Sirvi Autor "Laidra, Kaia, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Depressiivsus Eesti vanemaealistel
(Tartu Ülikool, 2018) Valma, Karina; Laidra, Kaia, juhendaja; Pisarev, Heti, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Posttraumaatilise stressihäire sümptomite levimus Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu andmetel
(Tartu Ülikool, 2025) Lass, Carita; Laidra, Kaia, juhendaja; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida posttraumaatilise stressihäire (PTSH) sümptomite levimust ja seoseid sotsiaal-demograafilisi riskifaktoreid, tuginedes Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu esimese laine (2021) andmetele. Uuringus osales 5636 vastajat, 2257 meest ja 3379 naist vanuses 18–100 aastat. PTSH sümptomite hindamiseks kasutati kolme sümptomipõhist küsimust (taaskogemine, vältimine, ülivirgus), millest moodustati PTSH riski koondtunnus. Andmeid analüüsiti kirjeldava statistika ja logistilise regressiooni abil. PTSH riski šanss oli oluliselt suurem naistel (AOR 2,31; p < 0,001), madalaima sissetulekuga inimestel (AOR 3,01; p < 0,001) ja põhiharidusega vastajatel (AOR 1,49; p = 0,006). Vanuserühmas 60–74 aastat oli PTSH riski šanss suurem kui noorimas vanuserühmas 18-29 aastat (AOR 1,36; p = 0,029). Elukohaga seoseid ei ilmnenud. Tulemused osutavad vajadusele kujundada sekkumisi, mis võtavad arvesse tuvastatud sotsiaal-demograafilised riskitegurid.
Tähelepanuprobleemide esinemine Eesti koolilastel
(Tartu Ülikool, 2025) Uibokand, Mirelle; Tuvi, Iiris, juhendaja; Laidra, Kaia, juhendaja; Murd, Carolina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärgiks oli analüüsida tähelepanuprobleemide levimust Eesti laste seas, uurides tegureid, mis võivad olla seotud ATH sümptomite esinemisega. Analüüsiti Eesti laste vaimse tervise uuringu raames kogutud 496 Eesti kooliõpilase ning nende vanemate vastuseid PSC-17 ja Kidscreen School Environment küsimustikele. Uuringus osales kokku 224 poissi ning 265 tüdrukut vanuserühmades 11-14 ning 15+. Tehti logistilise regressiooni ja kirjeldava statistika analüüsid. Selgus, et tähelepanuprobleemid on sagedasemad vanemate laste seas ning on seotud une madala kvaliteedi, kooliga rahulolu puudumisega ja internaalsete ning eksternaalsete sümptomitega. Sugudevahelised erinevused ja seos ATH diagnoosiga ei osutunud statistiliselt oluliseks, mis võib viidata ATH aladiagnoosimisele ning ATH-le viitavate käitumismustrite vähesele märkamisele.
Vaimse tervisega seotud hoiakud Eesti lastel
(Tartu Ülikool, 2025) Jänes, Heidy; Tuvi, Iiris, juhendaja; Laidra, Kaia, juhendaja; Sultson, Hedvig, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uuring keskendus Eesti laste vaimse tervisega seotud hoiakutele ja uskumustele, eriti abi saamise võimalikkusesse uskumisele ja häbimärgistamisele. Meetodiks oli „Eesti laste vaimse tervise uuringu (LVTU)“ raames läbiviidud elektrooniline küsitlusuuring, mille valimist kasutati 11–17-aastaste laste ja nende vanemate vastuseid. Peamised tulemused olid: (1) Tüdrukud ja vanemad lapsed (15–17-aastased) stigmatiseerisid vaimse tervise probleeme vähem ja uskusid abi saamise võimalikkusesse rohkem kui poisid ja nooremad lapsed (11–14-aastased), (2) Samuti stigmatiseerisid vähem lapsed, kelle sõbrad olid kogenud vaimse tervise probleeme, (3) Vanemad uskusid abi saamise võimalikkusesse rohkem ja stigmatiseerisid vähem kui lapsed ning (4) Madalama haridustasemega vanemate lapsed stigmatiseerisid rohkem. Uuringu tulemustest lähtuvalt on ilmnenud vajadus suurendada Eesti laste teadlikkust vaimse tervise teemadel haridusprogrammide ja peresisese suhtluse kaudu.