Sirvi Autor "Kasekamp, Andres, juhendaja" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 14 14
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje 1914. aasta jõuluvaherahu Läänerindel: briti sõdurite vaatepunkt(Tartu Ülikool, 2004) Kaer, Kaisa; Kasekamp, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutKirje Balti riikide energiajulgeolekualane koostöö regionaalse energiajulgeoleku kompleksi strukturaalse muutuse kontekstis(Tartu Ülikool, 2014) Joosep, Elke; Kasekamp, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituutKirje Balti riikide mainekujunduse tulemused: Eesti, Läti ja Leedu kuvandi võrdlus välismeedias(Tartu Ülikool, 2015) Jõesaar, Mattias; Kasekamp, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituutMagistritöö eesmärgiks on uurida, millisel määral on Eesti, Läti ja Leedu mainekujunduspüüdlused leidnud vastukaja välismeedias. Magistritöö keskendub teoreetilises osas avalikule diplomaatiale ning riigi brändimise kontseptsioonidele. Teises osas vaatleb Eesti, Läti ja Leedu püüdlusi oma mainet kujundada. Kolmandas peatükis on kasutatud välismeedia sisu uurimiseks standardiseeritud kvantitatiivsete meedia kontentanalüüsi. Analüüsiperioodiks on ajavahemik 1. jaanuar 2013 kuni 31. detsember 2014 ja kasutatud on kolme suure ingliskeelse väljaande, Daily Maili, New York Timesi ja Daily Telegraph’i, sisu. Uurimistulemustest selgub, et 2015. aastaks oli vaid Eestis rakendatud laiaulatuslikku brändingustrateegiat. Läti ja Leedu mainekujundus jäi pigem avaliku diplomaatia piiridesse. Vaatamata kõigi kolme riigi püüdlustele käsitletakse Eestit, Lätit ja Leedut välismeedias ka 24 aastat pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 35%-40% ulatuses endise Nõukogude liiduvabariigina. Lisaks kajastatakse neid kõige enam Balti riikidena, mitte mõnes teises piirkondlikus kontekstis. Kõige positiivsemalt kajastati Eestit, kõige negatiivsemalt Lätit. Peamisteks teemadeks, millest Eesti, Läti ja Leedu puhul räägiti, oli Ukraina kriisist tulenev Vene oht Baltikumile, Läti ja Leedu puhul oli Briti väljaannetes palju juttu nende kahest riigist pärit immigrantidest. Üks teema, millega on tegelenud Eesti brändingustrateegia ja mida on Eesti üritanud välismaal teadlikult kajastada, on Eesti saavutused info- ja kommunikatsioonitasandil valitsussektoris. Teatud määral on see leidnud kajastust välismeedias ning umbes 20% Eestit kajastanud positiivsetest artiklitest käsitlesid Eesti e-riigi edulugu. Läti ja Leedu puhul teadlikult edendatav teema ja narratiiv puudus. Seega võib järeldada, et tekkimas on teatud määral bränd Eestist kui e-riigist.Kirje Belarus's national narratives and representation of the Grand Duchy of Lithuania in Belarus's history textbooks(Tartu Ülikool, 2014) Rjaščenko, Jevgēnijs; Blobaum, Robert, juhendaja; Kasekamp, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituutMaster’s thesis Belarus’s National Narratives and Representation of the Grand Duchy of Lithuania in Belarus’s History Textbooks in its theoretical framework excessively relies on the discussion of the existing approaches towards the study of nationalism such as the perennialist, the modernist/constructivist and the ethno-symbolist. The ethnosymbolist approach by Anthony D. Smith, however, is chosen as the most appropriate for the empirical case of Belarus’s nation-building process and therefore, its ability to explain different expressions of Belarus’s national narratives is emphasized. The thesis combines the aforementioned theoretical framework with an empirical discussion of Belarus’s post-independence nation-building process in order to explain the peculiarity of the Belarus’s case in which the official national narrative coexists with the alternative national narrative in Belarus’s public sphere. The research question, however, is centered on the problem of the Belarus’s national narrative, as outlined in Belarus’s history textbooks, and its representation of Lithuania with regard to the medieval past of the Grand Duchy of Lithuania, which is shared by the both modern republics of Belarus and Lithuania. With the analysis of history textbooks, the thesis responds to concerns of some Lithuanian historians and answers the question whether the Belarus’s national narrative and the representation of Lithuania presented in the textbooks are contesting and “rewriting” the Lithuanian past in terms of their input in the creation and maintenance of the Grand Duchy of Lithuania from the mid-thirteenth century until the late eighteenth century. The aforementioned research provides an unprecedented analysis of Belarus’s history textbooks in regard to their representation of another national group during the particular period of the shared medieval past.Kirje Euroopa paremäärmuserakondade ja Venemaa koostöö seos Euroopa Parlamendi hääletamisühtsusega(Tartu Ülikool, 2015) Kapak, Margit; Kasekamp, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituutKäesolev töö üritas ambitsioonikalt tuua selgust väga mitmetahulisse teemasse. Esiteks uuriti laialt vaieldud paremäärmuslaste