Browsing by Author "Kupp-Sazonov, Sirje, juhendaja"

Now showing 1 - 14 of 14

listelement.badge.access-status Open Access ,
Barbara Greene'i artikli "Re-envisioning the Dark Valley and the decline of the peace state" tõlge ja tõlkeanalüüs
(Tartu Ülikool, 2024) Kolk, Marten; Kupp-Sazonov, Sirje, juhendaja; Miyano, Eri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
listelement.badge.access-status Open Access ,
Deontiline vajalikkus Eesti Vabariigi õigusaktides ja eesti keelde tõlgitud Euroopa Liidu määrustes
(Tartu Ülikool, 2021) Olmre, Heike; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond; Kupp-Sazonov, Sirje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Siiamaani ei ole uuritud, kas ja mil määral väljendatakse deontilist vajalikkust Eesti ja ELi õigusaktides erinevalt. Sellest lähtudes on magistritöö eesmärk selgitada välja, kas ja kuidas erineb deontilist vajalikkust väljendavate keelendite esinemissagedus ja kasutus Eesti Vabariigi õigusaktides ja eesti keelde tõlgitud ELi määrustes. Uurimiseesmärgi saavutamiseks olen sõnastanud kolm uurimisküsimust. 1) Mis on sagedasemad deontilise vajalikkuse keelendid Eesti Vabariigi õigusaktides ja eesti keelde tõlgitud ELi määrustes? 2) Kas ja kuidas erineb sagedasemate deontilise vajalikkuse keelendite esinemis-sagedus ja kasutus Eesti Vabariigi õigusaktides ja eesti keelde tõlgitud ELi määrustes? 3) Kas ja kuidas erineb sagedasemate deontilise vajalikkuse keelendite esinemis-sagedus ja kasutus eesti- ja ingliskeelsetes ELi määrustes?
listelement.badge.access-status Open Access ,
Fraseologismide tõlkimine Andrus Kiviräha romaani „Mees, kes teadis ussisõnu“ näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Taal, Mailiis; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond; Kupp-Sazonov, Sirje, juhendaja; Loogus, Terje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Siinse magistritöö teema on fraseologismide tõlkimine. Magistritöö uurimismaterjal on Andrus Kiviräha romaan „Mees, kes teadis ussisõnu“ ning selle tõlked inglise ja saksa keelde. Töö eesmärk on anda ülevaade fraseologismide tõlkimisel tekkivatest probleemidest ja tõlkeviisidest, mida nende lahendamiseks kasutada saab, ning illustreerida neid näidetega eelnimetatud tõlgetest. Samuti tahan välja selgitada, millised on nende tõlgete ühised jooned fraseologismide tõlkimise perspektiivist ja kuidas need üksteisest erinevad. Töö käigus tahan teada saada: 1. Milliseid tõlkelahendusi on tõlgetes kasutatud? 2. Milliseid erinevusi või ühiseid jooni saab tõlkijate valikutes tuvastada? 3. Kuivõrd on romaani autori mõte tõlkes säilinud?
listelement.badge.access-status Open Access ,
Images of Estonia(nness) in Estonian-Russian literary translation flows since 1991
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026) Siseykina, Irina ; Doorslaer, Luc van, juhendaja; Kupp-Sazonov, Sirje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö „Eesti ja eestluse kuvandid ilukirjanduse eesti-vene tõlkevoos alates 1991. aastast” käsitleb aastatel 1991–2023 ilmunud teoseid, keskendudes tõlkevoo sotsioloogilistele ja imagoloogilistele aspektidele. Tõlkevoo sotsioloogiline analüüs tugineb Bourdieu’, Latouri ja Luhmanni ideedele ning see aitab mõista tõlkevoo olemust ja struktuuri, tõlgetega seotud kapitali liike, kehtivat tõlkepoliitikat ja eksisteerivat tõlkevõrgustikku. Sotsioloogiline lähenemine võimaldab tuvastada tõlkevoo peamised osalejad — kirjastajad, autorid, tõlkijad ja toimetajad — ning nende funktsioonid. Imagoloogilise analüüsi käigus vaadeldi imagoloogiliselt oluliste teoste metatekste, et leida tõlkevoos korduvad eestluse kuvandid ja narratiivid. Uurimus põhineb kahel korpusel, mis on koostatud nelja tõlkeandmebaasi põhjal: Eesti Kirjanduse Keskuse (ELIC), Eesti Rahvusraamatukogu, Index Translationumi ja Eesti elektroonilise bibliograafia andmetest. Üks korpus koosneb eesti-vene tõlgetest (426 nimetust) ja teine Eestis avaldatud venekeelsetest originaaltekstidest (117 