Sirvi Autor "Keller, Margit, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 48

Algklassilastele suunatud tarbijaharidus projekti „Prügihunt ja Superjänes" näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Tisler, Endre; Keller, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Brändimine Eesti ettevõtetes majandussurutise tingimustes reklaamiekspertide hinnangul
(Tartu Ülikool, 2009) Hunt, Hedi; Keller, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Brändimine Eesti spaades majanduslanguse tingimustes
(Tartu Ülikool, 2009) Lindau, Katri; Keller, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Disaintoote turundamine Stuudio Nahk näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Raie, Kerttu; Keller, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Oma bakalaureusetöös uurisin Stuudio Nahk juhtumi põhjal, milline on ühe disainettevõtte kujunemise protsess ning millised praktikate kompleksid esile tulevad. Uurimismeetoditena kasutasin tegevusuuringut ning süvaintervjuud. Töö alguses andsin ülevaate disaini defineerimisega seotud problemaatikast ning disaini olukorrast Eestis. Lisaks käsitlesin erinevaid disaini ja selle turundamisega seotud kontseptsioone. Disaini võib näha nii protsessi kui tulemusena, kuid mõlemal juhul neil seos reaalsete igapäevaste praktikatega. Disaini puhul ei piisa ainult efektsest väljanägemisest, oluline on ka funktsionaalsus. Seetõttu pööratakse järjest rohkem tähelepanu lisaväärtuse loomisele. Disain toimib ka iseseisvalt kommunikatsioonina, see on ühteaegu nii sõnum kui meedium. Kuid et jõuda soovitud sihtrühmani peavad ettevõtted leidma oma toodete turundamiseks kõige sobivamad kanalid. Kuna disainis on oluline kasutajakesksus, siis tuleks seda arvestada ka turunduses. Seetõttu peetakse disaini kommunikeerimiseks kõige sobivamaks niši- ja suhteturunduse ning teenusedisaini kontseptsioone. Nende abil on kõige tõenäolisem luua kliendikeskne kultuur, kus on oluline kliendile terviklahenduse pakkumine. Internet on tänapäeval üks olulisemaid kanaleid, seega on selle kasutamine möödapääsmatu. Kuigi personaalses suhtluses nähakse suurt eelist ja lisaväärtust, siis oluline on meeldivat ostu- ja suhtluskogemust klientidele pakkuda ka interneti vahendusel. Eestis on disainivaldkonnaga tihedalt seotus käsitöövaldkond, kuna paljud Eesti disainerid valmistavad oma toodangu käsitsi. Reeglina on tegu mikroettevõtetega, mille toomisvõimekus on väike. Väikeettevõtete turundamisel võib muutuda probleemiks see, et tihtipeale võrdsustatakse disainerit ja toodet ehk disaineri nimi ja kompetents on see, mida tegelikult turundatakse. See võib tekitada vastuolusid loomingu ja nö kommertsi, müügi vahel. Stuudio Nahk näide illustreerib hästi Eesti disainivaldkonna ettevõtluse alaseid suundumusi ja probleeme. Töö empiirilises osas tuli välja, et ettevõttega seonduvaid praktikaid mõjutavad suures osas disaineri enda tõekspidamised ja hoiakud. Loomingu kõrval tähtsustatakse ka müüki ning tarbijate harimist. Raskusi põhjustavad disainiettevõttele väikesed tootmismahud, samuti on tarbijate usalduse võitmine alustavale ettevõttele keeruline. Uurimusest tuli välja ka see, et alustav väikeettevõte võib hoida madalamat profiili, sest kardab end üle eksponeerida. Samuti ollakse enda defineerimises ebakindlad. Teadlikult välditakse mõningaid termineid, kuid samas ei osata oma väärtuspakkumist ja olemust sõnastada. Tervisealase lisaväärtusega toodete puhul on oluline spetsialistide kaasamine. Tarbijate kaasamine jääb turu-uuringute ja tagasiside tasemele. Samas võimaldab ettevõtte väiksus ja paindlikkus tarbijatele individuaalselt läheneda. Antud juhtumile on iseloomulik, et erinevad praktikad on kõik omavahel seotud ning mõjutavad üksteist. Finantsilistel kaalutlustel valmistatakse ainult näidistooted. Hiljem valmistatakse tooteid klientide tellimuste peale. Samamoodi avaldab see mõju turundusele – kasutatakse lihtsaid, kvaliteetseid ning võimalikult kulu-efektiivseid lahendusi ning palju panustatakse inimkapitalile. Omavahel on seotud ka tootmis- ja disainipraktikad ning turunduspraktikad. Väga palju kasutatakse disaini kommunikatsiooniga ja seega on olulisem turundusmaterjalide visuaalne pool kui tekstiline pool.
