Sirvi Autor "Saks, Katrin" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 11 11

Classroom digital technology integration – a double-edged sword? Engaging and practical yet harmful
(Tartu Ülikool, 2023) Raave, Doris Kristina; Roldan Roa, Eric; Pedaste, Margus; Saks, Katrin; Saks, Katrin, juhendaja; Pedaste, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Conditional sentences
(Tartu Ülikool, 2011-02-16) Saks, Katrin
Materjal (teoreetiline osa ja harjutusvara) tingimuslausete harjutamiseks, sobilik IELTS ja CAE eksamiteks ette valmistamisel või grammatika oskuste lihvimisel.
HotPotatoes edasijõudnutele
(2009-10-15T05:33:59Z) Saks, Katrin
BeSt programmi toetusel valminud veebipõhine kursus "HotPotatoes edasijõudnutele" on mõeldud õpetajatele, õppejõududele ning haridustehnoloogidele, kes kasutavad HotPotatoes-i programmi, kuid soovivad omandada ka modifikatsioonide tegemise võtteid. Kursuse materjal käsitleb 11 erinevat modifikatsiooni, mida luuakse modifitseeritud allikfailide baasil või koodi muutmise teel.
Mille poolest erinevad madala ja kõrge lisandväärtusega gümnaasiumid? Intervjuud koolijuhi, õpetajate ja õpilastega. Peamised leiud
(Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut, 2017) Must, Olev; Must, Aasa; Saks, Katrin; Mäeots, Mario; Kiisla, Aet; Kumpas-Lenk, Kaija; Säälik, Ülle
Passive Voice
(Tartu Ülikool, 2011-02-16) Saks, Katrin
Materjal (teoreetiline osa ja harjutusvara) passiivi harjutamiseks, sobilik IELTSi ja CAE eksamiteks ette valmistamisel või grammatika oskuste lihvimisel.
Problem tenses
(Tartu Ülikool, 2011) Saks, Katrin
Sisupakett, mis koosneb teoreetilisest osast ja harjutusvarast on mõeldud keerulisemate ajavormide harjutamiseks. Sobilik IELTSi ja CAE eksamiteks ette valmistamisel või ka muidu oma grammatika oskuste lihvimisel.
Reading skills I (multiple matching)
(Tartu Ülikool, 2011) Saks, Katrin
Sisupakett, mis koosneb teoreetilisest osast ja harjutusvarast on mõeldud lugemisoskuse parandamiseks multiple matching harjutustüüpide baasil. Sobilik IELTSi ja CAE eksamiteks ette valmistamisel või ka muidu oma inglise keele oskuse lihvimisel.
Reading skills II (gap-filling, multiple choice)
(Tartu Ülikool, 2011) Saks, Katrin
Sisupakett, mis koosneb teoreetilisest osast ja harjutusvarast on mõeldud lugemisoskuse parandamiseks gap-filling ja multiple choice harjutustüüpide baasil. Sobilik IELTSi ja CAE eksamiteks ette valmistamisel või ka muidu oma inglise keele oskuse lihvimisel.
Reported Speech
(Tartu Ülikool, 2011-02-16) Saks, Katrin
Materjal (teoreetiline osa ja harjutusvara) kaudkõne harjutamiseks, sobilik IELTSi ja CAE eksamiteks ette valmistamisel või grammatika oskuste lihvimisel.
