Sirvi Autor "Karo, Roland, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 24

Armastuse ja spirituaalsuse neuroloogilised seosed
(Tartu Ülikool, 2018) Oper, Annika; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesoleva töö eesmärgiks oli anda ülevaade armastuse ja spirituaalsuse teooriatest, teha sissevaade armastuse ja spirituaalsuse uuringutesse ning analüüsida armastuse ja spirituaalsuse ja nende kogemuste võimalikke seoseid. Avades armastuse ja spirituaalsuse tausta läbi erinevate lähenemiste ning analüüsides tehtud neuroloogilisi uurimusi, selgus, et armastus ja spirituaalsus on seotud nii neuroloogilisel tasandil kui ka laiemalt. Spirituaalseted praktikad ja kogemused ning armastuse kogemused näitavad vaadeldud uuringute põhjal muutuseid aju struktuurides ja neurokemikaalide tegevuses. Nii spirituaalsed kogemused kui armastuse kogemused näitavad ajusktruktuuride piirkondade aktiveerumise ja deaktiveerumiste vaatlusel peamiselt positiivseid ilminguid. Võrreldes armastuse ja spirituaalsuse kogemuste uuringuid, oli näha ajutegevuses nii sarnaseid kui ka erinevaid mustreid. Mõlema kogemuse puhul oli näha ajutegevuse aktiveerumist tsingulaarkäärus, täpsemalt ACCs, basaaltuumades, täpsemalt striaatumis ja hipokampuses. Kui armastuse puhul toimus aktiveerumine ka insulas, siis spirituaalsete kogemuste puhul on täheldatud sealses piirkonnas aktiivsese vähenemist, seda uurimuses, kus tähelepanu all oli mindfulness praktika. Selles praktikas, erinevalt teistest uuritud spirituaalsuse kogemustest, toimus aktiivsuse vähenemine ka tsingulaarkäärus. Oluline erinevus aga armastuse ja spirituaalsuse kogemuste vahel on PFCs, kus spirituaalsete kogemuste puhul toimub enamasti ajutegevuses aktiivsuse tõus, kuid armastuse kogemuste puhul on ilmnenud pigem aktiivsuse langus. Uuritud armastuse kogemustes täheldati ajutegevuse aktiivsust aju tasusüsteemi keskses osas VTAs, mis on seostatud nii motivatsiooni, tähelepanu kui mõnuaistingute ja üldise erutusega. Romantiline armastus aktiveeris ajus just neid piirkondi, mida peetakse ka armastuse keskmeks. Sarnaselt armastuse kogemustele, täheldati aju tasusüsteemi, ja sealseid muutuseid, olulisena ka spirituaalsete kogemuste puhul.
Ashtanga-Vinyasa jooga praktika kogemuse uurimus traditsioonilisi õpetusi järgides
(Tartu Ülikool, 2023) Tuul, Evelyn; Karo, Roland, juhendaja; Lind, Erki, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Uurimistöö teemaks on ashtanga-vinyasa jooga kogemuse uurimine, kui seda praktiseeritakse traditsioonilise õpetuse järgi. Teema uurimise põhjus on ühest küljest autori isiklik soov mõista sügavuti ashtanga-vinyasa jooga praktikat. Teisest küljest on autori soov pakkuda õpetajana oma õpilastele praktilise kogemuse näidet ashtanga-vinyasa joogast. Autor soovib, et käesolev uurimistöö aitaks mõista ashtanga-vinyasa jooga praktika suuremat eesmärki. Uurimistöös kasutab autor kogemuse illustreerimiseks optimaalse kogemuse (ingl. k. optimal experience) teoorial põhinevat kulgemise (ingl. k. flow) mõistet.