E-ostlejate tarbimispraktikad ja soovitused nende muutmiseks
(Tartu Ülikool, 2017) Altmäe, Annika; Keller, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleval magistritööl oli kaks eesmärki. Esimene eesmärk oli uurida ja analüüsida sotsiaalsete praktikate teooriale tuginedes tänast e-ostupraktikat – millised on e-ostlejate ostueelsed riskimaandamisstrateegiad ja –tegevused ning mida teevad ostlejad siis, kui ost ei realiseeru soovitud viisil. Lisaks soovisin ma välja selgitada, kuidas saaks e-ostlejate endi hinnangul nende e-ostupraktikat TKA propageeritud “ideaalse” käitumisviisi suunas muuta. Teine eesmärk oli praktikateooriale, empiirilistele tulemustele ning enda kogemusele tuginedes välja pakkuda rakenduslikke soovitusi loomaks sekkumisi kujundamaks e-ostupraktikat nii, et muuta müüja tausta kontrollimine, müügitingimuste lugemine ning kauba vajadusel tagasisaatmine e-ostlejate seas loomulikuks ning taastootvaks tegevuseks. Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks korraldasin kaks fookusgrupiintervjuud e-ostlejatega vanuses 18–48. Lisaks viisin oma soovituste peatükile ekspertarvamuse saamiseks läbi (grupi)eksperdiintervjuu TKA tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski-Toomiku ning TKA turujärelevalve osakonna üldkaubanduse (sh e-kaubanduse) valdkonna juristi Kristel Huvilaga. Töö tulemustest nähtub, et ei e-ostupraktika ostueelsetes ega -järgsetes tegevustes pole eriti palju ühist TKA välja pakutud “ideaalse” e-ostupraktikaga. E-ostlejatel on ostu eel klassikalise taustakontrolli ning müügitingimustega tutvumise asemel välja kujunenud oma kindlad riskimaandamisstrateegiad, mille täitmise puhul käitutakse harjumuslikult ning poolautomaatselt. Need tegurid on: 1) varasem positiivne kogemus sama e-poega; 2) teiste inimeste hea kogemus kas tuttavatelt kuuldu või internetikommentaatorite näol; 3) turvalisena tajutav makselahendus (PayPal või krediitkaart); 4) väga odav hind. Kui ost ei realiseeru soovitud viisil, piirdub e-ostlejate tegutsemine reeglina vaid kauplejaga kontakteerumisega. Probleemide edasi kaebamine ning asjade tagasisaatmine pole minu töö valimi näitel kuigi levinud ning neid tajutakse pigem tüütute ning keeruliste tegevustena, mille sooritamiseks puuduvad ka kõik vajalikud praktilised arusaamad. Selgus, et tagasisaatmise asemel on olemas erinevaid alternatiivseid tegevusi – asjade edasi müümine või kinkimine, uue funktsiooni leidmine või ära viskamine. E-ostlejad ise pakkusid e-ostupraktika muutmiseks peamiselt välja kas tehnoloogilise innovatsiooni või seadusandluse muutmisega seotud mõtteid. Mis neid ühendas oli see, et need olid kõik mõtted välistest sekkumistest, mis jätaksid tarbijate endi tähendused ning oskused puutumata. Seega ei taha e-ostlejad ise oma käitumises muudatusi sisse viia. Nende tulemuste põhjal koostasin ma ka üheksa erinevat soovitust, mis on mõeldud lisameetmetena praegustele peamiselt teadlikkusele suunatud sekkumistele. Soovitused olid järgnevad: 1) Konkreetsetele praktilistele oskustele suunatud videote ja koolituste tootmine ja läbi viimine lünkade täitmiseks praktilistes arusaamades; 2) Tarbijate ostueelsete sammude vähendamine info koondamise ning teiste EL-i riikidega koostöö näol; 3) Postipakkide ühtlustamine ja korduskasutatavate postipakkide kasutusele võtmine; 4) TKA materjalide leitavuse parandamine Google’is; 5) Tihe koostöö postkontoritega tagastamise ning kaebuste lahendamise hõlbustamiseks; 6) Koostöö internetipankadega teadmiste ning oskuste kujundamisel ning ohtlike ostude tõkestamiseks; 7) Lepingujärgse teavituse klausli seadusandlusesse lisamine; 8) Müügitingimuste vormile nõuete seadmine; 9) Positiivse ning sisulise avaliku diskussiooni tekitamine.
