Sirvi Autor "Klaus, Hegely" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje 1905. aasta revolutsioon baltisaksa ja eesti naiste mälestustes(Tartu Ülikool, 2017) Klaus, Hegely; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöös vaatlen 1905. aastal Venemaal puhkenud revolutsiooniga kaasnenud muutusi Eesti- ja Liivimaa piirides elanud baltisaksa ning eesti naiste mälestusraamatutes. Töö eesmärgiks on selgitada, kuidas nägid erinevatest ühiskonnakihtidest pärit ning isesuguse kultuuritaustaga naisterahvad vene revolutsionääride algatatud ümberkorraldusi, mille tagajärjeks oli seniste rahvuslike, seisuslike ja poliitiliste piiride muutumine. See raputas traditsioonilisi seisukohti enese- ja ühiskonna määratlemisel nii baltisaksa kui ka eesti naiskogukondades. Samuti vaatlen, kuidas suhestusid naised 1905. aasta revolutsiooniga ja millisena nägid nad oma ülesandeid selles. Mida nad mäletasid, mida tähtsustasid, mida pidasid kujutamisväärseks hiljem oma memuaarides.Kirje Eesti töölisluule 20. sajandi alguses töölisalbumite põhjal(Tartu Ülikool, 2019) Klaus, Hegely; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistritöö uurib eesti töölisluulet aastatel 1905–1911 ilmunud töölisalbumites „Edasi”, „Tagasi” ja „Mõtted”. Töö eesmärk on analüüsida eesti päritolu tööliskirjanike luuleloomingus esinevaid teemasid ja motiive ning selgitada võimalikke maailmakirjanduslikke mõjusid. Töö teine eesmärk on määratleda eesti töölisluule mõiste ning tuua välja selle määratlusega kaasnevad probleemid. Lühidalt on analüüsitud ka eesti töölisluule peamiseid vormilisi ja stilistilisi eripärasid. Magistritöö esimeses osas käsitletud 20. sajandi alguse välistööliskirjanduse tekkepõhjuste, peamiste iseloomujoonte ja viljelejate ning teemakohaste tõlgete ülevaated on abiks võimalike välismõjude selgitamisel eesti tööliskirjanduses. Teine peatükk keskendub 19. sajandi lõpul ning 20. sajandi alguses eesti keelde tõlgitud, eelkõige töölisklassile suunatud või tööliskirjanduslikele teostele. Kolmas osa räägib eesti töölisluule arenguloost ja eesti tööliskirjanduse määratlemise keerukusest. Neljandas peatükis tutvustatakse töölisalbumite sisu ja vormi, autorite valikut ning temaatilisi muutusi ajavahemikul 1905–1911.