määratlust Euroopas ja Euroopa Parlamendis. Lisaks püüti anda kohati liiga kinnine hinnang paremäärmuslaste ja Venemaa koostööle, hoolimata mitmetest ebaselgustest ja avalikele kättesaadavate andmete piiratusest. Selleks, et jõuda töö hüpoteesi testimiseni oli seetõttu vaja enne läbida mitmed etapid, mille tulemuseks olid kohati oletuslikud väited. Seda oli kõige rohkem märgata Gruusia teemalise resolutsiooni esimese analüüsietapi juures, kus oleks pidanud tõdema, et resolutsioon on ka Euroopa rahvusriikide endi huvidega tugevalt seotud. Töö esimene ja teine peatükk annavad autori hinnangul olulise ülevaate enne empiirilise uurimuse juurde asumist, kuid kannatavad puuduliku teoreetilise osa all. Seega täitsid need peatükid vaid osaliselt oma ülesannet. Kolmandas peatükis lükati ümbes uurimuse hüpotees. Põhjenduseks võib tuua juba mainitud eeldused, mis autor võttis analüüsi esimeses ja teises etapis. Autor on aga veendunud, et töö kasu väljendub ka hoolimata hüpoteesi ümber lükkamisest. Kolmanda peatüki lõpus kirjeldati regressioonanalüüsis tehtud vigu ning võimalikke parandusi tulevaseks uurimiseks. Näiteks leiti, et paremäärmuslased ei ole ainuke grupp, kes Euroopa Parlamendi ühtsust mõjutavad. Seega tuleks sõltumatu muutuja valik hoolikamalt läbi mõelda ja lisada veel sõltumatuid muutujaid. Veel leiti, et paremäärmuslaste sees oli hääle andmisel teisigi põhjuseid kui Venemaa huvid. Näiteks Läti paremäärmuslik saadik ei ole Lääne-Euroopa saadikutega. Uurimistööst tulenes aga ka tõesemaid järeldusi. Näiteks väidetakse, et paremäärmuslaste ja Venemaa koostöö on nii väärtustepõhine kui pragmaatiline. Levinud on püüdlus selgitada koostööd kas ühe või teise põhjenduse läbi, kuid autor usub, et neid ei tuleks omavahel vastandada. Teiseks, väidab autor empiirilisele uurimusele tuginedes, et paremäärmuslased on võrreldes teiste poliitiliste rühmadega Euroopa Parlamendis ühtsemalt Vene huvide poolt. Euroskeptikud ja vasakäärmuslased valivad sagedamini neutraalseks jäämise võimaluse, mis vähendab ühtsust, kuid ei toeta otseselt Vene huvisid. Autor näeb, et nii positiivseid kui negatiivseid tulemusi saab teema edasiseks uurimiseks aluseks võtta. Kindlasti on võimalik jätkata uurimist ning otsida veel Venemaa ja paremäärmuslaste koostöö tagajärgi.Kirje Exploring the influence of small member states on EU external policies: the influence of the Latvian and Lithuanian Council Presidencies on the Eastern Partnership initiative(Tartu Ülikool, 2016) Kopamees, Kenneth; Kasekamp, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutThis thesis aims to challenge the assumption that small member state influence on the European Union’s (EU) common foreign policy has been negligible. Its purpose is to study the influence of two small member states, Latvia and Lithuania, have had on the Eastern Partnership initiative during their respective Presidency of the Council of the EU periods. A third case, Poland’s Presidency, will also be examined and compared with the other two cases. This will allow for a more nuanced understanding of the impact the other two small member states have had in the development of the EaP compared to a bigger member state. Overall, this thesis adds to the existing discussion of small member state influence in three ways: first, it provides an overview of classical and contemporary small member state literature and critically assesses the realist interpretation of small state behavior in the international system; second, it reviews the different methodologies used by various authors and synthesizes a new influence measuring framework; and third, it applies the analytical framework to the selected cases and tests three sets of hypothesis. I argue that three factors can most adequately explain small member state influence: first, small member states must be committed to an issue - it must be of general importance to them; second, they must possess immaterial resources, such as general expertise or they be recognized as leaders in the issue area; and third, small member states are more influential when they use the EU’s institutional setting (such as the Council Presidency seat) to their advantage. The actual extent of influence is measured using three indicators: goal achievement, the ascription of agenda setting, and the ascription of final outcomes. This exercise revealed three conclusions: first, that small states have more influence on the multilateral Eastern Partnership platforms than on bilateral relationships; second, that small member states have more influence on the final outcomes than on the agendas; and third, that the overall goal achievement level is higher when the level of ascription is higher. Based on the results this thesis produced, I conclude that small member states are able to exert a limited amount of influence on the EU’s foreign policy when they use their strengths and resources to leverage their positions vis-à-vis bigger and more powerful member states, but without the support of other actors, the probability of failing to deliver results