Sirvi Autor "Kaunismaa, Imbi" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Avaliku- ja erasektori võla seos majanduskasvuga OECD riikide näitel perioodil 1995-2013
(Tartu Ülikool, 2015) Kaunismaa, Imbi; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
Ettevõtlikkuse ja väärtushinnangute vahelised seosed Euroopa riikide näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Kaunismaa, Imbi; Parts, Eve, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvamajanduse instituut
Huvihariduse ja huvitegevuse pakkujad ning noorsootöötajad kohalikes omavalitsustes
(TÜ rakendusuuringute keskus RAKE, 2016) Villenthal, Anneli; Kaunismaa, Imbi; Veemaa, Jaanus; Talur, Piret; Žuravljova, Maria; Varblane, Uku
Uuringu eesmärk oli välja selgitada huvihariduses ja huvitegevuses osalemise võimalused ning nende mitmekesisus ja kättesaadavus kohalikes omavalitsustes, kaardistada noorte osalus huvihariduses ja huvitegevuses ning koostada ülevaade noorsootöötajatest. Selleks koguti andmeid olemasolevatest registritest (Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA register, spordiregister, ETAGi kogutud üldhariduskoolide huvitegevuse andmed, EHIS, Eesti äriregister). Lisaks viidi läbi kaks veebiküsitlust: KOVi töötajate ning noorsootöötajate seas. Küsitluse tulemusel on huvitegevusse ja -haridusse kaasatud ca 40% eesti noortest vanuses 7-26, kõige enam tegelevad noored nii registriandmete kui küsitlustulemuste põhjal spordi ning muusikaga ning kõige vähem matemaatika ja mõttemängudega ning tehnikaga. Kogutud andmete põhjal on Eestis ligi 3500 huviharidust ja huvitegevust pakkuvat asutust ning hinnanguliselt on kõigis Eesti koolides olemas mingisugused huvitegevuse võimalused, kõige enam spordi valdkonnas. Üldiselt on aga huviharidus koondunud pigem suurema populatsiooniga omavalitsustesse ning väiksemates maapiirkondades ei pruugi olla kvalifitseeritud juhendajaid ja võimalusi huvihariduse pakkumiseks.
Töökohapõhise õppe korraldusmudelite rakendamine kutsehariduses
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2016) Puolokainen, Tarmo; Kaunismaa, Imbi; Sammul, Marek; Nutt, Nele; Themas, Aivi; Aksen, Merli; Themas, Elvo
Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe on üks kutseõppe õppevormidest, kus õpe toimub kooli või individuaalse õppekava alusel ning praktika osakaal töökohal moodustab vähemalt kaks kolmandikku õppekava mahust. Õpilasele määratakse juhendaja koolis ja praktikakohas kogu õppeajaks. Praktikakoht peab maksma õpilasele tasu tööülesannete täitmise eest praktikakohas toimuval õppeperioodil, mis ei tohi olla väiksem Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Kui õpipoisil on praktikakohaga kehtiv tööleping, makstakse tasu vastavalt töölepingule. Töökohalt määratud juhendajate ettevalmistuse ning juhendamiskulud kuni 50% ulatuses koolituskoha maksumusest tasub kool. Käesoleva uuringu eesmärk oli analüüsida õpipoisiõppe praegust olukorda Eestis, kirjeldada siin levinud õpipoisiõppe korraldusmudelid, hinnata levinud takistusi õpipoisiõppe pakkumisel ning soovitada lahendusi tuvastatud kitsaskohtade vähendamiseks ja õpipoisiõppe laiendamiseks.