Eesti Jehoova tunnistajate igapäevased mured ja nendega toimetulek
(Tartu Ülikool, 2024) Torrop, Lore; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Bakalaureusetöö eesmärk oli uurida, milliste igapäevaste murede ja stressiallikatega puutuvad kokku Eesti Jehoova tunnistajad ning kuidas nad nendega toime tulevad. Samuti soovis autor teada, milliseid muutusi soovivad Jehoova tunnistajad oma organisatsioonis, et parandada selle toimimist. Töö valimisse kuulus 14 Eestis tegutsevat nii ristitud kui ristimata Jehoova tunnistajat vanuses 19-54. Bakalaureusetöö koosneb kahest osast. Teoreetilises osas tutvustatakse Jehoova tunnistajaid ja käsitletakse väiksemate religioonide ja etniliste gruppide ohtu kõrgenenud stressi tasemele ja sellest tulenevatele igapäevastele muredele ja probleemidele. Empiirilises osas analüüsitakse 14 intervjuud, et selgitada välja Jehoova tunnistajate igapäevased mured ja stressi allikad.
Eesti Kaitseväe veteranide religioossete veendumuste muutus peale sõjateatris viibimist
(Tartu Ülikool, 2017) Meiel, Tanel; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Geenid ja religioon: uurimise status quo ja tuleviku perspektiivid
(Tartu Ülikool, 2020) Puronen, Risto; Karo, Roland, juhendaja; Leuska, Ermo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Käesolevas bakalaureusetöös uurisin, kuidas ja kas on religiooni ja religioossust uuritud geneetikas ja selle abil. Töö käigus ilmnesid mitmed minu jaoks huvitavad aspektid. Esiteks, kuidas geeniuurijad on lähenenud religioonile. Kuna seos geneetika ja religiooni vahel kajastab inimkäitumist, kuuluvad kõik siin töös käsitletud uuringud käitumisgeneetika valdkonda. Seega ei tule üllatusena, et enamus artilitest kajastasid religiooni seost kindla inimkäitumise aspektiga või kõrvalekallete vaatepunktist. Kasutades molekulaargeneetikat ja psühholoogiat, on uuritud nii üksikute geenide kui geeni komplektide koosmõju situatsiooniliselt ja enamasti laboritingimustes, kus spirituaalsus ja religioossus olid enamjaolt sekundaarseks teguriks. Sellistel juhtudel saadi küll vastused konkreetsetele küsimustele, nagu näiteks, kuidas enesekontroll ja prosotsiaalsus on mõjutanud erinevate hormoonide nagu oksütotsiini ja dopamiini taset kehas, kui isik on eelnevalt religiooselt häälestatud, aga sedasi ei saanud nende uuringute valguses teada, kuidas konkreetsed geenid religiooni mõjutavad. Ühise joonena kumab läbi ka enamiku uuringute keskendumine ühele kindlale piirkonnale ja seega fookuses on spetsiifiline kuluutiruum koos sinna kuuluvate religiooni avaldumisvormidega sh organisatoorse religiooni kindlalt määratletud struktuur. Seega jääb paljuski nendes uuringutes välja joonistunud muster USA keskskeks, ei aita ka üks Singapuri tudengeid ja üks Rootsi õpilasi käsitlev uuring selle kahe viimase kümnendi tendentsi muutmiseks. Jääb üle loota, et Euroopa teadlased saavad hoo üles ja asuvad ka selles suunas oma mõtteid teostama. Lisaks käitumisele hinnati tervise ja spirituaalsuse vahelisi seoseid nagu depressiooni ja teiste vaimuhaiguste esinemine, vaadeldes spirituaalsust ja religioossust kui haigusi pärssivat faktorit. Seejuures tehti kindlaks, millised olid selles ilmingus osalenud geenid, mis võrreldes haigete katsealustega puudusid. Religiooniuurijale