Eesti automüüjate turunduskommunikatsioon enne ja pärast majanduslanguse algust Eestis
(Tartu Ülikool, 2009) Kaareste, Norbert; Keller, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Eesti ja Taani noorte käsitlused Internetis šoppamisest
(Tartu Ülikool, 2008) Raamat, Reelika; Keller, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
Eesti kohtute identiteet ja imago
(Tartu Ülikool, 2009) Tamm, Krista; Keller, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Eesti laste käsitlused reklaamist reklaamveebi näitel
(Tartu Ülikool, 2006) Jaaska, Urmo; Keller, Margit, juhendaja
Eesti Rahva Muuseumi uue muuseumipoe kontseptsiooni loomine
(Tartu Ülikool, 2015) Külv, Liina; Keller, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö eesmärgiks oli seatud luua Eesti Rahva Muuseumi uue muuseumipoe kontseptsioon. Tekkinud kontseptsiooni aluseks kasutasin sisendit, mida andsid läbi viidud vaatlused erinevates suuremates muuseumipoodides nii Eestis kui Londonis. Lisaks andsid tööle sisendit erinevate muuseumi sihtrühmadega läbi viidud fookusgrupid. Uuringute käigus tekkinud materjal oli rikkalik ning andis lisaks mõtlemisainet teistelgi teemadel peale muuseumipoe. Inimestel on erinevad ootused seoses uue muuseumi hoonega, mida peab arvesse võtma, et ennetada pettumust, mis võiks tekkida, kui pood ei vasta ootustele. Muuseumi külastust tuleb vaadelda kui tervikut ning muuseumipood on antud tähenduses äärmiselt oluliselt kohal. Nagu teoreetilises osas välja tuli, on varasemad uuringud näidanud, et muuseumipoodi peetakse oluliseks osaks külastuse juures ning sellele on seatud omad kõrged ootused. Kes tahab näituste külastust pikendada või hiljem meenutada ning teistele edasi viia. Kes tahab osta pereliikmele või mõnele teisele tuttavale suveniiri. Kes otsib muuseumipoes harivat väljundit või kes tahab lihtsalt mugavalt aega veeta ja selle käigus ehk ka ost sooritada. Motivatsioone muuseumipoodi külastada on erinevaid. Üks on selge – muuseumipoe puhul ei ole tegemist tavalise suveniiripoega, see sisaldab endas külastajate jaoks palju erinevaid sügavamaid ja mitmekesisemaid tähendusi. Magistritöö tulemusena tekkis kontseptsioon, mis on reaalselt uue muuseumipoe puhul rakendatav. Kontseptsioon sisaldab endas palju erinevaid tahke – poe asukoht ja infomaterjalid maja peal, reklaam poele ja erinevad kampaaniad, teeninduse osakaal poes, näituste kogemuse pikendamine ja näituste reklaamimine poes, sisekujunduslikud elemendid, miljöö elemendid, infotahvlid poe kauba juures ja kaubavalik muuseumipoes. Kuna töötan ise Eesti Rahva Muuseumis uue muuseumipoe loomise alal, leiab kontseptsioon reaalselt rakendust. Kokkuvõtvalt võib öelda, et püstitatud eesmärk sai täidetud ning uurimistöö raames tekkinud kontseptsioon on äärmiselt kasulik nii ERMi uue muuseumipoe loomisel kui ka malli võtmiseks teistele muuseumipoodidele. Tekkinud muuseumipoe mudel annab mõtlemisainet igale muuseumipoele ning võimalust edasi arenemiseks.
