Browsing by Author "Ross, Johanna, juhendaja"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 3 of 3
  • Thumbnail Image
    Item
    Ajatunnetus Jan Kausi romaanides „Hetk“ ja „Koju“
    (Tartu Ülikool, 2014) Sepma, Liisi; Ross, Johanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
    Bakalaureusetöös vaadeldakse Jan Kausi romaane „Hetk“ ja „Koju“ aja ja ajatunnetuse vaatepunktist. Esimene peatükk tutvustab narratiivi kui inimliku aja korrastajat ning sellele tuginedes vaatleb romaanide „Hetk“ ja „Koju“ narratiivset ülesehitust, mis sissejuhatavalt aitab mõista, mis on Kausi romaanide peategelaste ajatunnetuses kõige määravam. Uurimuse teine peatükk keskendub konkreetsemalt olevikule, mis on väga tihedalt läbi põimunud minevikuga. Romaanide olevikukäsitlus aitab avada peamisi tundeid, mida aeg ja selle pidev kohalolu Kausi tegelastes tekitab. Kolmandas peatükis on käsitletud teise inimese olulisust ajas-olu kujundaja, peatükk näitab, kuidas aeg muutub Kausi tegelastele kohalolevaks eelkõige teise inimese kaudu.
  • Thumbnail Image
    Item
    Alkoholi tähendus Mihkel Muti loomingus
    (Tartu Ülikool, 2013) Raadik, Lydia; Ross, Johanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
  • Thumbnail Image
    Item
    Olevik Jaak Jõerüüdi teostes “Muutlik” ja “Teateid surmast”
    (Tartu Ülikool, 2017) Paddar, Marje; Ross, Johanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Bakalaureusetöö eesmärk on aja kujutamisest lähtuvalt uurida ja võrrelda Jaak Jõerüüdi romaani “Muutlik” (2010) ja novelli “Teateid surmast” (1987). Mõlemal teosel puudub sündmuste kronoloogia ja ajaline lineaarsus, mille tõttu nad erinevad ja tõusevad esile Jõerüüdi ülejäänud teostest. Samuti on oluline mõlema teose tugev omaeluloolisus ja päevikulaadne pihtimuslik aspekt, mis eristab neid Jõerüüdi muust loomingust. Mõlemal teosel on modernistliku proosa tunnused, mis samuti kinnitavad nende uudsust ja eripära Eesti kirjandusmaastikul.