huvitavate leidudena tuli töö käigus välja mitmeid psühholoogide poolt koostatud religioossuse määramise küsimustikke, kus isikliku religioossuse ja spirituaalsuse määramiseks kasutati erineva keerukusastmega skaalasid. Enim kasutust leidis Cloningeri kolmene isiksuse mudel oma transtsendentsuse skaalaga – seda seostati enim isikliku spirituaalsusega. Religioosne eelsoodumus kindlatest geenidest siin töös käsitlust leidnud uuringute valguses otsest kinnitust ei leidnud. Dean Hamer ja teised uurijad on maininud, et religiooni antakse edasi meemidega ja sellepärast ei saa seda ühe geeni külge pookida. Samas 53 uuriti kõikide katsealuste religioosset kuuluvust ja vaid korra tõdeti, et kristlastel oli teistega võrreldes erinev käitumine. Seda põhjendati keskkonnategurina. Vaatamata püüdele võimalikult täpselt inimeste spirituaalsust ja religioossust määratleda, ei mänginud saadud vastused uuringute tulemuste juures suuremat rolli, kuna uurimiste fookus ei olnud religiooni ja geenide otsese seose leidmisel, ega püütud neid ka kaude leida. Kokkuvõtteks võib öelda, et religiooni ja religioossuse otsimine geneetikast näiteks konkreetse Jumala-geeni otsing ja seotud uuringute tulemused on olnud vähemalt suures osas, kui mitte täielikult, täidetud sooja õhuga ja kogu sellealane uurimine on alles täiesti lapsekingades. Nii optimistlikult ja õhinal ühe geeni ristiretke alustanud uurijad kui ka nende kriitikud on leidnud üksmeelselt, et religioon on ikkagi liialt keerukas nähtuks sellest, et seda saaks võtta kokku ainult ühe geeniga. Siin ei tohiks segi ajada uurijate võhiklikkust teema kompleksusega. See on väga mitmetahuline uurimisvaldkond ja enamus uurijad on ka tõdenud, et ilmselt on õige suund mitmete geenide koosmõju. Mitmed uurijad on näidanud kuivõrd suurt osa üks geen mängib mingi kindla iseloomuomaduse avaldumise juures rolli, suhteliselt suletud süsteemis. Kui peaks kellelgi leiduma see “pealüliti”, mis siiski keerab religiooni konkreetses inimeses peale või maha, siis küllap me sellest peagi ka kuuleme. Seni tuleb aga tõdeda, et vaatamata kümnendite pikkusele erinevatele katsetele teemat siit ja sealt kratsida, on kogu uurimine üldjoontes siiski veel lapsekingades. Artiklite koguhulk näitab seda kui vähe on kogu teemat uuritud. Loodetavasti ei jää Dean Hameri nutikas lähenemine ainsaks katseks, kuidas diametraalselt erineva uuringu raames kasutada olemasolevat materjali ja viia läbi üks põhjalik religiooni uuring. Saamaks teemast täpsemat ja selgemat pilti, oleks tulevastelt uuringutelt loota ikkagi konkreetseid uurimusi religiooni ilmingute ja geenide seose vahel, arvestades samal ajal ka keskkonna ja geenide omavahelist suhtlemist. Isegi juhul kui ei saa rahastust sellele uurimisküsimusele, siis mõne teise uurimuse raames, seda küsimust tuleks ikkagi võimalikult täpselt ja konkreetselt esitada. Seniste tulemuste valguses, on just see konkreetne küsimuse püstitus olnud tihtilugu see puuduv element, miks ei ole tulemustes kajastatud rohkem religioossusele viitavaid seoseid. Hetkel tundub parimaks edasiminekuks pöörduda neuroteadlaste poole, mida osaliselt on juba ka tehtud, ja nemad võiksid edasisse uurimisse kaasata juba geneetikud ja religiooniuurijad, et koos lahendada religiooni geneetiline pusle.