would be higher.Kirje Finnish ads, Estonian TVs: external cultural roots of elite neoliberal consensus in transitional Estonia(Tartu Ülikool, 2015) Axe, Kevin; Kasekamp, Andres, juhendaja; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituutKirje Hindamise vajalikkus arengukoostöö tõhususe mõõtmisel: Eesti-Gruusia näitel(Tartu Ülikool, 2013) Spiegel, Keit; Kasekamp, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituutKirje Nõukogude sõjavangid Eestis 1941-1945(Tartu Ülikool, 2000) Maripuu, Meelis; Kasekamp, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutKirje Parempoolse äärmuse kategoriseerimine eristuvate tunnuste alusel(Tartu Ülikool, 2015) Seeman, Siim; Kasekamp, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituutKäesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli analüüsida parempoolset äärmust käsitlevate autorite erinevaid arusaami selle piiridest ja ideoloogiast, mille põhjal uurida sinna paigutatavaid parteisid ning välja pakkuda uut moodi kategoriseerimine eristuvate tunnuste põhjal. Töö esimene pool toob hästi välja valdkonna defineerimisel olemasolevad probleemid. Kasutusel on suur hulk erinevaid termineid, mida tihti kasutatakse läbisegi, kuigi nendele määratud tunnused on erinevad. Terminite põhjalik käsitlus andis aluse eristada paremäärmuslust ja paremradikaalsust ning kuigi viimane ei ole ainuvõimalik valik, siis paremäärmuslus kindlasti kogu vaadeldava skaala nimetamiseks ei sobi. Parempoolse äärmuse ideoloogilistest käsitlustest selgus, et kuigi suures osas on need kattuvad, siis ka nendes tuleb välja vahe paremäärmusluse ja –radikaalsuse vahel, kuna esimene näeb tihti antidemokraatlikust ühe peamise tunnusena. Sellest erinevusest hoolimata on parteide valik perekonna moodustamisel tavaliselt üpris sarnane. Muudeks läbivateks tunnusteks olid mõlema puhul immigratsioonivastasus, autoritaarsus, natsionalism ja populism. Nende 5 omaduse põhjal toimus kolme näitepartei võrdlemine. Parteide valiku aluseks oli nende erinev positsioon äärmuses: Kuldset Koidikut seostatakse neonatsismiga, Rootsi Demokraatidel on küll probleemne minevik, aga arenenud on edukaks immigratsioonivastaseks parteiks ning viimaseks Progressipartei, mille koht äärmuses on olnud pikalt vaidlusküsimuseks. Valitud parteide analüüsimine näitas selget äärmuslikkuse vahet. Ainult Kuldse Koidiku puhul tulid välja antidemokraatlikud tunnused ja lisaks ka vägivalla kasutamine ning bioloogiline rassism rahvusluse kontekstis. Rootsi Demokraatidel on küll immigratsioonivastasuse, autoritaarsuse, populismi ja ksenofoobse rahvusluse omadused, aga partei on teinud läbi arengu ning tegutsetakse demokraatia tingimustega vastavalt. Seda näitab ka äärmuslikemate liikmete väljaheitmine. Progressipartei puhul selgub selle sobimatus parempoolsesse äärmusesse, kuna peale immigratsioonivastasuse ei ole neil piisavalt teisi tunnuseid selliseks määratluseks. Seega tuleb välja piisavalt olulised erinevused, et kategoriseerida parempoolne äärmus vähemalt kaheks grupiks, mis aitab kaasa ka nende selgemaks defineerimiseks ja piiritlemiseks.Kirje Race, nation, and eugenics in interwar Estonian radical right journal ERK Magazine(Tartu Ülikool, 2017) Chen, Pin-Yu Paris; Kasekamp, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKirje Rahvusvahelise konflikti puhkemisfaasi vahemuutujad: USA-Iraagi konflikt 2003(Tartu Ülikool, 2017) Aasamaa, Lea; Toomla, Rein, juhendaja; Kasekamp, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKirje Securitisation of Russia by the Obama administration as it relates to the Ukrainian crisis(Tartu Ülikool, 2016) Uibo, Liina; Kasekamp, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutThe purpose of this Masters’s thesis is to examine the securitisation of Russia by the Obama administration after the beginning of the Ukraine crisis. The main research question is to what extent has the Obama administration securitised Russia since the crisis began. This study applies the theoretical framework of securitisation that was originally developed by the Copenhagen School as well as additional contributions to the framework by other authors. The methodology of the study is based on Lene Hansen’s model of discourse analysis. In the empirical analysis section of this study both frameworks will be applied to analyse the official foreign policy discourse of the Obama administration as articulated by President Barack Obama himself in his official statements on Ukraine and Russia. The study finds that while elements of securitisation are clearly present and emergency measures against Russia have been implemented, which could be considered proof of successful securitisation, the situation does not constitute full securitisation of Russia because elements of securitisation are consistently countered with desecuritisation, often within the same speech or statement.Kirje Shift in the political focus of the United Kingdom Independence Party (UKIP) from 2010 to 2015(Tartu Ülikool, 2016) Kutti, Martin; Kasekamp, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut