; Kanarik, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida närvikasvufaktor GDNF-i mõju dopamiini rakuvälisele tasemele erineva uudistamiskäitumisega rottidel (n=21). Proovide kogumiseks juttkehast kasutati in vivo mikrodialüüsi meetodit, kus proovid koguti 15-minutiliste vahedega. Dopamiini rakuvälise taseme tõstmiseks tehti katses kaks mõjutust, üks KCl ning teine amfetamiiniga. Dopamiini rakuväline tase proovides määrati elektrokeemilist detekteerimist kasutades kõrgrõhuvedelik-kromatograafiga. Tulemustest selgus, et GDNF avaldab dopamiinisüsteemile mõju, kuid täpne mehhanism vajab veel täpsustamist.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Rottide uudistamisaktiivsuse mõjutamine neurotrofiini GDNF abil - muutused 5-HT rakuvälises tasemes
(Tartu Ülikool, 2020) Kruusi, Helen; Laugus, Karita, juhendaja; Harro, Jaanus, juhendaja; Kanarik, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Serotoniini taset on seostatud erinevate meeleoluhäirete, ka ärevuse ja depressiooni tekkega. Neurotrofiin GDNF on andnud tulemusi madala uudistamisaktiivsusega loomade uudistamiskäitumise muutmisel. Käesolev töö uurib GDNF geenivektori mõju baas- ja stimuleeritud 5-HT tasemetele erineva uudistamisaktiivsusega rottide näitel. Rottide (n=21) ekstratsellulaarsed 5-HT tasemed eraldati mikrodialüüsi proovidest kõrgrõhkvedelikkromatograafia (HPLC) abil. Tulemustest selgus, et amfetamiin ei mõjutanud 5-HT tasemeid oluliselt, kuid KCl mõjutas. HE-rottidel olid üldiselt kõrgemad ekstratsellulaarsed 5-HT tasemed, mis võisid tuleneda peamiselt HE/GDNF loomadest. Oluliseks osutus korduvmõõtmiste, geenivektori ja uudistamisaktiivsuse interaktsioon KCl stimuleerimisel. Kokkuvõttes selged tulemused puuduvad, kuid on mõned esialgsed tulemused, mida edasi uurida.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Täiskasvanuea agressiivsuse seosed teisemea kooli- ja perekeskkonna ning TPH2 -703G/T (rs4570625) genotüübiga
(Tartu Ülikool, 2026) Ande, Piret; Sakala, Katre, juhendaja; Kanarik, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Agressiivsuse kujunemist võivad mõjutada nii varasemad keskkonnakogemused kui ka geneetilised erinevused. TPH2 geen kodeerib trüptofaani hüdroksülaas 2 ensüümi, mis osaleb aju serotoniini sünteesis. Serotoniinisüsteemi on seostatud emotsioonide reguleerimise, impulsikontrolli ja agressiivse käitumisega. Magistritöö eesmärk oli uurida, kuidas 15-aastaselt hinnatud kooli- ja perekeskkonna riskitegurid ning TPH2 −703G/T (rs4570625) genotüüp on seotud täiskasvanuea agressiivsusega. Töö põhines Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuringu (ELIKTU) longituudsetel andmetel. Agressiivsust hinnati 33-aastaselt Buss-Perry agressiivsuse küsimustiku koondskooriga. Koguvalimis olid kõik uuritud kooli- ja perekeskkonna riskitegurid seotud kõrgema agressiivsusega, kuid TPH2 genotüüp eraldiseisvalt agressiivsust ei ennustanud. Genotüübigrupiti erinevad seosed ilmnesid ainult perekeskkonna tunnuste puhul: vähene toetus oli seotud kõrgema agressiivsusega GG ja GT genotüübigrupis ning vähene lähedus GT genotüübigrupis. Vähese läheduse seos GT grupis kordus meeste valimis ja vanemas kohordis. Koolikeskkonna riskitegurite puhul selliseid erinevusi ei ilmnenud. Tulemused viitavad, et perekeskkonna riskide seos täiskasvanuea agressiivsusega võib mõnes TPH2 genotüübigrupis olla tugevam, kuid väikeste efektisuuruste ja TT grupi väikese suuruse tõttu tuleb järeldusi tõlgendada ettevaatlikult.
listelement.badge.access-status Open Access ,
The effect of accelerated intermittent theta burst stimulation on left dorsolateral prefrontal neurometabolites in major depression as measured by proton magnetic resonance spectroscopy
(Tartu Ülikool, 2023) Traat, Maarika; Baeken, Chris, juhendaja; Kanarik, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Open Access ,
The effects of parachloroamphetamine on monoamine levels and exploratory behaviour in Wistar female rats of high and low exploratory phenotypes
(Tartu Ülikool, 2022) Tsukanov, Mart; Kanarik, Margus, juhendaja; Laugus, Karita, juhendaja; Harro, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
listelement.badge.access-status Open Access ,
TPH2 G-703T polümorfismi, teismeea agressiivsuse ja ATH sümptomite seosed täiskasvanuea agressiivse käitumisega
(Tartu Ülikool, 2026) Somelar, Ingrid; Kanarik, Margus, juhendaja; Sakala, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida TPH2 G-703T (rs4570625) polümorfismi ning teismeeas avaldunud agressiivsuse ja ATH sümptomite seoseid täiskasvanuea agressiivse käitumisega provokatiivsetes olukordades. Uuringus kasutati Eesti laste isiksuse, käitumise ja terviseuuringu (ELIKTU) noorema ja vanema kohordi andmeid. Täiskasvanuea agressiivset käitumist hinnati Käitumise provokatsiooni küsimustiku (ingl Aggressive Provocation Questionnare) abil, mis mõõdab indiviidide reaktsioone kujuteldavates provokatiivsetes situatsioonides. Tulemused näitasid, et meeste puhul ennustavad teismeea agressiivsus ning ATH sümptomid (keskendumisraskused ja motoorne rahutus) täiskasvanuea agressiivset käitumist. Naiste puhul leiti seos täiskasvanuea käitumise ja teismeea motoorse rahutuse vahel, mis väljendus pigem kehtestavas kui otseses agressiivses käitumises. Lisaks viitasid tulemused TPH2 TT genotüübiga meeste madalamale viha väljendavale käitumisele võrreldes GG genotüübiga meestega.