Habermasi vaated religioonile Paul Zaki teooria valguses konfliktsuse perspektiivist vaadelduna
(Tartu Ülikool, 2014) Eik, Maarja; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Holotroopne hingamine müstilise kogemuse vahendajana
(Tartu Ülikool, 2015) Nemliher, Elise; Reifeldt, Nevil, juhendaja; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
IV termodünaamika seadus ja entroopia – diskussioon ja interpretatsioon
(Tartu Ülikool, 2022) Mahla, Marcus; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Uurimistöö eesmärk on analüüsida Stuart Kauffmani ja Jeremy Englandi tekste, et kaardistada termodünaamika seadustega põhjendatud elutekke diskussiooni hetkeseisu. Samuti koostada ülevaade uuenenud elutekke teooriatest, mis baseeruvad termodünaamikal ning tuua välja diskussioon kahe tuntud akadeemiku teooriate vahel ning seda interpreteerida.
Kristlik identiteet ja abielueelne abstinents: laiem kontekst ja 10 Eesti noore lood
(Tartu Ülikool, 2023) Nõu, Brita; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Bakalaureusetöö eesmärk oli uurida abstinentsi praktiseerimist Eestis. Uurimistöö koosnes teoreetilisest ja empiirilisest osast ning hõlmas intervjuusid abielus kristlastega vanuses 18-30, kes olid hoidnud end abieluni seksuaalselt karsketena. Töös uuriti, miks inimesed otsustasid jääda abieluni karskeks ja kuidas see oli seotud nende usuga. Samuti uuriti, kuidas abstinentsi praktiseerimine mõjutas nende suhet partneriga ning uuriti ka arvamusi seoses masturbeerimisega. Lisaks soovis töö autor teada, milline on abielus inimeste rahulolu oma seksuaaleluga ning nende tagantjärele hinnangut oma otsusele püsida enne abielu seksuaalselt karskena.
Kuu faaside ja lõpuni viidud enesetappude vaheline võimalik seos
(Tartu Ülikool, 2021) Aleksejeva, Jekaterina; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Magistritöö koosneb 3 peatükist. Esimene peatükk on pühendatud Kuu faasidele. Selles peatükis räägitakse Kuu sümboolikast ja selle seostest surma teemaga. Samuti kirjeldatakse Kuu faaside jaotust ning loetletakse peamised hüpoteesid Kuu mõju võimalike põhjuste kohta inimesele. Teine peatükk käsitleb suitsiidi. Selles peatükis käsitletakse suitsiidi peamisi vorme, põhjuseid, suitsiidikäitumise kujunemise etappe ja antakse lühike ülevaade sellest, kuidas suhestuvad suitsiidiga erinevad religioonid. Kolmas peatükk sisaldab kuufaaside ja enesetappude uuringute analüüsi ning uuritud materjalist tehtud järeldusi.
Lähisuhtevägivald ja religioon: uurimise hetkeseis ja Eesti koguduste olukorra algne kaardistus viie pilootintervjuuga
(Tartu Ülikool, 2020) Makilla, Pille-Riin; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Töös kirjeldasin kasutatud kirjanduse põhjal lähemalt lähisuhtevägivalla olemust, selle uurimisega seonduvaid probleeme ning miks on selle teema uurimine oluline. Samuti tegin ülevaate, kui levinud on lähisuhtevägivald Eestis. Lähisuhtevägivald on isikuvastane kuritegu, mille on toime pannud praegune või endine abikaasa, elukaaslane või partner. Lähisuhtevägivald võib väljenduda nii füüsilise, emotsionaalse kui ka seksuaalse vägivallana ning ohvri rolli võivad langeda nii naised kui ka mehed. Uuringute kohaselt esineb paarisuhtes enim situatsioonivägivalda, kuid mehed kasutavad rohkem terrorit ning naised rohkem vastuhakku. Naised kogevad ka rohkem soopõhist vägivalda ning nende vastu suunatud vägivald on tihti julmemate tagajärgedega. Uurimisvaldkonnas on seetõttu ka naiste vastu suunatud vägivalda tunduvalt põhjalikumalt uuritud (sellele pani aluse näiteks feministliku teooria võidukäik). Teema delikaatsuse tõttu kaasneb selle uurimisega ka probleeme: näiteks ohvrid ei taha enda vastu suunatud vägivalda tunnistada, erinevad inimesed defineerivad vägivalda erinevalt, juhtumid on politseile alaraporteeritud, konfliktiskaalad keskenduvad pigem sagedusele mitte vägivalla olemusele. Lähisuhtevägivalla laiapõhjaline