Sirvi Autor "Mets, Mari" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Kultuurisündmus Eesti uudisajakirjanduses
(Tartu Ülikool, 2013) Mets, Mari; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Käesolev uurimistöö „Kultuurisündmus Eesti uudisajakirjanduses“ uuris, kuidas kajastatakse valitud Eesti peavoolumeedia uudisteväljaannetes kultuuriteemasid, lähenedes sellele kultuuritoimetuste tööprotsesside uurimise kaudu. Antud töö eesmärgiks oli püüda mõista, kuidas vahendatakse Eesti uudisajakirjanduses kultuuri, analüüsides kultuurikajastusi ning kultuuritoimetuste tööprotsesse. Töö tulemustest selgus, et kultuuritoimetuste suurimateks mõjuteguriteks on reklaam ja raha, mis on kahtlemata olulised tegurid kõikjal erameedias, kuid kultuuroitoimetustes otsustab reklaamist tulenev rahaline seis selle, kas on võimalik kaasata toimetuseväliseid autoreid. See on võimalus, mida toimetused väga kõrgelt hindavad. Ajakirjanikud eelistaksid kasutada kaastöid teemades, milles nad oma pädevust piisavalt kõrgeks ei hinda. Toimetajatel on meediaettevõtete rahaliste ressursside piiratuse tõttu sageli mitu vastutusala erinevates kultuurivaldkondades ning pole võimalust keskenduda täielikult ühele teemale. Toimetajad tõid intervjuudes välja, et sooviksid näha kultuuriteemade kajastamisel rohkem analüüsi, kuid samas ei väljendanud nad valmidust seda ise pakkuda. Kultuuritoimetused on harjunud kultuurilugusid tegema pikemalt ette, kui seda tehakse harilikes uudistetoimetustes. Pikalt ette võimaldab kultuurilugusid valmistada operatiivne eelinfo, mille kultuuriürituste korraldajad enamasti ajakirjandusele saadavad. Sellest lähtuvalt on kultuuriajakirjanikud teatavas mugavustsoonis ning toimetajate hinnangul kajastub kultuuriteemades liiga palju pressimaterjale ning vähe ajakirjanike lisauurimist. Töö tulemustest lähtus, et pideva eelinfost sõltumise tõttu pole kultuuritoimetused alati valmis ootamatult juhtuvateks sündmusteks, mida tuleb nende mõjukuse tõttu avaldamisel eelistada ettetehtud lugudele. Nii juhtus näiteks Nukuteatri pressikonverentsi kajastamisega, kust kultuuritoimetajad kohapealt infot toimetustele saatsid, eelistades kiirust analüüsile, kuid seetõttu ka ekslikku infot meediasse edastasid. Teemade valimise kriteeriumitena nimetasid intervjuueritavad võtmesõnadena peamiselt uudisväärtuse kriteeriume – skandaal, konflikt, aktuaalsus, mõju, erakordsus. Toimetajate sõnul on kultuuripoliitilised ja -majnduslikud teemad kindlasti tähtsamad kui „reasündmused“, kuid neid esineb harva. Toimetajad ei välistanud ka isikliku maitse mõju kultuuriteemade valimisel, kuid ei pidanud seda siiski määravaks lõplikul teemavalikul. Töö tulemustest lähtus, et kultuuriteemade käsitlus uudisajakirjanduses on uudisväärtusest lähtuv ning ajakirjandus toimib eelkõige kultuurisündmuste vahendajana, pakkumata arvestatavat omapoolset analüüsi. Eelpool esitatud tulemuste saavutamisega on töö peamine uurimiseesmärk täidetud. Uuringu tulemusi mõjutas vaatlusperioodi juhuslikkus ning ka valitud intervjueeritavate subjektiivsus, kuid tänu kõikide peamiste igapäevaväljaannete uudistetoimetuste esindajate olemasolule hindab töö autor valimit piisavalt representatiivseks. Edasisteks uuringuteks kultuuriajakirjanduse valdkonnas soovitab autor uurida ajakirjanduse käitumist Nukuteatri skandaali puhkemisel ning loominguliste liitude pleenumi juubeliistungil Mari-Liis Lille peetud kõnele järgnenud meediakajastusi, kuna mõlemad sündmused olid kultuuriajakirjanduse jaoks erakordsed ning omasid suurt mõju.
Suhtlusvõrgustikud reaalajas: võru kõnekeele varieerumine kahes Võrumaa külas
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010-04-23T06:54:48Z) Mets, Mari
Suhtlusvõrgustiku moodustavad inimesed, kes on omavahel seotud erinevate suhetelaadide kaudu. Seega kuulub iga inimene mingisse suhtlusvõrgustikku. Väidetavalt on kõige olulisemad sidemed need, mis seovad omavahel pereliikmeid, sõpru, naabreid ja töökaaslasi. Sotsiolingvistikas on suhtlusvõrgustikud osutunud heaks meetodiks erinevate rühmade keelelise käitumise uurimisel. Käesolev doktoritöö analüüsib võru kõnekeele kasutust kahes Võrumaa külas: Sutel ja Otsal. Töö keskne eesmärk on kindlaks teha, millised sotsiaalsed faktorid mõjutavad võru kõnekeele varieerumist ja kas tegemist võib olla keelemuutusega kahel erineval ajahetkel, s.o 1991. ja 2006. aastal. Tulemused näitavad mõningast võru keele nivelleerumist ja lihtsustumist. Sellised tendentsid osutavad sellele, et nivelleerumine toimub võru keele siseselt, mitte aga eesti ühiskeele suunas. Niisugused muutused võivad vähendada murrakutevahelisi erinevusi (nt lääne- ja idavõru vahel). Lisaks võivad teatud grammatilised paradigmad kaotada oma esialgse eristuse. Vaatamata sellele et muutused toimuvad võru keele siseselt, on võru kõnekeelt mõjutanud ka eesti ühiskeel. Partikkel ikka on siin heaks näiteks, kuigi ka nimetatud keelendi puhul on tegemist pigem püsivarieerumisega, kus ülekaalus on võrukeelsed vormid ning eestikeelset varianti kasutatakse vähem. Viimane tulemus näib osutavat ka sellele, et 15 aasta jooksul ei ole eesti ühiskeele mõju võru kõnekeelele oluliselt suurenenud. Seda näib tõestavat ka fakt, et noorem põlvkond räägib jätkuvalt võru keeles, kasutades uuenduslikke vorme (nt n-inessiivi, tud-partitsiibi tU(q)-tunnust ja va-lõppu mitmuse kolmandas pöördes). Siiski oleks realistlikum järeldada, et noorem põlvkond on kakskeelne ja kasutab mõlemat keelekuju – võru kõnekeelt ja eesti ühiskeelt – vastavalt olukorrale.
Võru kõnekeel: nud-partitsiibi tunnuse varieerumine Vastseliina murrakus
(2004) Mets, Mari; Pajusalu, Karl, juhendaja