Sirvi Autor "Kikerpill, Kristjan, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Eesti vanema täiskasvanu küberturvalise käitumise püsivuse toetamine
(Tartu Ülikool, 2025) Viru, Katrin; Voolma, Silja-Riin, juhendaja; Kikerpill, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Magistritöö käsitleb Eesti vanemate täiskasvanute (55-aastane ja vanem inimene) küberturvalist käitumist ja probleemi, et nad ei käitu digikeskkondades alati järjepidevalt turvaliselt. Kuigi küberturvaline käitumine digikeskkondades on pälvinud avalikkuse ja praktikute tähelepanu ning on korraldatud teavituskampaaniaid ja koolitusi, ei ole soovitud käitumismustrid püsinud. Seetõttu keskendub töö küsimusele, miks vanemad täiskasvanud ei käitu püsivalt küberturvaliselt ja kuidas seda saab paremini toetada? Töö tugineb kombineeritud andmestikule: Statistikaameti 2019–2024 kvantitatiivsed andmed ja valdkonna kaheksa eksperdi kvalitatiivsetele intervjuudele. Kvantitatiivse analüüsi küsimuse „Mida olete internetis või äpis isiklikul eesmärgil teinud turvalisuse või privaatsuse tagamiseks?“ seitsme väite vastuste analüüs näitab, et sihtrühma käitumine on ajas muutuv. Näiteks turvaprogrammide kasutamise osas seitsme ja paroolide tugevdamisel kolme protsendipunkti ulatuses. Intervjuud kinnitavad, et küberturvaline käitumine ei püsi, kui sellel puudub isiklik tähendus ja kontektuaalsus. Kombineeritud andmestiku analüüs avab vanemate täiskasvanute küberturvalise käitumise probleemi tahke. Uuringu tulemusel järeldati, et kuigi muutust on püütud esile kutsuda, on jäänud püsivus saavutamata. Üks põhjus võib olla see, et sekkumised ei ole keskendunud pikaajalise küberkäitumise püsimise mõjuteguritele. Siinses töös on rakendatud Kwasnicka pikaajalise käitumise muutmise ehk püsivuse mudelit, mille abil selgitatakse välja, mis teemad ja tingimused aitavad küberturvalisel käitumisel kinnistuda ning harjumuseks muutuda. Töö tulemuste põhjal on pakutud välja sekkumiste soovitused, mis toetavad Eesti vanemate täiskasvanute küberturvalise käitumise püsivust ajas ja eri olukordades, muutes käitumise igapäevases elus järjepidevaks.
Kelmused Eesti meediapildis: perioodidel 2010-2013 ning 2019-2022 Delfis ilmunud artiklite analüüs
(Tartu Ülikool, 2023) Annast, Laura; Kikerpill, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Kvantifitseeritud mina: terviseandmete jälgimine ja transhumanistlik paradigma
(Tartu Ülikool, 2025) Ulst, Anna; Kikerpill, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Tervisetehnoloogia on populaarne ja inimeste igapäevaellu põimund seade, mille abil inimesed koguvad, jälgivad ja tõlgendavad oma terviseandmeid. Selle magistritöö eesmärk oli koguda empiirilisi andmeid selle kohta, kuidas kasutajad ise tõlgendavad seost enda ja tervisetehnoloogia vahel, kuidas see mõjutab nende enesetunnetust, igapäevaseid otsuseid ja tervisekäitumist. Selleks viisin läbi poolstruktureeritud intervjuud 15 inimesega, kes kasutavad tervisetehnoloogiaid ning teadlikult jälgivad selle andmeid. Uurimus näitas, et kuigi tervisetehnoloogia aitab paljudel kasutajatel suurendada teadlikkust oma kehast, käitumismustritest ja trendidest, siis võib see kaasa tuua ka sõltuvust, kus loomulik enesetunnetus jäetakse tagaplaanile ning juhuslik transhumanism (ingl accidental transhumanism) kerkib esile, kus heaolu ja otsused on juhitud tehnoloogia poolt (Akdevelioglu jt, 2022). Tulemustes kerkisid esile tervisetehnoloogia andmetest vähem sõltuvuses olevad kasutajad, kes pigem jälgivad neid huvi pärast, enda käitumise või sportliku arengu optimeerimiseks andmeid tõlgendavad kasutajad, tervisetehnoloogia funktsionaalsust tervisemurede jälgimiseks kasutavad inimesed ning ka kasutajad, kes on mängustuse mehhanismide surve alla sattunud ning on aastaid järjepidevalt igapäevaselt aktiivsuseesmärke täitnud, vahel ka oma ajutise heaolu arvelt. Peamine eesmärk terviseandmete jälgimisel oli suurendada aktiivset liikumist ning populaarseimad jälgitavad mõõdikud olid sammud, aktiivsed kalorid, pulss ja uneandmed. Andmeanalüüsi põhjal joonistusid välja kolm peamist mustrit, mis seletas suhet andmete ja enesetunnetuse vahel: - Jälgija, mitte järgija või kehakuulaja, kes kogub andmeid infoks, kuid heaolu ja otsused põhinevad inimese enesetunnetusel, mitte tervisetehnoloogia andmetel - Neoliberalistlik vastutaja ja - tõlgendaja, kes kasutab andmeid oma harjumuste, käitumise või füüsise optimeerimiseks ning tema otsused võivad olla suunatud tervisetehnoloogia ja selle andmete poolt. Siiski proovib ta asju konteksti panna ning lõplik otsus tervisekäitumise ja heaolu suhtes tuleb kasutaja enda enesetunnetuselt. - Mängustuse fanaatik, kelle heaolu ja igapäevane tervisekäitumine on tugevalt põimunud tervisetehnoloogiaga ning neil on emotsionaalne side andmetega. Kui side tervisetehnoloogiaga ning järjepidevus (ingl streak) peaks katkema, siis tekitaks see neile stressi. Uurimus toob esile, et kuigi tervisetehnoloogia ja selle andmed võimaldavad inimestel elada teadlikumat ja aktiivsemat elu, võib see teatud juhtudel asendada isikliku autonoomsuse hoopis tervisetehnoloogia suunistega. Selline sõltuvus andmetest asetub hästi transhumanistlikusse paradigmasse (Farman, 2022; Ajana, 2017), kus inimene sulandub sujuvalt tehnoloogiaga ühte (Spuskanyuk, 2024). Töö juhib tähelepanu vajadusele säilitada tasakaal tehnoloogia andmete ja inimliku kogemuse vahel. Kui me teadvustame tervisetehnoloogia andmete mõju, siis on meil suurem kontroll iseenda üle.
Prokurörid ja ajakirjanikud avaliku huvi mõiste tõlgendajatena: tasakaalupunkti leidmine kohtueelse menetluse kajastamisel
(Tartu Ülikool, 2024) Küngas, Kairi; Kikerpill, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Täckning av artificiell intelligens i svenska medier : exempel från Svenska Dagbladets webbupplaga
(Tartu Ülikool, 2024) Raamat, Kristiine; Elken, Maiu, juhendaja; Kikerpill, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Skandinavistika osakond