Eetilise ja poliitilise tarbimise kuvand tudengite seas
(Tartu Ülikool, 2009) Tisler, Endre; Keller, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Ettevõttele elektrimüüja valimise protsess
(Tartu Ülikool, 2013) Kesküll, Martin; Keller, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli teada saada, missugune on ettevõttele elektrimüüja valiku tegemise protsess (ostupraktika) ning millised tegurid seda protsessi uuritavate ettevõtete hinnangul mõjutasid. Sellele lisaks huvitas mind elektrienergia olulisus ettevõtjate jaoks. Kuidas uue elektrituru situatsiooniga on kohanetud ning milliselt nähakse elektrienergiaturul toimuvat tulevikus ja millised on ootused avatud elektrituru osas. Bakalaureusetöös võrgutasude ja hinnatõusu temaatikat ma ei käsitlenud, vaid rääkisin elektrienergia ostupraktikast. Kõik mainitu püüdsin lahti seletada ja panna ka praktikateooria ja sotsio-tehnilise lähenemise konteksti, mille eesmärgiks oli ennekõike aidata seletada avatud elektrituruga kaasneva uue praktika tulekut ja valikute tagamaid. Töö eesmärgi täitmiseks viisin läbi kuus intervjuud, millest kaks tegin tootva suurettevõttega SET. Lisaks viisin läbi ka intervjuud kahe väikeettevõttega, kes tegelesid müügi ja teenindusega VEM1 ja VEM2, ja kahe keskmise suurusega ettevõttega, kellest üks tegeles müügi KEM ja teenindusega ning teine tootmisega KET. Ettevõtjate jaoks oli elektrienergia oluline, kuid seda erinevates etappides ja erinevate protsesside puhul ja sellest tulenevalt tekkisid kategooriad, mis jagunesid elektrienergiast sõltuvuse alusel oma igapäevategevustes. VEM1 ja KEM olid vähesõltuvad, VEM2 ja SET keskmiselt sõltuvad ning KET tugevalt elektrienergiast sõltuv ettevõte. Kui varasem elektriostuprotsess oli kõigile sarnane, siis uus praktika seda polnud. Praktika muutumine tõi endaga kaasa uusi kohustusi töös ning enam hakati teadvustama elektriostmise praktikat kui sellist. Praktika elementide muutumine tähendas uut kohanemisvajadust oludega, milles varasem praktika enam režiimi muutumise tõttu polnud jätkusuutlik. Tekkisid uued tegevused nagu näiteks pakkumiste küsimine ja võrdlemine ning mõisted börsipakett, kombineeritud pakett ja börsihind. Omandati kompetents pakkujate osas. Kompetents, kuidas pakkumisi lugeda ja neid võrreldavaks muuta. Kompetents pakkumiste sisu osas, mida tähendab üldse börsihind või kombineeritud hind. Need kompetentsid ei olnud mitte ainult tegevused, vaid ka neis sisalduvad uued mõisted ja tingimused. Ettevõtjad tunnevad vajadust olla kompetentsed, kuna sellel on mõju nende tulevikule. VEM2, KEM, KET ja SET olid valiku teinud. Samas VEM1 polnud elektrimüüjat valinud, kuna uute tingimuste mõistmine tähendab kognitiivse adaptsiooni protsessi, mille käigus uued tingimused omaks võetakse. Selleni aga VEM1, kes on alles adaptsiooni protsessi sees, pole veel jõudnud. Praktikate ja selle elementide omavahelise põimumise tulemusena piiritlesid erinevad praktikad ja elemendid omavahelises koosmõjus ära reeglid ja raamistiku, milles osapooled oma otsuseid teha said. Ettevõtted pidasid otsustamisel oluliseks müüjate usaldusväärsust, pakutavat informatsiooni, teenuse stabiilsust ning ka head klienditeenindust. Ettevõtjate puhul ei tähendanud avatud elektrituru tulek küll otseselt seda, et nad peavad oma tarbimist piirama, kuid pikemas perspektiivis muutub säästmine ikkagi aktuaalsemaks ja see omakorda võib ristumiskohtades praktikaid ja nende sees olevaid erinevaid tegevusi mõjutada. Kuna toimub praktikate omavaheline ristumine ja samaaegne praktikate muutumine, mõjutatakse siitkaudu inimeste otsuseid ja valikuid. Pikaajaline mõju tähendab ettevõtete jaoks ennekõike uue praktika juurdumist nende igapäevaellu, kuna seni oli elektrienergia ostmine väljakujunenud rutiin ja ei nõudnud kelleltki eraldi tähelepanu. Edaspidi toimub informatsiooni töötlemine ja analüüsimine, börsihindade jälgimine ja elektriturul toimuva passiivne jälgimine. Varasemalt sellist praktikat seoses elektrienergia ostmisega ei olnud, nüüd aga muutus see aktuaalseks ja vajalikuks, kuna selline jälgimine ja analüüsimine mõjutab ostupraktikat ja võimalikke soovitavaid tulemusi. Kokkuvõttes on uuringust näha, et ettevõtjad on üldiselt uue praktika omaks võtnud, kuid avatud elektriturg kui uus situatsioon tähendab ikkagi veel seda, et uusi oskusi alles õpitakse. Avatud elektriturg on alles oma varajases nooruses ning sellest tulenevalt toimub alles kujunemise- ja viimistlusprotsess. Elektrienergia müüjate poolt pakutavad paketid ei ole veel muutunud piisavalt eristuvaks. Samas kasutajad on ikkagi valikud ära teinud, olgugi, et erisusi polnud ehk nii palju kui ettevõtjad oleksid lootnud. Kuna valik on tehtud ja teatud aja pärast tuleb see uuesti teha, toimub süsteemi enda reprodutseerimine ja paremaks muutmine.
