Sirvi Autor "SA Archimedes" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    Kirje
    Erasmus in the Baltic countries 2007-2013
    (Švietimo mainų paramos fondas, 2014) SA Archimedes; Valsts izglītības attīstības aģentūra, Švietimo mainų paramos fondas
    In 1981 the European Commission started a pilot-student mobility action in Europe, which became a predecessor to the Erasmus programme launched in 1987. During the first academic year 11 European countries with almost 3 244 students participated in the programme. In 1995 Erasmus was merged with other educational and training programmes and was named the Socrates programme. In 2000 the programme was prolonged to Socrates II. In 2007 a new programme called the Lifelong Learning Programme grew from the previous Socrates. This brochure provides a statistical analysis of the implementation of the Erasmus Programme’s decentralised mobility actions in the 3 participating Europe- an countries in the Baltic Area and covers the overall performance of all the different types of actions funded by the Lifelong Learning Programme (Student and Staff Mobility, Intensive Programmes, Erasmus Intensive Language Courses) in the period 2007–2013.
  • Pisipilt
    Kirje
    Riikliku programmi „Eesti keele keeletehnoloogiline tugi (2006−2010)“ sihtevalveerimine
    (SA Archimedes, 2011) SA Archimedes; Archimedes
    Riikliku programmi “Eesti keele keeletehnoloogiline tugi (2006–2010)” (edaspidi RP EKKTT) peaeesmärgiks oli eesti keele keeletehnoloogilise toe arendamine tasemele, mis võimaldab eesti keelel edukalt toimida tänapäeva infotehnoloogilises keskkonnas. Keeletehnoloogia on infotehnoloogiat ja keeleteadust ühendav interdistsiplinaarne valdkond, mis tegeleb vahendite (meetodite, algoritmide, programmide) väljatöötamisega nii kirjutatud kui ka suulise keele arvutitöötluseks. Kuna eesti keele kõnelejate arv on liiga väike selleks, et keeletehnoloogiat arendavatel firmadel tekiks huvi eesti keelele sobivate vahendite väljatöötamise vastu, on keeletehnoloogia arendamiseks paratamatult vaja riigi toetust.