Browsing by Subject "20. saj."

Now showing 1 - 20 of 109

listelement.badge.access-status Open Access ,
1 Brief an einen Kollegen
(Tartu, 1936-09-13) Gulkowitsch, Lazar
listelement.badge.access-status Embargo ,
1 kiri A. B. Bakerile, 2 kirja Ernst Raudamile
(Lancaster (N.B.) ; Saint John, 1961) Riives, Johannes
listelement.badge.access-status Embargo ,
1 kiri Nils Lundbergile : koopia
(1968-09-16) Raudam, Ernst
listelement.badge.access-status Restricted ,
18-tolline Schmidt-teleskoop Mount Palomari observatooriumis
(1900) Anonymous
listelement.badge.access-status Open Access ,
1920-1930ndate ja 1990-2000ndate Eesti, Vene ja Soome päevalehtedes esinevate väärtuste võrdlev analüüs
(Tartu Ülikool, 2010) Dotsenko, Jevgenia; Lõhmus, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
2 kirja Ernst Raudamile
(Lund, 1966) Ingvar, David H.
listelement.badge.access-status Embargo ,
2 kirja Ernst Raudamile
(Lund, 1968) Lundberg, Nils
listelement.badge.access-status Open Access ,
200 aastat eesti keele ülikooliõpet : 1803 eesti ja soome keele lektoraat Tartu ülikoolis : juubelikogumik
(Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003) Erelt, Mati, toimetaja; Kingisepp, Valve-Liivi, koostaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
23 kirja E. Raudamile
(Helsingi, 1972) Troupp, Henry
listelement.badge.access-status Open Access ,
A. C. Грибоедов в советской и российской школе (на материале послевоенных советских и современных российских учебников по литературе)
(Tartu Ülikool, 2020) Reshenina, Polina; Borovikova, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Slaavi filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
В данной работе мы реконструировали модели биографии А.С. Грибоедова, представленные в следующих школьных учебниках по литературе: – первый послевоенный стабильный учебник по литературе для 8 класса, 1954-1970 гг., автор С.М. Флоринский; – последний советский стабильный учебник по литературе для 8 класса под редакцией Н.И. Громова, 1971-1990 гг., автор главы о Грибоедове – Н.А. Спицына; – современный учебник по литературе для 9 класса под редакцией В.Я. Коровиной, издания 2006-2019 гг., автор главы о Грибоедове – В.И. Коровин. Мы восстановили идеологический, образовательный и научный контексты создания учебников в том объеме, который мы считаем необходимым для понимания изложенных в них концепций жизни и творчества Грибоедова. Опираясь на работы исследователей и собственный анализ, мы подробно раскрыли следующие положения.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Agraarküsimus Indias kapitalismi üldkriisi esimesel etapil
(Tartu Ülikool, 1960) Lond, Asta; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Open Access ,
Ajakirjanduslik faktiloome erinevates ühiskondlikes tingimustes
(2012-11-12) Treufeldt, Indrek
Väitekirjas on vaatluse all ajakirjanduslik faktiloome eri ajastute ajakirjanduslikes tekstides. See mõiste hõlmab ühelt poolt tegelikkuse esitamist. Kuid teisalt ka nende tekstide seotust avalikkusega, mida need kõnetavad, samuti ka mitmesuguseid institutsionaalse kontrolli mehhanisme. Analüüs lähtub hüpoteesist, et ajakirjanduslikku faktiloomet iseloomustavad universaalsed, mistahes ühiskondlikes oludes püsivad sotsiopragmaatilised dimensioonid ehk modaalsused. Väitekirja empiiriline osa hõlmab kolme erinevat ühiskonda: autoritaarset, totalitaarset ning demokraatlikku. Võrdluses saab selgitada faktiloome ajaloolisi ja universaalseid jooni. Töös võrreldakse lähemalt Eesti ajakirjanduse faktiloomet Soomega. Detailsemalt on vaatluse all Eesti ajakirjanduse tekstid ning Soome ringhäälingu eestikeelsed saated perioodist 1939–1940. Samuti uuritakse lähemalt Eesti Televisiooni esimesi eetritekste (sealhulgas soomekeelseid eetritekste) perioodist 1955–1958 ning ka nüüdisaegseid Euroopa Liitu käsitlevaid erikeelseid ajakirjandustekste. Sõjaeelsete ajakirjandustekstide analüüs näitab, kuidas Eesti 1939. aastal sattus maailmasõja puhkedes infosõtta ja ajakirjandus minetas võime adekvaatselt kajastada tegelikkust. Teisalt selgub, et Nõukogude Eestis sai televisioonist oluline avaliku kommunikatsiooni kanal, mida keskvõim täiel määral kontrollida ei suutnud. Kokkuvõtteks võib nentida, et ajakirjanduslik faktiloome teostub alati avatud süsteemis. Avatuse tagavad selle süsteemi eri elemendid. võim, avalikkus ja ajakirjandus. Eri ühiskondades varieeruvad üksnes ajakirjanduse institutsionaalsed kontrollimehhanismid, mitte aga tegelikkuse reflektsioon ja tõlgendamine.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Ajalehe Uus Ilm retseptsioon Eestis ja Ameerika Ühendriikides
(Tartu Ülikool, 2016) Kalmet, Mihkel; Medijainen, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Open Access ,
Alberta eestlaste suhtumine eestlusesse aastal 2016
(Tartu Ülikool, 2017) Kase, Keili; Veski, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Open Access ,
Análisis de la traducción de los elementos característicos de la literatura infantil y juvenil en "Manolito Gafotas" / "Manolito Prillipapa"
(Tartu Ülikool, 2016) Konsap, Kadi; Kaldjärv, Klaarika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Hispaania keel ja kirjandus
listelement.badge.access-status Open Access ,
August Jansen : monograafia
(1931) Pert, Jaan
listelement.badge.access-status Embargo ,
Austria parempoolsed parteid 20. sajandil: järjepidevus või päevapoliitika?
(Tartu Ülikool, 2001) Alatalu, Siim; Medijainen, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Open Access ,
Avatud sõna- ja sakramendiosadus. Ristitud laste ja noorte armulaua admissioon: kontekstid ja arusaamad Eesti luterlikus kirikus 1917–2005
(2022-09-12) Vilumaa, Hedi; Altnurme, Riho, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Omal ajal öeldi tabavalt, et lastega tegelemine kirikus ei ole mingi mugav jalutuskäik, vaid pigem takistusjooks. Ajalugu uurides selgub, et protestantlik kirik on pikka aega jaganud oma ristitud noorliikmetele küll Jumala sõna, kuid mitte armulauda. Sellisena ei teostu aga avatud sõna- ja sakramendiosaduse põhimõte – kõikide ristitute võrdväärne osadus kirikus, mille rakendumist uustestamentliku koinonia-idee alusel on seatud ja seatakse tänapäevalgi kirikutes eesmärgiks. Ristitud laste ja noorte armulauale lubamise ehk admissiooni küsimuse üle murravad teoloogid pead juba sajandeid. Küsimus on selles, millistel tingimustel saadakse selleks õigus? Milline on ristimise, osaduse, liikmesuse ja konfirmatsiooni roll? Kuidas on protestantlikes kirikutes ja Eesti luterlikus kirikus kasutatud erinevaid admissiooni mudeleid ja mille alusel on fikseeritud selle korrad? Millist rolli mängib kiriklik noorsootöö? Väitekirjas analüüsin admissiooni eklesioloogilist, kirikuajaloolist ning kirikliku noorsootöö konteksti avatud sõna- ja sakramendiosaduse vaatenurgast. Samuti esitan need arusaamad admissioonist, mis kujunesid Eesti luterlikus kirikus aastatel 1917–2005 ja avaldavad mõju tänapäevani. Järeldan, et kuigi avatud sõna- ja sakramendiosaduse idee võimaldab ristitud lastel ja noortel armulaual osaleda ning Eesti luterlikus kirikus on seda vaadeldaval perioodil osaliselt ka lubatud, mõjutas siinset admissiooni mudeli ja korra valikut varem ja mõjutab praegugi konfirmatsioonitraditsioon. Kuigi kirikuseaduse järgi pääsevad lapsed ja noored armulauale ristimise alusel, kehtivad selle mudeli kõrval veel teisedki. Seega puudub Eesti luterlikus kirikus ühtne arusaam admissioonist ning kehtestatud on osalise admissiooni kord, mis lubab kiriku liikmeid armulauale nii ristimise kui ka konfirmatsiooni alusel.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Baltisaksa tekstide tõlgetest eesti keelde alates Teise maailmasõja lõpust kuni tänase päevani. Lisandusi eesti tõlkeloole
(2016) Bender, Reet; Loogus, Terje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on uurida – lähtudes Eesti tõlkeloo laiemast raamistikust – baltisaksa tekstide tõlkelugu ning panna kokku andmebaas, mis kätkeks võimalikult täielikku ülevaadet Teise maailmasõja lõpust peale eesti keelde tõlgitud baltisaksa tekstide kohta. Nimetatud teemapüstituse vajaduse on tinginud kaks desideraatset asjaolu. Esiteks vajadus – lähtudes Eesti kultuurist kui tõlkekultuurist – Eesti tõlkeloo uurimise ja täiendamise järele, teiseks aga tarvidus tegeleda baltisaksa kultuuriloo kui Eesti kultuuriloo orgaanilise osa uurimisega. Mõlema küsimuse puhul üritab käesolev uurimus olla abiks lünkade täitmisel. Vajadus Eesti tõlkeloo järele tõstatati juba enam kui veerand sajandi eest ning erineva nurga alt on nimetatud teemapüstitusega ka tegeletud, üritades vastavat teadmist koondada. Nõukogude aja tõlkelugu on valgustanud Anne Lange ja Daniele Monticelli. Baltisaksa tekstide tõlkeid eesti keelde on varasemalt käsitlenud Liina Lukas5 ja Maris Saagpakk.
listelement.badge.access-status Restricted ,
Bergedorfi observatooriumi horisontaalpeegel
(1900) Anonymous