Sirvi Autor "Konstabel, Kenn, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 61

5-aastaste poiste pidurduskontrolli seos nende kõne arenguga
(Tartu Ülikool, 2019) Edela, Anna; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Pidurduskontrolli tase näitab võimekust oma käitumist kontrollida. Keel ja sümbolisüsteemid on enesekontrolli keskseks protsessiks ning vahendiks, et õppida oma käitumist kontrollima. Juhtfunktsioonidest on varasemalt leitud kõige enam seoseid pidurduskontrolli või interferentsi kontrolli ja kõne arengu vahel. Käesolevas töös uurisin 5-aastaste poiste pidurduskontrolli seost nende kõne arenguga. Selle tarvis tegin nendega Reynelli kõne arengu testi ning kohandatud stoppsignaali ülesande. Pidurduskontrolli ja kõne arengu vahel seost ei olnud. Lisatulemusena selgus, et need, kelle Reynelli testi skoor oli parem, vastasid stoppsignaali ülesande go-stiimulitele täpsemalt.
Algkooli laste vanemate ja õpetajate teadmised tervislikust toitumisest ja laste tegelik toitumine
(Tartu Ülikool, 2014) Tammsalu, Elin; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Laste vale toitumine ja sellest tulenevad terviseprobleemid on viimasel ajal järjest aktuaalsemaks muutuv teema. Laste toitumise üle on kõige suurem kontroll lapsevanematel. See, mida ja kuidas lapsevanemad enda lastele toiduks pakuvad, sõltub aga suurel määral nende teadmistest selle kohta, mis on tervislik. Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada, millised on lapsevanemate teadmised tervislikust toitumisest ja kas laste tegelik toitumine on vanemate teadmistega kooskõlas. Kuna algkooli lapsi võib mõjutada juba ka koolikeskkond, uurisin ka õpetajate teadmisi ja nende nägemust kooli rollist lapse toitumise mõjutamisel. Valimi moodustasid 233 1.-4 klassi lapse vanemat ja 39 õpetajat. Lapsevanematele ja õpetajatele mõeldud küsimustike koostamisel oli aluseks võetud IDEFICSi ja CFQ küsimustikud. Tulemustest selgus, et lapsevanemate ja õpetajate teadmised tervislikust toitumisest on paremad, kui lapse tegelik toitumine. Kusjuures paremini toituvad need lapsed, kelle vanemate teadmised on paremad. Vanemate käitumist analüüsides selgus, et paljud vanemad kasutavad ebasoovitavaid käitumismustreid nagu näiteks lapse sööma sundimine ja toiduga premeerimine ja karistamine. Õpetajate vastustest tuli välja, et koolil on oluline roll lapse toitumise suunamisel ja tervislike eluviiside edendamisel ning kooli personal peaks sellele tähelepanu pöörama. Edasiste uurimuste käigus oleks vaja välja selgitada, mis põhjustel vanemate käitumine ei vasta teadmistele ning kuidas vanematel aidata vastavalt teadmistele lapse toitmisel toimida.
Cross-sectional and longitudinal associations between objectively measured sedentary behaviour, light and moderate to vigorous physical activity, and depressive and anxiety symptoms: a population-based multiwave cohort study
(Tartu Ülikool, 2024) Ojala, Helis; Konstabel, Kenn, juhendaja; Sultson, Hedvig, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Physical (in)activity has been cross-sectionally and longitudinally associated with mental health problems, depression and anxiety. So far, physical activity’s (PA) objective measures remain underutilized compared to subjective measures. In the current thesis, cross-sectional and longitudinal associations between objectively measured sedentary behaviour (SB), light PA (LPA), moderate to vigorous PA (MVPA), and both depressive and anxiety symptoms were investigated using the data from the younger cohort of the Estonian Children Personality Behaviour and Health Study (ECPBHS). Physical activity and mental health data were measured when participants were 18, 25, and 33 years old. Objective PA was measured by ActiGraph (first and second wave) and GENEActive (third wave) accelerometers. Associations were investigated by cross-lagged panel analysis. Associations between SB and MVPA, but not between LPA and depressive and anxiety symptoms, were found. Both SB and MVPA predicted cross-sectional and longitudinal depressive symptoms, and MVPA predicted cross-sectional anxiety symptoms. According to our findings, to keep anxiety and depressive symptoms low and prevent depression in the future, it is recommended to use interventions that decrease SB levels and increase MVPA levels. Due to inconsistent results, future studies are warranted to investigate the objectively measured PA and mental health associations both cross-sectionally and longitudinally.
Depressiooni ja ärevushäirete sümptomaatika seosed kehalise aktiivsusega 11-19 aastaste Eesti laste seas
(Tartu Ülikool, 2025) Koor, Katariina; Konstabel, Kenn, juhendaja; Eensoo, Diva, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli välja selgitada seosed vaimse tervise ja kehalise aktiivsuse vahel Eesti laste seas. Uuringus osalesid 499 õpilast vanuses 11-19, kes täitsid küsimustiku, milles hinnati nende kehalist aktiivsust ning depressiooni ja ärevuse sümptomaatikat RCADS-25 skaalal. Lisaks hindasid 322 lapsevanemat oma lapse kehalist aktiivsust. Selgus, et nii lapse kui vanema hinnatud kehalise aktiivsuse kõrgem tase oli seotud madalama ärevuse ja depressiooni sümptomaatikaga, kusjuures seos oli depressiooni puhul tugevam. Sugu koos lapse hinnanguga oma eelmise nädala kehalisele aktiivsusele ning pere majanduslikule seisule seletas ära 20,1% ärevushäiretele ning 23,4% depressioonile viitavate sümptomite esinemise variatiivsusest, tüdrukutel oli suurem tõenäosus neid sümptomeid kogeda. Seega võivad lapse sugu, kehaline aktiivsus ja majanduslik taust olla olulised tegurid, millele Eesti laste vaimse tervise edendamisel tähelepanu pöörata.
Eesti laste ärevuse sümptomite seosed sotsiaalsete suhetega Eesti laste vaimse tervise uuringu andmete põhjal
(Tartu Ülikool, 2025) Philips, Annabel; Konstabel, Kenn, juhendaja; Sultson, Hedvig, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärgiks oli uurida seoseid Eesti laste ärevuse näitajate ning nende sotsiaalsete suhete vahel. Sotsiaalsete suhete all mõeldakse antud töös noorte pere- ja sõprussuhteid. Uurimistöö toetub andmete osas Tervise Arengu Instituudi, Tartu ülikooli ja Turu-uuringute AS poolt läbiviidavale Laste vaimse tervise uuringule (LVTU). Uuringus osales 471 kooliõpilast vanuses 11 - 17 eluaastat. Noorema grupi moodustasid 11 - 14-aastased õpilased ning vanema grupi õpilased vanusega 15 ja sellest vanemad. Uurimustöö tulemused näitasid, et tüdrukutel esines ärevuse ilminguid rohkem kui poistel. Lisaks leiti, et kvaliteetsed sõprussuhted on negatiivses seoses noorte ärevuse näitajatega ning vägivaldsed peresuhted on ärevuse skooriga positiivses seoses. Samuti selgus, et kvaliteetsetel sõprussuhetel oli antud uurimuses suurim ennustamisvõime ärevuse üldskoorile. Tulemustest järeldub, et noorte ärevuse ja sotsiaalsete suhete vahel on seos ning noorte heaolu toetamiseks tuleb valida vastavad toetus- ning sekkumismeetodid.
Eestlaste implitsiitsed hoiakud venelaste suhtes: välismaal elamise ja ekstravertsuse mõju
(Tartu Ülikool, 2019) Laumets, Laura; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada kas välismaal elamise kogemus ning ekstravertsed isiksuseomadused mõjutavad inimese implitsiitseid hoiakuid teise rahvuse suhtes. Uurimistöö valimiks olid üliõpilased või viimase viie aasta jooksul ülikooli lõpetanud inimesed. Töös keskenduti eestlaste implitsiitsetele hoiakutele venelaste suhtes. Tulemused näitasid, et eestlased suhtuvad implitsiitselt positiivsemalt eestlastesse kui venelastesse. Välismaal elamise kogemusega eestlased ei suhtunud venelastesse implitsiitselt positiivsemalt kui need, kes välismaal elanud ei olnud. Ekstravertsuse ja implitsiitsete hoiakute vahel olulist seost käesolevas uurimuses ei leitud. Uurimus võimaldas vaadata kuidas erinevad eestlaste implitsiitsed ehk vähekontrollitud hoiakud venelastesse. Antud teema uurimine on oluline, sest Eestis elab suur venelaste vähemus, kelle integreerimine ühiskonda ei ole täielikult õnnestunud ning märgata võib sotsiaalset eristamist ning kohati isegi diskrimineerimist.
Ekstravertsuse ja neurootilisuse seos tööga rahuloluga Eesti põhikooliõpetajatel
(Tartu Ülikool, 2014) Proover, Marko; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Õpetaja ameti puhul mängivad isiksuseomadused olulist rolli, kuna tegu on emotsionaalselt nõudliku ja kurnava ametiga. Seetõttu on oluline uurida tööga rahulolu mõjutavaid aspekte. Toetudes varasemalt selles valdkonnas tehtud tööle, uurisime neurootilisuse ja ekstravertsuse seoseid tööga rahuloluga. Uurimistöös küsitlesime 165 põhikooliõpetajat, viiekümnest koolist. Analüüs näitas mõlema isikuseomaduse korrelatsiooni tööga rahuloluga, mis kinnitas püstitatud hüpoteese ja oli kooskõlas varasemate uuringutega. Seega leidsin, et nii neurootilisus kui ekstravertsus ennustavad õpetajate tööga rahulolu.
Elukäigu strateegia ja isiksuseomaduste seosed interpersonaalse agressiivsusega
(Tartu Ülikool, 2012) Leppik, Aet; Aavik, Toivo, juhendaja; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuritakse elukäigu teooriast lähtuva K-faktori seoseid isiksuseomaduste (Suur Viisik baasil) ja interpersonaalse agressiivsusega. Lähtusime hüpoteesist, et K-faktor ja isiksuseomadused on omavahel seotud ning ennustavad mõlemad agressiivset käitumist ning naiste puhul väljendub agressiivne käitumine sugudesiseses konkurentsis. Seminaritöö tulemused põhinevad 103-l 18-24 aastase isiku andmetel. Osalejad täitsid enesekohaseid küsimustikke, mis käsitlesid suhteid lähedastega, käitumist erinevates situatsioonides ning hoiakuid agressiivse käitumise suhtes. Tulemustest ilmnes, et K-faktor ja isiksuseomadused on omavahel seotud naiste puhul. Leiti ka, et naiste puhul on agressiivsus seotud sugudesisese konkurentsiga. Ilmnes, et K-faktor ei ennusta agressiivsust, küll aga ennustavad agressiivset käitumist isiksuseomadustest naiste puhul madal sotsiaalsus ning meestel madal meelekindlus ja kõrge neurootilisus.
Elukäigustrateegia, isiksuseomaduste ning religioossuse vahelised seosed altruismiga
(Tartu Ülikool, 2013) Reimets, Kristi; Aavik, Toivo, juhendaja; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud seminaritöö on osa seminaritööde hulgast, milles vaadeldi elukäigustrateegiat kirjeldava K-faktori, selle erinevate alamkomponentide seoseid muude psühholoogiliste näitajatega. Kokku osales seminaritööde küsimustike täitmises 103 18-24 aastast isikut. Kfaktori mõõtmiseks kasutati Eestis esmakordselt Arizona Life History Battery küsimustikku, mis tõlgiti seminaritööde kirjutajate poolt. Antud töös uuriti religioossuse suhet K-faktorisse, mille tulemusena selgus, et arvestades Eesti üldist madalat religioossust on see seos Eestis tunduvalt madalam, kui Arizona projektis. Lisaks uuriti antud seminaritöö käigus altruismi, Kfaktori, „Suure Viisiku“ isiksuseomaduste ja sotsiaalse võrdluse skaala vahelisi seoseid. Tulemusena selgus, et K-faktor on seotud isiksuseomadustega ning sotsiaalse võrdluse skaala ei ole seotud K-faktori ega ka isiksuseomadustega.
Elukäiguteooria ja isiksusjoonte vahelised seosed
(Tartu Ülikool, 2013) Kuhlbach, Hannes; Aavik, Toivo, juhendaja; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö eesmärgiks oli hinnata evolutsioonilise psühholoogia metateooriana tuntud elukäiguteoorias (Life History Theory) käsitletud elukäigustrateegiate ja isiksusjoonte vahelisi seoseid ning soolisi erinevusi. Teoreetilises osas antakse ülevaade empiirilises uurimuses vaadeldavatest konstruktidest, keskenduses isiksusjoonte ja elukäigustrateegiate ning samuti psühhootiliste kalduvuste omavahelistele seostele. Uurimuses osales 102 inimest; 83 naist ja 19 meest. Vastajate keskmine vanus oli 21,6 aastat. Tulemustest ilmnes ekstravertsuse ja meelekindluse seos K-faktori skooriga, mis mõõdab elukäigustrateegiat; neurootilisuse seos ei leidnud usaldusväärset tõestamist. Psühhopaatiliste kalduvuste mõju K-faktorile negatiivse suunaga leidis tõestamist. Meeste ja naiste vaheline erinevus K-faktori ja psühhootilisuse osas ei leidnud kinnitust.
Elukäiguteooria ja partneri valik
(Tartu Ülikool, 2014) Randma, Elis; Konstabel, Kenn, juhendaja; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli hinnata elukäiguteooriast lähtuvalt sugudevahelisi erinevusi partnerivaliku strateegiate, elukäigustrateegiate (K-faktori) ja seksuaalpartnerite arvu vahelisi seoseid. Lähtuti teemakohase kirjanduse baasil koostatud hüpoteesist, et K-faktor on seotud partnerivaliku strateegiate ja seksuaalpartnerite arvuga ning esineb sugudevahelisi erinevusi nii K-faktori skooris (elukäigustrateegiates) kui ka partnerivaliku strateegiate eelistustes. Uurimus viidi läbi 103 18-24 aastase isiku tulemustele tuginedes. Osalejad täitsid enesekohaseid küsimustikke, mis käsitlesid erinevaid elukäigustrateegia tahke ning lühi- ja pikaajalise partnerivaliku eelistusi. Tulemustest ilmnes, et võrreldes naistega eelistavad mehed lühiajaliste seksuaalsuhete strateegiaid (S-SOI) suuremal määral. Pikaajaliste seksuaalsuhte strateegiate (L-SOI) eelistuste osas sugudevahelisi erinevusi ei leitud. Samuti ei leidnud kinnitust seos sooliste seksuaalsuhete tüübi eelistuste ja K-faktori skooride erinevuste ega ka seksuaalpartnerite arvu ja K-faktori skoori vahel. Vajalikud on edasised kohandatud uurimused.
Enesevigastamise levimus ja riskitegurid Eesti laste ja noorte seas
(Tartu Ülikool, 2025) Aasmann, Helen; Havik, Merle, juhendaja; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö keskendub Eesti koolinoorte enesevigastamise riskiteguritele ja levimusele tuginedes Eesti laste vaimse tervise uuringu andmetele. Uuring viidi läbi küsitlusena õpilaste ja nende seaduslike esindajate seas. Osales 492 õpilast üle Eesti vanuses 11–17 aastat. Tulemused näitasid, et enesevigastamine on kõige enam levinud tüdrukute ja 15+aastaste noorte seas. Peamiseks riskiteguriks osutus riskikäitumine, näiteks alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarvitamine. Sotsiaalmajanduslik taust ning kiusamine ei olnud olulisteks enesevigastamise ennustajateks. Laste vaimse tervise uuring on ellu kutsutud, et töötada välja noorte vaimse tervise seireks sobiv metoodika. Tulemused võimaldavad Eesti riigil tõhustada ennetusprogramme ning kujundada tervisepoliitikat, mis toetab noorte vaimset heaolu. Uuringu tulemused informeerivad lapsevanemaid, koolipersonali ja tervisevaldkonna eksperte olema tähelepanelikumad riskirühmade suhtes, et enesevigastamist õigeaegselt märgata ja ennetada.
Enesevõimendamine enesekohastes küsimustikes seoses enesehinnangu ja isiksuseomadustega
(Tartu Ülikool, 2012-03-15) Toomela, Emilie; Konstabel, Kenn, juhendaja; Raidvee, Aire, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The main goal of the present research was to study self-enhancement related to self-esteem and the five-factor personality traits. The OCQ self-inventory based on the signal detection theory was used to evaluate self-enhancement using the over-claiming techique. The creator of the questionnaire Delroy L. Paulhus is one of the top scientist in the field of selfenhancement research and his work is the main basis of the present research. In order to find suitable questionnaire items and adapt the original OCQ-150 to the Estonian cultural bounds school teachers were consulted with. The set of inventories presented to the respondents included five questionnaires. An OCQ test for evaluating self-enhancement, questionnaires of general and academic self-esteem, personality and social desirability. Different from earlier research where adults were studied, the respondents were 95 high-school seniors aged 17-19 years. It was found that better specialized knowledge nor higher general or academic self-esteem were not related to self-enhancement in this sample. The results showed that the BIDR and OCQ scores did not correlate significally and it is thus concluded that these two questionnaires may measure different aspects of self-enhancement. However, there was a connection between neuroticism, extraversion and conscientiousness with self-enhancement. Suprisingly, the correlation with neuroticism and extraversion was negative for both dimensions. Conscientiousness and self-enhancement correlated positively. Key words: self-enhancement, over-claiming, self-esteem, personality traits, questionnaire
Halo-alfa-beeta mudel isiksuseomaduste kirjeldamiseks
(Tartu Ülikool, 2013) Hendrikson, Reigo; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Identiteetide avaldumine kahes koolis õppijatel
(Tartu Ülikool, 2019) Koppel, Julius; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Töö eesmärk on näidata, milliseid diskursiivseid strateegiaid kasutavad samal ajal kahes eriilmelises koolis käivad inimesed, kirjeldamaks enda identiteete. Analüüsiks viidi läbi fookusgrupi intervjuu, et tekitada võimalikult soodsad tingimused diskursiivseks analüüsiks, mille põhiidee seisneb selles, et inimeste erinevad identiteedid moodustuvad erinevates sotsiaalsetes interaktsioonides. See tähendab, et neid on ka võimalik uurida sotsiaalsete interaktsioonide kontekstides. Läbiviidud intervjuu hilisem analüüs andis aimu kasutatavatest strateegiatest iseloomuliku identiteedi kirjeldamiseks. Töö tulemusena selgus, et kahes koolis käivatel õpilastel on üks identiteet pigem domineerivam, samas ei saa väita, et teine identiteet on tingimata nõrgalt internaliseerunud. Välja on toodud kolm teemat, millest lähtuvad kasutatavad strateegiad.
Implicit theories of willpower and “ego depletion”
(Tartu Ülikool, 2017) Sergienko, Anastasia; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The goal of this research was to check, if personal theories about the nature of willpower will moderate depletion of self-regulating ability in Estonian and Russian-Estonian school environment. In computer environment high school participants (age 16-18) filled out questionnaires about implicit theories of willpower, personality traits and positivity, then completed two self-control demanding tasks: stop signal task and Stroop task. There was no significant effect of implicit theories on self-control depletion during the experiment. We also did not observe ego depletion in our participants, but instead got a reverse effect: participants from self-control demanding condition performed at Stroop task better than control group. The nature of self-control and ego depletion need more research before studying the influence of implicit theories on self-regulation.
Implitsiitse ärevuse, ekstravertsuse ja aususe seosed suure viisiku isiksuseomadustega
(Tartu Ülikool, 2013) Kuppart, Kaia; Konstabel, Kenn, juhendaja; Saar, Kalev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Implitsiitne assotsiatsioonitest (IAT) on tuntuim ja enim kasutatud kaudne ehk implitiitne mõõtvahend. IAT mõõdab seoste tugevust mõistete vahel, võrreldes vastamisaegu kahes kombineeritud eristamisülesandes. IAT põhineb eeldusel, et kui kaks mõistet on omavahel seotud, on sorteerimisülesanne osalejate jaoks kergem (ühtlasi ka kiirem). Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida seoseid implitsiitsete ja eksplitsiitsete mõõtvahendite vahel. Uuringust võttis osa 134 üliõpilast (97 meest ja 37 naist). Valim 1 (n = 102) tegi katse arvutiklassis ühesugustel arvutitel ja testi läbiviija juuresolekul, Valim 2 (n = 32) täitis testid isiklikel arvutitel ja iseseisvalt. Testipakett koosnes 4 osast: kolmest implitsiitsest testist (IAT-ärevus, IATekstravertsus ja IAT-ausus) ning Suure Viisiku isiksuseküsimustikust Short Five (S5). Uuringu tulemustest selgus, et seosed implitsiitsete ja eksplitsiitsete isiksuse dimensioonide vahel olid küll nõrgad, kuid statistiliselt olulised ning seose tugevus oli konstruktiti erinev. Tugevaim seos oli IAT-ekstravertsuse ja S5 ekstravertsuse vahel. Vastajad seostasid end kõige enam aususe teemaga, samuti olid osalejad kõige tundlikumad stiimulsõnade kategoriseerimisel mina + ausus ja mina + valelikkus kategooriatesse. Valim 1 ja Valim 2 erinesid küll implitsiitsete-eksplitsiitsete seoste osas, kuid tõenäoliselt mõjutas seoste erinevust pigem valimite ebavõrdne suurus ja vanuseline heterogeensus kui testi täitmise koht ja viis.
Implitsiitse ärevusega seotud kognitiivsed protsessid ja nende seos küsimustikuga mõõdetud ärevuse ning neurootilisusega
(Tartu Ülikool, 2012) Narits, Taavi; Konstabel, Kenn, juhendaja; Saar, Kalev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töö eesmärgiks oli mõõta ärevusega seotud kognitiivseid protsesse implitsiitselt ja võrrelda seejärel tulemusi enesekohase küsimustikuga kogutud andmetega ärevuse ja neurootilisuse kohta. Katse teostamiseks kasutati vabavara programmi nimega PEBL ehk Psychology Experiment Building Language, mis on mõeldud just arvuti-põhiste psühholoogiliste eksperimentide läbiviimisel kasutamiseks. Test koosnes kuuest osast: 1) (IAT) implitsiitne assotsiatsioonitest 2) afektiivse praimimise ülesanne 3) visuaalse tähelepanu ümberlülitamise ülesanne 4) enesekohane küsimustik hetkeärevuse hindamiseks 5) enesekohane küsimustik üldise ärevuse hindamiseks 6) Suure Viisiku isiksuseküsimustik (S5). Testist võttis osa 114 inimest (80 naist ja 34 meest), kelle keskmine vanus oli 24,4 aastat. Käesoleva uurimuse tulemused näitasid, et implitsiitse assotsiatsioonitestiga mõõdetud ärevus ei seostunud enesekohaste küsimustikega mõõdetud hetke – ja üldärevusega ega ka neurootilisusega. Negatiivne afektiivne praimimine seostus küsimustikuga mõõdetud neurootilisusega ja üldise ärevuse tasemega aga mitte hetkeärevuse tasemega. Tähelepanu ümberlülitamise osas ilmnes, et kõrge seisundiärevusega katseisikutel võttis rohkem aega negatiivselt või ähvardavalt stiimulilt tähelepanu ümberjuhtimine, kui positiivselt stiimulilt, kuid statistiliselt olulist tulemust siiski selle testiga ei saavutatud.
Implitsiitsed ja eksplitsiitsed hoiakud venelaste suhtes
(Tartu Ülikool, 2013) Tilga, Henri; Saar, Kalev, juhendaja; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö eesmärgiks oli uurida, et milline on eestlaste etniline hoiak lähtuvalt eesti ja vene nimedest. Selle selgitamiseks sai kasutatud nii eksplitsiitset, kui ka implitsiitset testimist: Implitsiitsete Assotsiatsioonide Test (IAT), väiteküsimustik ja pildiga tekstülesanne (nn. „tänava meetod“). Uurimustöö täpsem fookus keskendus asjaolule, et implitsiitne testimine (konkreetsemalt IAT) võib anda täiendavat informatsiooni inimese hoiaku kohta võrreldes tavapärase küsimustikmeetodiga. Automaatsed reageerimiskalduvused (mida IAT mõõdab) ja teadvustatud hoiakud (mida küsimustikud mõõdavad) ei pruugi alati kokku langeda. Ja kui me omame informatsiooni mõlema kohta, võime suuta ära seletada suurema osa inimeste käitumisest. Kuna antud teemat ei oldud varem sellisel meetodil Eestis veel uuritud, siis oligi vaatluse all see, et kuidas suhestuvad omavahel eksplitsiitne (väiteküsimustik ja nn. „tänava meetot“) ja implitsiitne (IAT) testimine ning mida võib öelda neid meetodeid omavahel võrreldes. Uurimustöö käigus ilmnes asjaolu, et eksplitsiitse ja implitsiitse testimise vahel puudus oluline seos. Tõenäoliselt oli selle põhjuseks katseisikute vähesus, kelle andmed kasutuskõlblikuks osutusid. Siinkohal võis sellist olukorda tingida IAT testi vähene atraktiivsus nii sisulisest, kui ka korralduslikust poolest. Nimelt tuli katseisikutel näha vaeva alates testi kätte saamisest, kuni andmete saatmiseni ning testi sisuline pool oli küllaltki monotoonne ja pikk. Seega on käesoleva uurimustöö põhjal lõplikku järeldust vara teha, kuid sellest hoolimata sai tõstatatud rida küsimusi ja sai esile toodud tähelepanekuid, mida tuleks tulevikus antud kontekstis arvesse võtta.
Implitsiitsete hoiakute hindamise metoodikate välja töötamine hoiakute mõõtmiseks kehalise aktiivsuse suhtes
(Tartu Ülikool, 2017) Riimets, Andres; Hannus, Aave, juhendaja; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli: 1) välja arendada implitsiitsete assotsiatsioonide test (IAT), millega mõõta unipolaarselt hoiakuid kehalise aktiivsuse ning mitteaktiivsuse suhtes, 2) valideerida integreeritud käitumusliku mudeli konstruktide küsimustikke ning 3) luua integreeritud käitumusliku mudeli (IKM) konstruktidest lähtuv kehalist aktiivsust ennustav mudel. Uuring toimus kahes faasis, kus osales vastavalt 115 ning 41 osalejat. Uuringu esimeses faasis hindasid osalejad võimalike IAT stiimulite meeldivust ja aktiivsust ning lisaks täitsid IKM konstrukte ning eneseraporteeritud kehalist aktiivsust hindavaid küsimustikke. Uuringu teises faasis läbisid osalejad IAT ning neil mõõdeti 7 päeva jooksul objektiivset kehalist aktiivsust. Käesolevas uuringus kasutatud IAT disainiga ei kutsutud esile hoiakuid, millega oleks olnud võimalik ennustada kehalist aktiivsust. Uuringu tulemused viitavad metodoloogilistele probleemidele IAT disainis ning ei luba usaldusväärselt luua mudelit kehalist aktiivsust mõjutavatest konstruktidest. Pakutakse välja tulemuste võimalikud põhjused ning võimalused kirjeldatud metodoloogiliste probleemide kõrvaldamiseks.