Finantskirjaoskuse edendamine Eestis: ekspertide hinnang
(Tartu Ülikool, 2012) Madiste, Egle; Keller, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The aim of this Bachelor thesis “Improving financial literacy in Estonia: experts’ opinions” is to obtain knowledge of the current perception of financial education from the experts’ point of view. Financial literacy is one the most important consumer education areas within Estonia, and is actively being promoted. Insufficient levels of financial literacy is not only a problem for Estonia, but a problem that is recognised around the world. The empirical part of the study consists of the conclusions using a semi-structured interview, conducted with 7 experts. The sample consisted of experts from both the public and private sector, who worked in organizations that held financial education initiatives. The method enabled evaluation of the subject area from the experts’ perspective. The main research questions were: how experts define and classify financial education initiatives, how experts evaluate the current situation of what has been done in Estonia to raise the level of financial literacy, what are experts opinions on the technical and strategic preparation and implementation of education initiatives, how experts evaluate the results and how they see the future of financial education initiatives. Experts operate mainly with the terms “knowledge” and “education” - therefore the central role is perceived as having educational purpose. Educating through face-to-face programmes is seen as the most effective and as such the most necessary method. Social media marketing as a method was not mentioned spontaneously in interviews, but social media advertising and public relation methods were seen in a supporting role to promote desired behaviours. Experts acknowledge that the area of financial education is still new in Estonia, but the first phase of “trial” is over and has now developed to a “maturity” phase. There is active participation in the private sector as well as the public sector, where organizations have developed several programmes and co-operated with both public and other private sector organizations. A lot of initiatives from banks have come from the overseas parent company, however the local banks have not been restrained from developing their own initiatives. Financial institutions are concerned about public trust issues towards their financial education initiatives as there may be doubt about their true motive. For both the client and the bank a relationship with mutual trust is beneficial as it reduces problems and improves service. The main perceived problem is the lack of coordination of programmes and unclear distribution of roles, which can result in duplication of programmes and uneven targeting of problems and target groups. As a solution experts see “Financial literacy strategy (2013-2022)” developed by Ministry of Finance of the Republic of Estonia as key. Experts from very different fields were involved in the development of the strategy, thus different stakeholders interests were considered throughout the process. The public sector needs to target the general population of Estonia, whilst the private sector is able to select the target group which suits them best and which they believe needs financial knowledge the most as they have no obligation to target the population as a whole. The aim of the programmes is both to improve individual financial knowledge and also change attitudes and financial behaviour. Experts are therefore using linear behaviour modelling which is also used by OECD. However the problem of such an approach is that a good level of financial literacy does not always result in desired financial behaviour. Experts see their work as consumer education and did not discuss any wider benefits for macroeconomics. This study focused on mapping the opinions of experts on the current situation of financial education in Estonia and provides a good basis for further academic research regarding financial education.