nimetust). Korpuste andmeid analüüsiti, et selgitada välja kõige aktiivsemad kirjastused (KPD, Aleksandra, Avenarius, Kite jt), enim tõlgitud autorid (Eno Raud, Andrus Kivirähk, Leelo Tungal, Arvo Valton, Edgar Valter jt) ning kõige tegusamad tõlkijad (Vera Prohorova, Marina Tervonen, Maia Melts jt). Valitud isikutega toimusid intervjuud, et saada üksikasjalikumat teavet tõlkevoo dünaamika ning eri osaliste rollide ja funktsioonide kohta. Enamik eesti-vene tõlkeid avaldatakse Eestis ning suur osa selles valdkonnas tegutsejatest on Eesti venekeelsed elanikud, sealhulgas vene autorid, kes on lõimunud Eesti ühiskonda ja kultuuri ning teinud märkimisväärseid pingutusi Eesti kultuuritutvustamiseks venekeelsetele lugejatele Eestis, Venemaal ja kogu maailmas. Aastatel 1991–2023 oli eesti-vene ilukirjanduslik tõlkevoog suurim võrreldes tõlgetega teistesse keeltesse. Eesti-vene ilukirjanduse tõlgete kaudu kanduvad edasi sellised kuvandid, troopid ja narratiivid nagu tubli ja töökas, kuid võõrvõimu all kannatav eesti talupoeg, eestlaste ja looduse püha vaimne side, saksa ülemvõimu ja nõukogude okupatsiooniga seotud rahvuslikud traumad ning arutelu Eesti enesemääratluse üle.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Investeerimisterminite tõlkimine IATE andmebaasi näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Marjapuu, Anita Miia; Kupp-Sazonov, Sirje, juhendaja; Cousins, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
Magistritöö eesmärk on korrastada ja arendada eestikeelset investeerimisvaldkonna terminoloogiat Euroopa Liidu ametliku andmebaasi IATE näitel. Viimaste aastate investeerimisaktiivsuse hüppelise kasvuga Eestis on tekkinud tungiv vajadus selge, ühtse ja laialdaselt kättesaadava emakeelse oskuskeele järele. Magistritöö eesmärk on anda panus nimetatud probleemi lahendamisse, analüüsides ja pakkudes välja eestikeelseid vasteid valikule investeerimisvaldkonna terminitele. Praktilise väljundina pakun sooritatud terminitöö raames välja 19 süstemaatiliselt põhjendatud eestikeelset definitsiooni ja usaldusväärse allikaga varustatud investeerimisteemalist terminit IATE andmebaasi täiendamiseks, aidates seeläbi kaasa investeerimisvaldkonna eesti oskuskeele edendamisele. Selline terminoloogiatöö on hädavajalik, et tagada eesti teadus- ja erialakeele jätkusuutlikkus ning võimekus kohaneda pidevalt muutuva maailmaga. Märksõnad: terminoloogia, terminitöö, IATE, majandus, investeerimine
listelement.badge.access-status Open Access ,
Kultuurispetsiifiliste elementide tõlkimisest telefilmi "Meister ja Margarita" subtiitrites
(2016) Alle, Anneli; Kupp-Sazonov, Sirje, juhendaja; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Palju on uuritud KSEde tõlkimist ilukirjanduses, kuid vähem on seda analüüsitud audiovisuaalses tõlkes, täpsemalt subtiitrite puhul, kus tõlkimisel on oma spetsiifika eriliste tehniliste nõuete pärast. Eesmärk: Selgitada välja, milliseid tõlkemeetodeid kasutatakse KSEde tõlkimisel telefilmi „Meistri ja Margarita“ eesti- ja ingliskeelsetes subtiitrites. Uurimisküsimused: 1. Millised KSEd esinevad venekeelses filmis „Meister ja Margarita“? 2. Millistesse rühmadesse jagunevad filmis esinevad KSEd? 3. Milliseid tõlkemeetodeid on kasutatud kultuurilise tähenduse edasiandmiseks filmi eesti- ja ingliskeelsetes subtiitrites? 5 4. Millised tõlkemeetodid sobivad kõige paremini subtiitrite tõlkimiseks (st milliste tõlkemeetodite korral saab vaataja KSEst õigesti aru) ja millised mitte? Analüüsimaterjaliks on valitud venekeelne „Meister ja Margarita“ kümneosaline film (kümme 50-minutilist osa, kokku 500 minutit) ja selle eesti- ning ingliskeelsed subtiitrid. Valiku põhjuseks on see, et M. Bulgakovi romaan „Meister ja Margarita“ sisaldab väga palju KSE, mis on seotud vene, nõukogude aja ja kreeka-ladina ja juudi kultuuriruumiga, mõned neist on ka raamatu autori enda poolt väljamõeldud, ning film on tehtud väga romaanitruult ning kohati kattub tekst peaaegu sajaprotsendiliselt.