uurimine, leviku statistika analüüs ja erapooletu probleemi tunnistamine on oluline, sest see aitab ühiskonnas tõsta üleüldist teadlikkust lähisuhtevägivalla ilmingu vormidest ning abi saamis võimalustest. Nulltolerants vägivalla vastu ühiskonnas on ka eelduseks, et tulevased põlvkonnad oskavad konflikte oma paarisuhetes lahendada vägivallata. Lähisuhtevägivalla ja religiooni seoste uurimine aitab seega luua laiapõhjalisema arusaama selle olemusest, samuti aitab luua täiuslikumaid tugisüsteeme paranejatele, kus nõustajad oskavad arvestada abivajaja religioossete uskusmustega. Lähisuhtevägivald on ka Eestis kindlasti alaraporteeritud ning tegelikust levikust annab rohkem aimu Statistikaameti 2009. aastal läbiviidud uuring, mille kohaselt on pooled 15-74 aastased paarisuhtekogemusega inimesed vähemalt korra enda elu jooksul kogenud suhtes olles vägivalda ning kolmveerand eestlastest peab lähisuhtevägivalda Eestis probleemiks. Lähisuhtevägivald on tavaliselt pikema aja jooksul korduv türannia ja ohvrite puhul on tavaline, et vägivalda ei tunnistata ning sellele otsitakse vabandusi. Paljudel vägivallatsejatel on vägivalla kogemus juba lapsepõlvest, samuti puuduvad neil toetavad tugisüsteemid näiteks sõprade näol. Ka ohvrid on tihti oma tugisüsteemidest ära lõigatud 55 ning seetõttu haavatavamad. Nii ohvri kui ka vägivallatseja paranemisteekonnal mängivad suurt rolli teraapia ja toetavad sotsiaalsed võrgustikud. Maailmas läbiviidud uuringute põhjal ei ole täheldatud, et religioosse taustaga peredes oleks lähisuhtevägivalda rohkem või vähem ülejäänud ühiskonnaga võrreldes. Uurijad, kes on keskendunud religiooni ja lähisuhtevägivalla seoste uurimisele on ka välja toonud, et religioon ise ei ole lähisuhtevägivalla allikaks, aga see muudab vägivalla väljendumist ja kujunemist. Nii religioossed ohvrid kui ka vägivallatsejad võivad vägivallale selle erinevates vormides leida õigustust näiteks religioossest retoorikast. Religioosne ohver, kes otsib abi oma kogudusest, on aga tõsises kaotusseisus, kui tema koguduse pastoril puuduvad teadmised lähisuhtevägivalla dünaamikast ning praktilised oskused probleemiga tegelemiseks. Samuti võib eduteoloogiline koguduse retoorika süvendada ohvri kannatusi, kuna on vähem tõenäoline, et abivajaja abi otsiks. Küll aga, võib koguduse töö lähisuhtevägivallaga võitlemisel ja ohvrite abistamisel olla väga suure positiivse mõjuga, kui selle juhtfiguurid teavad, kuidas sellisele probleemile läheneda, teavad kuhu abivajajat edasi suunata, jagavad asjakohast infot koguduses üldiselt ning teevad koostööd sekulaarsete organisatsioonidega. Seega tuleks kindlasti rohkem tähelepanu pöörata ka vaimulike väljaõppele antud teemaga seoses. Eesti kristlike kirikute avalik lähisuhtevägivalla temaatika käsitlemine on pigem harv, pinnapealne ja oma olemusega ennetusele rõhuv. Empiirilise osa eesmärk oli pilootintervjuudega saada aimdus, kuidas edasisine uurimus ja andmete kogumine üles ehitada. Pilootintervjuud kujutasid endast poolstruktureeritud intervjuusid Tartu kristlike koguduste pastorite ja hingehoidjatega, et saada esialgsed andmed, kui palju on lähisuhtevägivalla juhtumitega intervjueeritavatel kogemusi. Intervjuudest selgus, et koguduste pastoritel ja hingehoidjatel on kokkupuude selliste juhtumitega pigem väike ning juhtumitega tegelemine erineb koguduseti. Mida teadlikum oli vastaja lähisuhtevägivalla dünaamikast, seda enam tunti ka vajadust suunata abivajajaid edasi muu professionaalse abi poole. Perekonna temaatikat puudutatakse mõnes koguduses rohkem ja teises vähem, lähisuhtevägivalla temaatika üldjuhul käsitlust ei leia (va koguduses, kus oli palju ilmaliku taustaga noori). Kõik vastajad näevad kirikul ka kogudusel seoses lähisuhtevägivallaga võitlemisel eelkõige ennetusliku rolli. Tulevikus tasub rohkem rõhku panna informantide enda definitsioonidele lähisuhtevägivallast ja koolituse vajaduse uurimisele.
