Sirvi Autor "Murd, Carolina" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Detection of colour changes in a moving object
(2007-05-23T06:59:12Z) Murd, Carolina
Eesti laste vaimse tervise uuring
(Tartu Ülikool, 2024) Tuvi, Iiris; Tulviste, Tiia; Ilves, Kerli; Tamm, Anni; Urm, Ada; Bachmann, Janika; Timberg, Minni; Trankmann, Sabina; Konstabel, Kenn; Laidra, Kaia; Sultson, Hedvig; Murd, Carolina; Eensoo, Diva; Rahno, Jaana; Siilbek, Eike; Havik, Merle; Stamberg, Tõnis; Södor, Kaja; Strapatšuk, Irina; Tervise Arengu Instituut; Turu-uuringute AS; Tartu Ülikool
Eesti laste vaimse tervise uuring (LVTU) viidi esmakordselt läbi Sotsiaalministeeriumi tellimusel perioodil 22.06.2023–28.02.2025 Tartu Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ja Turu-uuringute AS-i koostöös. Uuringu eesmärgid: kaardistada viie välisriigi ja Eesti varasemad praktikad, töötada välja metoodika, viia läbi uuring ning teha ettepanekud seiresüsteemi loomiseks. Kaardistati Inglismaa, Kanada, Norra, Soome ja Saksamaa seireuuringud, mh iga uuringu valimitüüp ja vanuserühm, mõõdikud, andmete kogumise viis ja regulaarsus. Koostati ülevaade üksikutest laste vaimsele tervisele keskendunud küsimustest varasemastes Eestis uuringutes. Uuring keskendus 2.–11. klassi õpilastele ja nende vanematele üle terve Eesti, valim oli koolide põhine. Küsimustik käsitles: taustatunnuseid; vaimse tervise riski-(nt koolistress) ja kaitsetegureid, heaolu; vaimse tervise probleeme; vaimse tervise hoiakuid ning abi kasutamist. Lapsevanemate küsimused puudutasid nii vanemat ennast kui uuringus osalevat last. Küsitlusuuring toimus veebruar–mai 2024. Lapsi osales 681 (11,8% kutsututest), kellest 526 (77,2%) puhul olid kasutatavad ka lapsevanema vastused. Tulemused: vaimse tervise probleeme esines rohkem tüdrukutel ning need sagenesid vanuse suurenedes. Kuigi sotsiaalmajanduslikud tegurid olid heaoluga seotud, osutusid suhete, kooli, individuaalsete omaduste ja eluviisiga seotud riski- ja kaitsetegurid ka oluliseks. Uuringu madala vastamismäära tõttu tuleb silmas pidada, et tulemused kajastavad eelkõige konkreetse valimi olukorda. Seiret tuleks teostada LVTUs väljatöötatud küsimustikega iga 2–3 aasta järel, kaasates nii varem osalenud lapsed kui ka uued osalejad. Kui 11–17-aastaste puhul kasutada enesehinnangulisi vastuseid, siis 8–10-aastaste puhul kaasata ka lapsevanemad. Jätkata koolipõhise andmekogumisega ja lisada LVTU koolidele kohustuslike riiklikult oluliste uuringute nimekirja. Uuringu tulemused kinnitasid vajadust laste vaimse tervise seiresüsteemi järele.
Mechanisms of processing visual motion information: Psychophysical, bioelectrical and transcranial magnetic stimulation investigations
(2014-01-24) Murd, Carolina
Liikumise tajumine on meie nägemissüsteemi üks olulisemaid funktsioone, võimaldades meil pidevalt muutuvad keskkonnas toime tulla ning ellu jääda. Oma funktsioonile vääriliselt keerukas on aga ka liikumisinformatsiooni töötlevate ja kasutavate mehhanismide töö ning tihtipeale mõjutavad nende tööd motivatsioonilised tegurid, nagu näiteks tähelepanu. Antud doktoriväitekirjas käsitletakse kolme liikumisinformatsiooni töötlusega seotud teemat. Esiteks uuritakse väitekirjas, kuidas tajutakse liikuvaid objekte paigalseisvate objektide suhtes ning millist uut informatsiooni annab ilmnevate efektide uurimine uudses katsedisainis, kus kasutatakse kahte vastassuunas liikuvat objekti. Teise teemana uuritakse erinevaid katseülesehitusi ning aju bioelektrilise aktiivsuse mõõtmisi appi võttes, kuidas ja millistel tingimustel mõjutab objekti liikumine sama objekti teiste omaduste, näiteks värvi, tajumist. Kolmanda teemana käsitletakse väitekirjas tähelepanulisi ning ajustimulatsiooni mõjusid liikumise järelefekti tajumisele. Uurimustöö peamiste tulemustena leiti, et 1) kui inimestele esitatakse kaht vastassuunas liikuvat objekti, millest ühe suhtes tuleb hinnata hetkeks sähvatava paigalseisva objekti asukohta, on liikuva objekti lokaliseerimisviga suurem; 2) liikumine soodustab objekti värvimuutuse tajumist, kuid see mõju on ülesande- ja stiimuli-spetsiifiline ning reaktsiooniaja meetodil leitud liikumistundlikkus ei kajastu aju bioelektrilises aktiivsuses; 3) nii tähelepanu suunamine kui liikumisinformatsiooni töötleva ajupiirkonna stimuleerimine mõlemad mõjutavad liikumise järelefekti mulje kestvust, kuid selle mõju suund sõltub eksperimendis antavast instruktsioonist ning tähelepanu suunamise ajalistest omadustest. Kokkuvõtteks, liikumistaju on sidus protsess, mis põhineb erinevatel psühholoogilistel ning neurofüsioloogilistel protsessidel, mille uurimisse käesolev väitekiri on andnud omapoolse panuse.