listelement.badge.access-status Open Access ,
M. Lermontovi "Meie aja kangelase" kolme eestinduse analüüs kirjanik-tõlkija vs tõlkija seisukohast
(Tartu Ülikool, 2021) Melnik, Darja; Kupp-Sazonov, Sirje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
Töö eesmärk on selgitada välja, kas ja kuivõrd erineb see, kuidas tõlgib tõlkija, kes on ka ise kirjanik, ja tõlkija, kes ise ilukirjandusteoste autor ei ole. Töö kirjutamise käigus kavatsen tõestada või lükata ümber hüpoteesi: kirjanik-tõlkija kaldub rohkem originaalist eemale, lisades tõlkesse omaloomingut, samas kui elukutselise tõlkija tõlge on korrektsem ning originaalilähedasem. See hüpotees on minu enda arvamus, mille väljakujunemisele aitasid kaasa ka mitmed kirjanik-tõlkija teemaga seotud uurimused. Selleks, et seda hüpoteesi tõestada või ümber lükata, said formuleeritud järgmised uurimisküsimused: 1) Kas kirjanik-tõlkija tõlkes on rohkem väljajätte ja/või lisatud sõnu/väljendeid? 2) Kas kirjanik-tõlkija on loomingulisem kujundlikke väljendite tõlkimisel (st kasutab nt nende väljendite omakeelseid ekvivalente otsetõlgete asemel)? 3) Millised on muud keelelised elemendid, mis eristavad kirjanik-tõlkijat tõlkijast (ja kas neid üldse saab eristada)?
listelement.badge.access-status Open Access ,
Marie F. Mongani käsiraamatu "Hypnobirthing®: the Mongan method, 4th edition: a natural approach to safer, easier, more comfortable birthing" kahe peatüki tõlge ja tõlkeanalüüs
(Tartu Ülikool, 2024) Mäestu, Juta; Kupp-Sazonov, Sirje, juhendaja; Paal, Kiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
listelement.badge.access-status Open Access ,
Onomatopöa tõlkimisest Oscar Wilde’i romaani „Dorian Gray portree“ kolme eestinduse näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Vihand, Marian; Kupp-Sazonov, Sirje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
Magistritöö eesmärk on analüüsida onomatopöa ehk helisõnade esinemist ning nende tõlkimist Oscar Wilde’i „Dorian Gray portree“ ingliskeelse 1891. aasta versiooni ning selle kolme eestinduse (A. H. Tammsaare 1929 esmatõlge; Henno Rajandi 1972 redigeeritud kordustõlge; Krista Kaer 2021 kordustõlge) näitel. Töö eesmärgi täitmiseks püstitatud uurimisküsimused on järgmised: - Millised on teose kolme eestinduse tõlkijate strateegiad onomatopöa tõlkimisel? - Kas ja kui suurt rolli mängib onomatopoeetiliste sõnade leksikaliseeritus nende tõlkimises? - Kuidas täpselt võib onomatopöa tõlkimine või mitte tõlkimine mõjutada lähtetekstis kujutatu edasi andmist sihttekstis?
listelement.badge.access-status Open Access ,
Tom Vanderbilti raamatu „Beginners. The curious power of lifelong learning“ valitud peatükkide tõlge ja tõlkeanalüüs
(Tartu Ülikool, 2025) London, Kati; Kährik, Kaja, juhendaja; Kupp-Sazonov, Sirje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
Magistritöö aluseks on Tom Vanderbilti eneseabiõpiku „Beginners“ kahe peatüki tõlge ja nende analüüs. Sõnaveebi järgi on beginner ehk algaja inimene, kes on mingis tegevuses vilumuseta või väheste kogemustega, mingil alal hiljaaegu tegutsema hakanu (Sõnaveeb 2025).