Mina ja teine Ida ja Lääne filosoofiate maailmapildis Keiji Nishitani ning Martin Buberi mõtete võrdluses
(Tartu Ülikool, 2021) Seppel, Vesse; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Kõik mis teed, teed iseendale. See levinud rahvatarkus võiks olla väga sobiv fraas võtmaks kokku inimese tegutsemist ja suhtlemist maailmaga. Pean silmas seda, et nagu Nishitani ja Buberi töödestki selgub, oleme kõik omavahel väga tihedalt erinevate suhete kaudu seotud, nii nagu elusolendid samuti ka elutud. Kuivõrd erinevad või sarnased võivad olla vaated elule Idas ja Läänes? Millisena näeb maailma asju Oriendi filosoof ja kuidas saab samadest asjadest aru tema kolleeg Läänes? Üldjoontes oli uurimus keskendunud nendele küsimustele ...
Müstilise kogemuse traditsiooniülese komponendi võimalikkusest
(Tartu Ülikool, 2014) Vähi, Johannes; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Positioning the scholar: issues of epistemology and methodology in the evolutionary study of religion
(2019-10-15) Peedu, Indrek; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev doktoritöö tegeleb küsimusega religiooniuurija positsioneerimisest. Lihtsustatult tähendab positsioneerimine küsimust sellest, kes on või saab olla uurija seoses uuritavaga? Kuivõrd on tal võimalik jääda neutraalseks, teaduslikuks kõrvalseisjaks või kuivõrd on ta paratamatult osa uurimisväljast või peab selle osaks saama eduka uurimistegevuse jaoks? Spetsiifilisemalt keskendutakse siinses uurimistöös positsioneerimise küsimusele just seoses käitumisökoloogiliste ja kognitiivsete religiooniteadustega ehk teisisõnu seoses evolutsioonilise religiooniuurimise kui sellisega. Selles uurimisvaldkonnas on viimastel kümnendil väga jõuliselt argumenteeritud metodoloogilise naturalismi kasuks. Seda nähakse kõige õigema viisina, kuidas uurija peaks ennast positsioneerima uuritava suhtes. Doktoritöö üheks eesmärgiks on seega näidata, miks ei ole metodoloogilise naturalismi kasuks esitatud argumendid siiski sugugi nii tugevad, kui senimaani on väidetud ja kuidas evolutsiooniline uurimistöö ei kohusta uurijat möödapääsmatult epistemoloogilis-metodoloogilistes küsimustes hoidma naturalistlikku joont. Sellest tulenevalt osutan doktoritöö teises osas ka võimalusele, kuidas põhimõtteliselt on võimalik esitada ka lähenemisviise, mis on evolutsiooniteooriaga täpselt samavõrd kooskõlas, kui metodoloogiline naturalism, ent üleloomulikku puudutavates küsimustes risti vastupidisel seisukohal. Doktoritöö viimases osas paigutan metodoloogilise naturalismi küsimuse laiemasse võrdlusesse ja vaatan, mis küsimustes võib seda positsioneerimisevarianti pidada tugevamaks või nõrgemaks sellistest võimalikest alternatiividest, nagu metodoloogiline agnostitsism, neutraalsus ja dialoogiline enesepositsioneerimine.
