Võrdleva poliitika õppekava magistritööd – Master´s theses
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/24343
Kuni 2015.a. Riigiteaduste Instituut
Sirvi
Sirvi Võrdleva poliitika õppekava magistritööd – Master´s theses Märksõna "Euroopa Liit" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Euroopa Liidus sisserändajate lõimumisprotsesside ühtse mõõtmise võimalikkus(Tartu Ülikool, 2014) Mihkelsoo, Ingi; Kallas, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituutKäesolev magistritöö uurib sisserändajate lõimumisprosesside ühtse mõõtmise võimalikkust Euroopa Liidus (edaspidi: EL). Kuigi tunnustades Zaragoza tuumindikaatorites kokkuleppimist märkimisväärse sammuna EL-i ühise lõimumisprotsesside tulemusi mõõtva süsteemi väljatöötamise suunal, seab töö kahtluse alla, kas süsteem esiteks, on asjakohane andmaks sisserändajate lõimumisele kui mitmetahulisele nähtusele terviklik hinnang ning teiseks, kas samadel alustel konstrueeritud kitsa mõõdupuu alusel on võimalik korraga mõõta kahekümne kaheksa EL-i liikmesriigi sisserändajate lõimumise alast olukorda. Magistritöö järeldab, et lõimumise mõõtmine on küll vajalik, kuid tulenevalt suurtest erinevustest riikide mõtlemistes, taustades ja andmete kogumise poolest, on ebatõenäoline, et on võimalik saavutada Zaragoza deklaratsioonis seatud eesmärki: saavutada täielik liikmesriikide lõimumisprotsesside võrreldavus. Käesoleva töö teeb ettepaneku võtta arvesse ja juurutada seadusandlikul tasandil lõimumise tähendust kui kahepoolset protsessi ning sellest tulenevalt lisada Zaragoza võtmeindikaatoritele viies valdkond, mis mõõdaks vastuvõtva ühiskonna hoiakuid sisserändajate suhtes ning sisserändajate taju diskrimineerimise osas. Teine soovitus on võtta monitoorimise sihtgrupi piiritlemisel aluseks sisserände taust, eristades seejuures sisserändajate esimest ja teist põlvkonda ning kogudes selleks liikmesriikides andmeid sünniriigi ja vanemate sünniriigi kriteeriumite alusel. Kolmandaks soovib töö rõhutada, et selleks, et poliitikakujundajad ei teeks monitoorimise tulemuste põhjal liiga üldistavaid ja kaugeleulatuvaid järeldusi lõimumise seisust, peaks lõimumise monitoorimisega kaasnema alati analüüs, mis seletab riikidevahelisi erinevusi ja sarnasusi ning annab hinnangu, millest riikide lõimumisprotsesside tulemused võivad olla tingitud.Kirje Varjupaigataotlejate ligipääs tööturule: Suurbritannia, Saksamaa, Eesti, Soome ja Rootsi näitel(Tartu Ülikool, 2014) Kruusamäe, Laura-Liisa; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituutVarjupaigapoliitika on valdkond, millega on seotud kõik riigid. Euroopa Liidu liikmesriigiks astumisega võetakse endale ühtlasi ka kohustus kohandada oma riigi seadused liidu omadega. Euroopa Liidu direktiiviga on paika pandud varjupaigataotlejate minimaalsed vastuvõtutingimused. Siiski on riikidel võimalik ettekirjutisi oma seadustega kohaldada ning rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste vastuvõtmiseks direktiivist leebemad meetmed määrata. Üheks direktiiviga kindlaks määratletud aspektiks on varjupaigataotlejatele tööõiguse andmine otsuse menetluse ajal. Ooteperioodi pikkus varieerub Euroopa Liidu 28 liikmesriigi vahel kohe töölelubamisest kuni ühe aastani. Selle magistritöö eesmärk on vaadelda põhjuseid, mis on mõjutanud riikide hoiakuid varjupaigapoliitiliste otsuste suhtes, täpsemalt rahvusvahelise kaitse taotlejatele tööõiguse andmise osas. Juhtumriikide võrdleva analüüsi tulemusena leitakse seletus küsimusele, kuidas ja miks erinevad riigid üksteisest rahvusvahelise kaitse taotlejatele tööõiguse andmise poolest. Euroopa Liidu liikmesriigid on tööturule pääsemise ooteaja alusel jagatud kahte suuremasse gruppi. Pika ooteajaga riike esindavad Suurbritannia, Saksamaa ja Eesti ning lühikese ooteajaga riikidest vaadeldakse Soomet ja Rootsit. Töö lõpuks jõutakse järelduseni, et mida enam soovivad riigid varjupaigataotlejaid eemal hoida, seda pikem on tööturule pääsemise ooteaeg.