Finantsteenuste kasutamisharjumused noorte seas ja minuraha.ee teavituskampaania vastuvõtt
(Tartu Ülikool, 2014) Mihelson, Maiken; Keller, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli uurida noorte finantsharjumusi ja finantskäitumise representatsioone ning Finantsinspektsiooni korraldatud minuraha.ee teavituskampaania vastuvõttu. Finantskirjaoskuse ja –hariduse temaatika on nii Eestis kui ka maailmas aktuaalne, mistõttu töö teema ka valitud sai. Töö eesmärgi saavutamiseks viisin läbi intervjuud kuue inimesega, lisaks palusin samadel inimestel päevikut pidada. Uurimismeetodina kasutati semi-struktureeritud intervjuud. Päevik lisandus meetodina, et saada aimu inimeste finantskäitumisest ning samuti aitas päevik intervjuud mitmekülgsemaks muuta. Uurimissuunad jagunesid kahte – rahakasutuspraktikad ja kampaania vastuvõtt. Esimeses osa olid peamisteks uurimisküsimusteks: missugused on noorte rahakasutusharjumused, milliseid praktikaid võib eristada; millised on noorte arusaamad rahast ja enda finantskäitumisest: millistest juhistest ja teadmistest noored rahakasutuses lähtuvad ning kust need teadmised pärinevad. Teise osa peamised küsimused olid: milline on minuraha.ee kampaania igapäevane kontekst noorte jaoks; millised kampaania elemendid on seotud noorte rahakasutuspraktikatega; missugused on arvamused minuraha.ee lehekülje kohta. Tulemused näitasid, et enamus noori iseloomustab lühiajaline mõtlemine ning vähene rahakasutuse planeerimine ja säästmine. Oma teadmisi ja käitumist hinnatakse küllaltki kõrgelt ning päeviku põhjal järeldus, et rahaplaneerimine toimub eelkõige ühe kuu lõikes. Pikemalt ette ei mõelda, teinekord mõlgutatakse lihtsalt mõtteid, et mis tulevikus saab. Erinevus tuli sisse vaid ühe noore puhul, kes teistest mõne aasta vanemana on ratsionaalsem ja arukam, finantsalaselt teadlikum. Noored tunnistasid, et on olemas “teised”, näiteks kiirlaenutarbijad, keda on vaja harida ja kellele on vaja taolisi kampaaniaid, nagu antud töös analüüsi all oli. Üks osa tööst oli kahe lähenemise – indiviidikeskne ja sotsiaalsete praktikate muutuse – võrdlemine aruka tarbija ja ühiskonna arendamiseks. Nimelt usun, et ratsionaalse ja haritud tarbija kasvatamiseks on vaja kasutada mõlemat tüüpi lähenemisi. Kui riiklikud institutsioonid ja eksperdid pooldavad pigem indiviidikeskset lähenemist – tarbija harimine ja kasvatamine ratsionaalseks – millele on viidanud ka Egle Madiste oma bakalaureusetöös (Madiste 2012) ning mis ilmneb ka sellest tööst, siis teoreetikud (Vihalemm et al; Shove; Warde; Hargreaves) on pigem veendunud, et n-ö õige käitumine algab ühiskonnas tavaks olevate normide muutusest. Inimest üksinda on raske muuta, lootes ainult tema ratsionaalsusele ja n-ö õige asja äratundmisele ja vastavalt käitumisele. Samas on osa valdava käitumise muutusest kindlasti ka indiviidi enda käes. See töö on vaid killuke noorte finantsharjumuste ja –käitumise mõistmisest. Kindlasti tuleb valdkonda edasi uurida, sest tegemist on aktuaalse ja tänapäeva keerukas finantsteenuste maailmas vajaliku teemaga.