listelement.badge.access-status Open Access ,
Vene fraseologismide tõlkimisest I. Turgenevi romaani „Aadlipesa“ ja selle kolme eestinduse näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Sarapuu, Oksana; Kupp-Sazonov, Sirje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
See magistritöö uurib fraseologismide tõlkimist vene keelest eesti keelde. Analüüsitav materjal pärineb Ivan Turgenevi romaanist „Aadlipesa“ ning selle kolmest eestikeelsest tõlkest: Henrik Visnapuu (1927), Friedrich Kõlli (1954) ja Virve Krimmi (1983) käsitlustest. Töö käigus otsitakse vastust järgmistele uurimisküsimustele: - Milliseid tõlkemeetodeid on tõlkijad fraseoloogiliste üksuste vahendamisel kasutanud? - Kuidas erinevad tõlkijate valitud meetodid Turgenevi transformeeritud fraseologismide ja tavapäraste püsiväljendite tõlkimisel? - Millisel määral on need valikud võimaldanud säilitada autori originaalstiili ja ekspressiivsust? Märksõnad: fraseologismid, vene-eesti tõlge, Ivan Turgenev, võrdlev analüüs.
listelement.badge.access-status Embargo ,
О решении проблемы заимствования философских терминов на примере перевода статьи Тима Бэйна и Дэвида Чалмерса "What is the Unity of Consciousness?"
(Tartu Ülikool, 2017) Poluljah, Sergei; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond; Kupp-Sazonov, Sirje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Но, если вдруг, помимо трудностей, которые представляет для читателя научный текст сам по себе, ко всем терминам и контексту добавляется широкое использование заимствований в тексте перевода, то сложность текста увеличивается в разы. Дело в том, что использование в переводящем тексте заимствований, фактически требует от читателя знания языка исходного текста. Человек читающий текст, вдобавок к тому, что он должен следить за мыслью и последовательностью рассуждения автора произведения, вынужден постоянно переводить для себя отдельные слова из текста – то есть, делать двойную работу при чтении подобного рода переводов. Выбор исследовательской проблемы обусловлен тем, что автор магистерской работы ни раз сталкивался с трудностями понимания текстов, в которых использовано большое количество заимствований. Особенно это касалось научных и философских текстов. В качестве терминологической и контекстуальной основы для исследования выбор пал на перевод философского текста. Это продиктовано интересом автора исследования к философии (в рамках данной магистерской работы – философии сознания). Чтобы избежать вышеизложенной проблемы, переводчик должен осторожно подходить к использованию заимствований в тексте перевода. Автор магистерской работы считает, что использования заимствований нужно избегать при любом возможном случае, поэтому целью данного исследования является выработка метода эффективного одомашнивания иностранных философских терминов, без потери их функциональности и доходчивости для читателя, в рамках философского текста, а также применение данного метода на практике.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Особенности перевода англоязычных информационных текстов в русскоязычных СМИ
(Tartu Ülikool, 2020) Siseykina, Irina; Kupp-Sazonov, Sirje, juhendaja; Tartu Ülikool. Slaavi filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Цель данной работы — провести функциональный и семантический анализ перевода ряда англоязычных новостей в выбранных русскоязычных СМИ и отследить закономерности, подходы и принципы создания таких переводов, а также оценить, в какой степени заявленная миссия издания, его декларируемые ценности и цели коррелируются с выполняемыми переводами и общей концепцией подачи информации, принятой в издании. В рамках исследования мы: а) оценим эквивалентность и адекватность перевода сообщения и соответствие переведенного текста коммуникативной цели сообщения оригинального текста, б) произведем количественную оценку доли переведенного текста внутри текста всей новости на языке перевода, в) выявим лингвистические и экстралингвистические факторы, которые влияют на изменение цели оригинального сообщения.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Терминология, связанная с кинологией, на основе книги А. Эссенсона «Koer»: Перевод с комментариями с эстонского на русский язык
(Tartu Ülikool, 2021) Platova, Julia; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond; Kupp-Sazonov, Sirje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Настоящая работа посвящена анализу перевода научных терминов, связанных с кинологией, которые вызвали у нас трудности в ходе перевода части восьмой главы эстонской книги А. Эссенсона «Koer» на русский язык, которая и является объектом нашего исследования. Выбранная тема представляется нам актуальной и интересной, поскольку сфера разведения, содержания и обучения собак очень популярна в Эстонии. Людям, которые интересуются кинологией и хотят заниматься собаками на более профессиональном уровне, необходимы хорошие литературные источники, в которых терминология верна, а сам текст несложен для понимания.