Supporting Students’ Self-Regulation and Language Learning Strategies in the Blended Course of Professional English
(2016-08-05) Saks, Katrin; Leijen, Äli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond,
Muutused tänapäeva maailmas ja globaliseeruval tööturul eeldavad inimestelt lisaks uutele erialastele teadmistele ja oskustele ka tõhusamaid õpioskusi. Vastavalt Eesti elukestva õppe strateegias 2020 (2014) dokumenteeritud nüüdisaegsele õpikäsitusele, on üks olulisemaid eesmärke õppija sotsiaalse ja individuaalse arengu toetamine ning õpioskusi arendava õpikäsituse rakendamine. Toetamaks eduka elukestva õppija arengut on vaja toetada õppija enesejuhtimise oskust ning selle eeldusena enesereguleeritavaid õpistrateegiaid. Käesoleva doktoritöö uuringud keskendusid keeleõppele kõrghariduse kontekstis. Hoolimata Eesti noorema põlvkonna suhteliselt heast inglise keele oskusest (Kriisa, 2014), on eestlastel sageli raskusi inglise keeles suhtlemisel. Edukas ja sorav keelekasutus eeldab kõrgema taseme keeleõppestrateegiate teadlikku rakendamist. Kuid hea keeleoskuse omandamine ja sobivate õpistrateegiate kasutamine eeldavad muuhulgas õppija võimekust oma õpitegevust reguleerida. Selle uuringu raames uuriti õppijate strateegiakasutuse toetamise võimalusi erialase inglise keele kontekstis. Uuringu üldisemaks eesmärgiks on avardada arusaamist õppija eneseregulatsiooni ja keeleõppestrateegiate toetamise tõhususest. Ilmnes, et Eesti inglise keele õppijate strateegiakasutust selgitavad kõige paremini järgmised 6 faktorit: aktiivne keelekasutus, metakognitiivsed strateegiad, sotsiaalsed strateegiad, kompensatsioonistrateegiad, mälustrateegiad ja seostamisstrateegiad. Uuring andis vastuse ka keeleõppestrateegiate seotuse kohta õpitulemustega. Selgus, et kognitiivsed õpistrateegiad mõjutavad õpioskusi otseselt, samas kui metakognitiivsete strateegiate mõju on kaudne ja see toimub kognitiivsete strateegiate kaudu. Selline metakognitiivsete strateegiate kaudne ja suhteliselt nõrk seotus õpitulemustega väärib kindlasti edasi uurimist lähtudes mitmest aspektist. Esiteks tuleks uurida, mille poolest erinevad õpiprotsessis kasutatavad õpistrateegiad ja testi olukorras rakendatavad testi kirjutamise strateegiad. Teiseks peaks rohkem uurima riigieksami ülesehitust ja ülesande tüüpe. Samuti oleks huvitav vaadelda, kuidas toimub koolides riigieksamiks ettevalmistus. Uuringu teises osas kasutati disainipõhist lähenemist ja keskenduti tõhusaima sekkumise loomisele toetamaks keeleõppijate keeleõppestrateegiate, eneseregulatsiooni ja ainealaste teadmiste arengut. Töö tulemused andsid tunnistust sellest, et ainuüksi kombineeritud õpikeskkond ning oskuslikult loodud õpiülesanded ei too kaasa soovitud muutust. Suurem toetus ülesannete juurde lisatud märguannete näol, mis suunas õppijaid mõtlema ülesandes rakendatavate kognitiivsete ja metakognitiivsete strateegiate üle, parandas nii nende keeleõppestrateegiate kasutust, eneseregulatsiooni kui ka õpitulemusi. Olulisim järeldus on see, õppija eneseregulatsioon ei arene iseenesest, seda tuleb toetada ja õpetada. Käesoleva doktoritöö panus teadusesse on keeleõppestrateegiate struktuuri korrastamine, eestikeelse keeleõppestrateegiate mõõdiku, Est-SILL koostamine ja valideerimine, ning erialase keeleõppe kontekstis hästitöötava õpimudeli loomine toetamaks õppijate keeleõppestrateegiate ja eneseregulatsiooni arengut. Töö praktiline väärtus seisneb panuses kõrgkoolipedagoogikasse ja õpetajakoolitusse, kus peaks enam tähelepanu pöörama ka täiskasvanud õppijate eneseregulatsiooni toetamisele, ning keeleõpetajate ettevalmistamisel nende teadlikkusele kognitiivsete ja metakognitiivsete õpistrateegiate olulisusest ning nende toetamise võimalikkusest.
Uurimisprojekti "Süstemaatiline kirjanduse ülevaade õpikäsituse nüüdisaegsuse hindamiseks sobivate mõõtevahendite leidmiseks" raport
(Tartu Ülikool, 2017) Tamm, Anni; Pedaste, Margus; Leijen, Äli; Peitel, Triin; Saks, Katrin
Raportis koosneb kahest erinevast peatükist: 1) nüüdisaegne õpikäsitus - vaatleb õppimist läbi viie erineva metafoori (omandamine, osalemine, avastamine, tajumine ja harjutamine) ning esitab nüüdisaegse õpikäsituse mudeli, milles on määratletud nii õpikäsituse elemendid kui nende kaudu saavutatavd eesmärgid ja sihid. 2) nüüdisaegse õpikäsituse mõõtmine, milles kirjeldatakse õpikäsituse hindamise võimalusi ning antakse süstemaatilised kirjanduse ülevaated kahe õpikäsituse hindamise parameetri (emotsioonid ja eneseregulatsioon) kohta.