Hansapanga brändiidentiteedi muutmine: protsess ja tähendus
(Tartu Ülikool, 2009) Loit, Egle; Keller, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Innovatiivse teenuse väärtusloome Fits.me juhtumi näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Kallaste, Kärt; Keller, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, kuidas virtuaalset proovikabiini on disainitud ning kuidas innovatiivne teenus selle peamistele sihtrühmadele väärtust loob – milles näevad Fits.me tegijad ise teenuse väärtust ning kuidas selle loomine teenuse disainis kajastub. Bakalaureusetöö peamise küsimuse raames analüüsisin ka seda, kuidas Fits.me konkurentidest eristub ning oma väärtuseid ja erisust sihtrühmadele kommunikeerib. Bakalaureusetöös uuritud objektiks on Fits.me virtuaalproovikabiin, mis on mõeldud e-rõivapoodidele ja sealt ostvatele inimestele, kes enne ostu sooritamist tahavad veenduda rõiva suuruse ja istuvuse sobivuses. Töös annan ülevaate Kuosa ja Westernlundi (2012) teenusedisaini, Ruckenstein ja kaasautorite (2011) innovatsiooni antropoloogia ja mitmete teiste autorite teenuse-, kasutajakeskse disaini ning innovatsiooni käsitlustest. Töö eesmärgist lähtuvalt tähtsustan enim innovatsiooni antropoloogia käsitlust, kuivõrd selle põhjal olen määratlenud peamised omadused, millele innovatsioon peab vastama – sotsiaalne väärtus, erisus konkurentidest ning majanduslik väärtus. Andmete kogumiseks tegin kuus ekspertintervjuud Fits.me’ga seotud inimestega. Valimisse kuulusid eksperdid, kes on Fits.me’ga seotud erinevate vastutusalade kaudu, et kaardistada võimalikult laiahaardeliselt kogu innovatiivse teenuse väärtuse loome protsessi ning teenuse loomega seotud inimeste arvamusi teenuse väärtustest selle sihtrühmade jaoks. Veebikabiini kasutajasõbralikkuse ja reaalse toimimise hindamiseks viisin läbi eksperimendi – enda mõõtmete põhjal tellisin särgipoest Fits.me virtuaalproovikabiini abil särgi. Lisaks külastasin Fits.me Tartu stuudiot, et saada ülevaadet teenuse praktilisest ja tehnoloogilisest poolest – robotitest ning pildistamisprotsessist. Kirjutan lühidalt ja ülevaatlikult peamistest empiirilise osa tulemustest: Fits.me’d on loodud ja arendatud kaasates disainiprotsessi erinevaid spetsialiste (tehnoloogia arendamise juures) ning sihtrühmi, eriti lõpptarbijaid (teenuse arendamise juures). Teenusega proovitakse anda võimalikult reaalsele proovikabiinile lähedast kogemust. Fits.me peamised väärtused lõpptarbija jaoks: vähendab ajakulu, rahakulu, on mugav; peamised väärtused kliendi jaoks: suurendab käivet; vähendab tagastusi; suurendab brändi usaldusväärsust ning suurendab riiete läbimüüki nende parema sobivuse kaudu. Fits.me kaks sihtrühma on omavahel ettevõteklient seoses, mistõttu virtuaalproovikabiin loob lõpptarbijale väärtust e-poe kaudu. Peamine erisus, mida Fits.me loob, on võimalikult reaalse proovikabiini lähedase kogemuse pakkumine virtuaalselt. Tehnoloogia on erinevalt enamikest konkurentidest käega katsutavam, mistõttu saab paremini näidata kangaste langemist, illustreerivat fotot ja reaalseid kehakujusid. Fits.me loodava väärtuse ja erisuse sõnum on ettevõttesiseselt paigas, mida kommunikeeritakse ka klientidele. Kanalitena kasutatakse selliseid, mida jälgivad e-kommerts ja rõivaäriga seotud inimesed, rõhku pannakse otsekontaktide loomisele. Välisturgudele sisenedes kasutatakse müügiinimestena kohalikke inimesi, kes tunnevad turu eripärasid.
Jäätmepraktikate muutmine TÜ Lossi 36 õppehoones
(Tartu Ülikool, 2014) Pütsep, Kadri; Keller, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Keha ja tarbijakultuur: kehakäsitlused noorte linnanaiste intervjuudes
(Tartu Ülikool, 2005) Lamp, Annikky; Keller, Margit, juhendaja
Konsumeristlike elustiilide konstrueerimine väljaandes Hooaeg
(Tartu Ülikool, 2008) Parel, Enn; Keller, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Kõrgharidusega noorte käsitlused toidu tarbimisest
(Tartu Ülikool, 2007) Rüütel, Maarja; Keller, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond