Browsing by Author "Raud, Merlin"

Now showing 1 - 2 of 2

Study of semi-specific BOD biosensors for biosensor-array
(2013-07-01) Raud, Merlin
Reovee reostuse taset määratakse selle biokeemilise hapnikutarbe alusel (BHT). BHT iseloomustab hapniku hulka, mis on vajalik proovis leiduva orgaanilise aine biokeemiliseks lagundamiseks. Kuigi BHT analüüs ei ole spetsiifiline ühelegi saasteainele, on see siiski väga oluline üldine indikaator aine potentsiaalsest keskkonnaohtlikkusest pinnavetele. Paraku kulub analüüsi tulemuste saamiseks 5 või 7 päeva ning seetõttu on reoveepuhastusseadmete juhtimine selliseid teste kasutades väga keeruline. Antud probleemi lahendamiseks koostati lihtsad ja usaldusväärsed pool-spetsiifilised BHT biosensorid, mis võimaldasid tulemuse saada vähem, kui 30 minutiga. Antud biosensoritega oli võimalik hinnata BHT-d, mis oli põhjustatud raskesti lagundatavatest ühenditest, mille suhtes nad olid pool-spetsiifilised. Samas kui universaalne biosensor ja biosensorid, mis on pool-spetsiifilised mõnele teisele raskesti lagundatavale ühendile, ei määranud seda ja alahindasid proovi BHT7 umbkaudu selle raskesti lagundatava ühendi poolt tekitatud BHT väärtuses, 10-25%. Kuigi biosensorid alahindasid enamike reaalsete tööstuslike reoveeproovide BHT7, võimaldasid pool-spetsiifilised biosensorid siiski saada täpsemaid tulemusi kui universaalne biosensor, mis alahindas proovi BHT7 suuremas ulatuses. Seega on pool-spetsiifilised biosensorid sobivamad BHT mõõtmiseks tööstuslikes reovetes, kui universaalne biosensor, kuid ainult juhul, kui on olemas eelinfo proovi koostise ja päritolu kohta, mis võimaldab valida sobiva pool-spetsiifilise biosensori. Antud probleem lahendati erinevate pool-spetsiifiliste biosensorite ühendamisega sensor-riviks – „bioelektrooniliseks keeleks“. Selle sensor-rivi signaali analüüsiks rakendati mitmemõõtmelise andmete analüüsi meetodeid. Antud meetodite rakendamisel võimaldas PCA eristada proove nende koostise ja BHT7 väärtuse alusel ning PLS võimaldas märgatavalt paremini hinnata proovide BHT7 väärtusi kõigis proovides.
The influence of infrastructure to cyclist route choice in Bologna
(Tartu Ülikool, 2024) Raud, Merlin; Sharma, Rajesh, juhendaja; Bertini, Flavio, juhendaja; Hadachi, Amnir, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Due to urbanization and increased environmental awareness, lot of effort has been paid to promoting sustainable mobility modes. Cycling is one option to replace motorized transport in cities. To achieve this shift, the urban environment must be transformed to more suitable for cyclist. The goal of this thesis is to study the spatial and temporal patterns of cyclist and study the influence of cycling infrastructure to the cyclist’s route choice. Data collected from Bologna for 6 months was used to gain insight into cyclist behaviour and preferences in urban environment. The cycling in Bologna is used as a transport mode mostly in short and medium length distance trips. The results revealed the routine of cyclist in different periods – peak hours in workday morning and evening and periods with lower activities during weekends. Generally, cyclist prefer streets with good cycling infrastructure and avoid streets with intense traffic. In the suburban area, cyclist prefer bigger roads which lead towards city centre, while in city centre preference is on roads which avoid narrow streets in old town. The results of this thesis will help to see the reasons behind specific route preferences, and this can be used to find opportunities to improve the cycling infrastructure for a better and safer urban environment.