Regilaul ja flow – empiiriline uurimus
(Tartu Ülikool, 2015) Maiberg, Heidi; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Religioosse kogemuse ja skisofreenia lõikepunktid värskema erialakirjanduse näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Kadanik, Marietta; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Richard Maurice Bucke`i 1872. aasta kogemuse ja kosmilise teadvuse teooria kujunemisraamistik
(Tartu Ülikool, 2015) Dresen, Nele; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Seesmärgipärane objekti uurimine teadvuse kvaliteedinihkeks (traktaat meetodist)
(Tartu Ülikool, 2018) Kibur, Tauno; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Seesmärgipärane objekti uurimine teadvuse kvaliteedinihkeks, on püüe osutada müstilise traditsiooni, kui paljus unustatu, universaalsele meetodile ja sügavusele, kuhu tavateadmine ei küüni või ei söanda astuda. Seesmärgipärane meetod on anomaalia ületamine äraspidisel suunal, taandamisel-taandumisel. Põhjust sellaseks liikumiseks annavad ka mõned füüsikateooriad (Lothar Schäfer; Bohm), milles pannakse kahtluse alla võimalus uurida subatomaarseid objekte ilma neid mõjutamata ehk moondamata. Anomaaliad ehk küsitavusi esineb kõigis duaalsetes süsteemides, sest dihhodoomia (lahknevus) ajendab liikumisele ühtsuse leidmise poole. Sama jõud, mis väljutas Eedenist, sama juhatab ka sinna tagasi – kui avastatakse liikumine surnud ringis. Anomaalia ei ole „vastane”, vaid sisimas terviku poole juhtiv (D. Bohm). Thomas Kuhni kirjeldatud teadusparadigma nihe („äkki...”) ja kõhklus, kuidas see sisima protsessina aset leiab, ajendas paralleele tõmbama müstilise traditsiooni erinevate väljendustega nii Idas kui Läänes. Ka müstiline traditsioon ei anna vastuseid tuumalalt, ehk ei selgita sedasama „äkki...” pildist väljasolijaile, vaid viitab teele, kus toimub kohtumine vastusega ühekssaamises. Selles taandub perspektiivipunkti vaade (lahus-, eemal olija, võõra vaade), kui võimaliku moonde esilekutsuja ning avaldub reaalsus ühesusena. Nii avaldub püha ruum olemasolemises. Descartes, nagu paljud filosoofid enne ja pärast teda, püüdis leida sedasama universaal-ala, alust, millelt saaks takseerida maailma ilma moondeta. Metafoorselt võiks öelda, et tal lõppes lambiõli ning „avastus” ei avanud ust, sest võti polnud õige või oli ainult toorik. Kuid meetod iseenesest ei olnud vale – taandada see, mille saab taandada; ehk mis on kogetav („mis?”). Ennatlik järeldus sünnib ilmselt parema puudumisest – või selle märkamatajätmisest. Ka see on universaalne: mitte märgata pausi (või irduda kriisist – kr krisis „kohus, kohtuotsus” sama tüvega eesti keeles, mis „kohtuma”) ehk loobuda hetkeks omamisest, kiindumisest, kontrollist – ja olla „alasti”. Teadmine seondub enamasti kvantiteediga, info hulga omandamisega ja mitte kvaliteediga – olemisega. Ja esimesele poolele on see tühi jutt (olgu jutina või jutuna), teisele hingevalgus. Sokratese apooria („see, mis kimbatust tekitab”) või paradoksi „ma tean, et ma midagi ei tea” ületamist kartesiaanikul moel: „tean/leitud, see on mõtlemine”, ei ole veel terve meele (terviku/ühesuse) väljendus, vaid ikkagi duaalne – perspektiivipunktist