Browsing by Author "Näripä, Neeme, juhendaja"
Now showing 1 - 7 of 7
- Results Per Page
- Sort Options
listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , Aias Oileadese surmatoov teotus Homerosest Lykophronini(Tartu Ülikool, 2026) Kangur, Hanna Stiina; Näripä, Neeme, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakondMagistritöö uurib Aias Oileadese toime pandud teotuse Kassandra ja Athena kuju/templi vastu ja sellele järgnenud hukatuse kujutamist kreeka antiikkirjanduses Homerosest Lykophronini. Kaheksast allikast koosneva korpuse võrdlev leksikaal-semantiline analüüs näitas müüdifunktsiooni teisenemist ajas. Kui arhailis-klassikalise perioodi tekstid toonitasid pühapaiga rüvetamist, asüüliõiguse rikkumist ning kreeklaste kollektiivse süüd, siis hellenismiajal nihkus fookus seksuaalvägivallale. Lykophroni traagilises poeemis Alexandra saab varasemalt passiivse ohvrina kujutatud Kassandrast narratiivi edasiviiv prohvetlik-poeetiline kättemaksja; tekstis tõuseb esile Aiase individuaalne vastutus ning (müüdi)lugu seostatakse Lokrise neitside lepitusrituaali päritoluga. Ühtlasi osutab uurimus vägistamismotiivi võimalikule varasemale esinemisele Alkaiose fragmendi alltekstis. Töö loob nõnda uue ülevaate Aiase kangelasloo funktsiooni muutumisest ja poeetilisest arengust antiikkirjanduse traditsioonis kuni 2. sajandini e.m.a. Märksõnad: Aias Oileades, Lykophron, Kassandra, antiikkirjandus, Lokrise neitside rituaallistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , Antiikne kirjanduspärand vene fraseologismide kujunemise allikana ja nende fraseologismide kasutamise probleemistik(Tartu Ülikool, 2021) Piotrovskaja, Vera; Näripä, Neeme, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžKäesoleva töö teemaks on antiikne kirjanduspärand vene fraseologismide kujunemise allikana, näide sellest, kuidas antiikkultuur on jätnud oma jälje vene keelde püsivate sõnaühendite kujul. Selles töös uuritakse antiikkirjanduse mõjul vene keelde jõudnud fraseoloogisme, mis on võetud J. A. Larionova "Kaasaegse vene keele fraaseoloogilisest sõnaraamatust" (2014).listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , Apatheia mõistest Pontose Euagriose Praktikoses koos asjassepuutuvate peatükkide tõlkega(Tartu Ülikool, 2021) Veltson, Peeter; Friedenthal, Meelis, juhendaja; Näripä, Neeme, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskondlistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , Argose kohalikud kultustraditsioonid ja varane kreeka eepika: vastastikused seosed(Tartu Ülikool, 2021) Toomet, Elo-Mall; Kõiv, Mait, juhendaja; Näripä, Neeme, juhendaja; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžSelle töö lähtepunktiks on valitud eeposed, mille süžees on Argos selgelt olnud keskseks või võtmetähtsusega sündmuspaigaks ning mille puhul on võimalik välja pakkuda seoseid Argose tasandiku arhailise perioodi (umbes 800–600 eKr) pühapaikade ning nende juurde kuuluvate rituaalide ja pidustustega. Töö hüpoteesiks on, et fookuses olevate eeposte – Phoronise, Danaise, Melampodia ning Thebaise – juba varaklassikalisel perioodil ka väljaspool Argost tuntud kuju on otseselt mõjutatud Argose tasandiku pühapaikadega seotud kultusmüütidest2 ning nende eeposte väljakujunemine toimus seega arvestataval määral kohalike kultuste kontekstis. Kaalumist väärib aga ka küsimus võimalikust vastupidisest mõjust, panhelleenilisema materjali sidumisest kohalikult tähtsate paikade ja rituaalidega.3 Peamisteks vaatluse alla tulevateks kultuskeskusteks on esmalt kõige mõjukam asulatevaheline pühamu Heraion, teiseks Argose linn ning sealsed pühamud ja lisaks neile ka Tiryns ning hilisemal ajal kultuslikult tähtsana tuntud Lerna piirkond. Ära märkida tuleb ka Mükeene, Nauplia ning Lyrkeia.listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , E. R. Doddsi essee "Irratsionalist Euripides" tõlge ja kommentaar(Tartu Ülikool, 2019) Pilvisto, Agne; Näripä, Neeme, juhendaja; Talviste, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondlistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , Epidaurose Asklepiose templi tervenduslugude struktuur(Tartu Ülikool, 2026) Vaikmaa, Rasmus Lee; Näripä, Neeme, juhendaja; Volt, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakondKäesoleva töö eesmärgiks on uurida Asklepiose Epidaurose pühamust pärinevate tervenduslugude struktuuri ning leida tekstikorpuses esinevaid leksikaalseid lugudevahelisi ühendusi.listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , Paani epiteedid ja täiendid temale pühendatud Homerose, Epidaurose ja orfilises hümnis(Tartu Ülikool, 2026) Lilleorg, Merje Mia; Näripä, Neeme, juhendaja; Toomet, Elo-Mall, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakondBakalaureusetöös on analüüsitud Paanile pühendatud kolme hümni – Homerose, Epidaurose ja orfilist hümni. Eesmärgiks oli uurida ja võrrelda nendes hümnides esinevaid Paani täiendeid ja epiteete. Märksõnad: Paan, epiteet, Homerose hümn, Epidaurose hümn, orfiline hümn