lähtuv, jäädes Jordanist kõrbepoole. Terve ehk üks meel tõdeb: „ma tean (et ma tean)”, olles ületanud koolmekoha (surnud punkti). Descartesi „valemiviga” ja sellest mõjutatud uusaegne vaade, (ainult mõtlemisest) mõjutatud teadus ei ole „asi iseeneses”, vaid tööriist meetodi kasutamiseks. Protsessis, (mõtte)meele rahunemises, avaldub valgus „kitsa uksena”. Taittiriya Upanišadi valemivea õgvendus on suunata pilk olulisele sisimale tööriistale – taipamisele, teadlikkusele (intuitsioonile), kui sillale. Seda tööriista on püüdnud settest välja utta kristlikud-, budistlikud- ja teised vaimumeistrid, müstikud. See toimub Anselm Grüni sõnul „uue elu kvaliteedi” leidmiseks. Põhiolus olen veendunud, et inimeses peituv universaalne reaalsuse- ehk tõeotsija liigub ühes suunas ÜHE ja AINSAMA poole. Selle teekonna juurde kuuluvad postijaamad, avastused ehk taipamised, mis võivad toimuda juhuslikult või „äkki” nagu Thomas Kuhn sellele viitab; või aste-astmelt lähendes läbi meditatiivsete harjutuste, sh mõttetegevus. Hüpoteetilised seosed Kuhni ja Descartesi ja laiemalt uusaegse uurimisviisi vahel ning Kierkegaardi, palvetraditsiooni, Underhilli ja Upanišadi tasandite vahel, on narratiivset laadi. Eesti keeles on Looja, loomine ja lugu ühe tüvega – seetõttu ikkagi suunaga unio mystica, seesmärgi, Loojaga kohtumise ja ühinemise poole. Hüpoteetiliselt saan öelda, et reaalsus, mille leiab kvantfüüsik, on sama reaalsus, mille leiab või mis ilmestub religioossele praktiseerijale. Viimast ei ütle ma sama kategooriliselt kui väidetavalt augustiinlasest munk Luther Augsburgis, seistes keisri ja riigipäeva ees: „siin ma seisan ja teisiti ei saa”; pigem sel moel, kuis Uku Masing söandab, et kui ta oleks ka üksi kogu maailma vastu, tal oleks siiski õigus.
Seksuaalse identiteedi käsitlemine religioosses kontekstis Eesti kristliku kogukonna näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Savik, Iiris; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töö eesmärk on uurida, milline on seksuaalsuse identiteedipõhine käsitlemine religioosses kontekstis Eesti kristliku kogukonna näitel. Töös vaadeldakse ka põgusalt, kuidas käsitletakse seksuaalset identiteeti tänapäevases teoreetilises kontekstis ning kuidas see identiteet suhestub inimese religioosse identiteediga. Autorit huvitab, kas ja kuidas tajuvad ja mõtestavad religioossed inimesed oma seksuaalset identiteeti. Eesmärk on kaasata erineva seksuaalse identiteediga inimesi, et seeläbi mõista erinevusi religioosse ja seksuaalse identiteeti tajumises ja mõtestamises.
Surmalähedased kogemused ja omamüüt: pilootuuring kümne intervjuu põhjal
(Tartu Ülikool, 2022) Parts, Annabel; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Uurimustöö eesmärgiks on saada selgust surmalähedaste kogemuste kohta Eesti kontekstis, täpsemalt selle kohta, mida surmalähedaseks peetakse ning kas need erinevad kuidagi üldisest surmalähedaste kogemuste käsitlusest. Samuti soovib autor saada aimu kogemuste pikaajalistest mõjudest ja sellest, kuidas surma ja surmajärgset nende kogemuste valgel nähakse. Seda püüdab autor avada omamüüdina, eesmärgiga leida sümboleid ja mustreid, mida kogemustega seostatakse.