Browsing by Subject "Academia Gustaviana"
Now showing 1 - 20 of 85
- Results Per Page
- Sort Options
listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , Academia Gustaviana 1632-1665. Academia Gustavo-Carolina 1690-1710 : [näitus Tartus, 1972](Tartu Ülikool, 1974) Langsepp, Olaf, toimetaja; Tering, Arvo, koostaja; Kask, Raimo, koostajalistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , Academia Gustaviana pitsati jäljend(1981) Sakk, Eduardlistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , Academia Gustaviana. Academia Gustavo-Carolina. Arhiivifond(Tartu, 2015) Tartu Ülikooli Raamatukogulistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , Andreas Lilonius : en Upplandsstudent vid Academia Gustaviana i Dorpt(1936) Hellström, Gunnarlistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , Arstiteadus rootsiaegses Tartu gümnaasiumis ja ülikoolis aastatel 1630–1656. Meditsiinialased disputatsioonid ja oratsioonid ning nende autorid(2011-04-29) Rein, KaarinaTartu ülikool oli 17. sajandil kõige idapoolsem Euroopa ülikool ning rootsiaegset Tartu ülikooli võib pidada Ida-Euroopa oluliseks meditsiinimõttekeskuseks. Tartus, nagu ka Uppsalas ja Turus, ei jõutud 17. sajandi esimesel poolel meditsiinialaste doktoritööde kaitsmiseni, kuid Tartu gümnaasiumi ja ülikooli esimese veerandsaja-aastase tegutsemisperioodi jooksul (1630–1656) kaitsti kolm meditsiinialast harjutusdisputatsiooni ning peeti kaks oratsiooni e kõnet. Antud doktoritöös on eesmärgiks võetud need tööd eelkõige Rootsi ideeajaloolise koolkonna suunda järgides 17. sajandi esimese poole Euroopa meditsiiniteadmiste taustal lahti mõtestada. Doktoritöö vaatleb Tartu gümnaasiumis ja ülikoolis aastatel 1630–1656 koostatud arstiteaduslikke töid ka nende koostajate – so professorite ja tudengite – muu loomingu taustal. Tartus meditsiinitöid ette kandnud üliõpilastest oli vaid üks tulevane arst, ülejäänuid neli aga loodusteaduslike kõrvalhuvidega teoloogiaüliõpilased ja tulevased vaimulikud. Tulemustena võib välja tuua, et Tartus koostatud meditsiinitöödes kajastusid nii antiikaegsed humoraalpatoloogilised kui ka varauusaegsed jatrokeemilised vaated arstiteadusele. Tsiteeritud autoritena olid hinnas nende vaadete ühendajad. Esimese arstiteadusliku disputatsiooni ja ühtlasi esimese Tartu ülikooliga seotud teadustöö koostas meditsiiniprofessor Johannes Raicus Tartu gümnaasiumi päevil 1631. a ilmse eesmärgiga virgutada kuningavõime gümnaasiumi kiiresti ülikooliks muutma. Võib öelda, et Tartus aastatel 1630–1656 koostatud meditsiinialastes töödes peegelduvad nii varauusaegsed teaduslikud arusaamad kui ka antiikkirjandusele ja Piiblile toetuv mütoloogilis-religioosne pilt meditsiinist ja selle võimalikest leiutajatest. Antud uurimuses hinnati ümber ka mitmed 20. sajandi teisel poolel käibesse läinud väärtõlgendused rootsiaegse Tartu ülikooli meditsiinitööde kohta.listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , De Anima Oratio: Quam, ... In Regiâ Academiâ Gustavianâ Adolphinâ, quae Dorpati Livonorum est ad Embeccam, Die 15. Sept. Anno 1647. publicè ... pro Concione enarrabat Thomas Kühn, Rigâ-Livonus(Dorpati : Imprimebat Johannes Vogelius, 1647) Kühn, Thomaslistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , De habitibus mentis disputatio philosophica quam affulgente gratia divina & suffragante amplissima facult. philosophica in Regia Academia Gustaviana Livonorum sub praesidio ... Dn. M. Petri S. Lidenii, ... Publice ventilandam exercitij gratia exhibet Nicolaus Garfluvius, ... Ad diem [ ] Octob. ...(Dorpat : J. Vogel, 1653) Garfluvius, Nicolauslistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Embargo , Die Studentennationen an der schwedischen Universität Tartu (Dorpat)(1938) Rauch, Georg vonlistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , Disputatio philosophica inauguralis de veritate quam affluente spiritus S. gratia in illustri Gustaviana Adolphina ad Embeccam ex unanimi consensu et approbatione amplissimae facultatis philosophicae rectore magnifico ...(Dorpat Liv. : exscripta a Johanne Vogelio, reg. acad. typ., 1654) Dryander, Johanneslistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , Encomion Regiae Academiae Gustavianae, quae Dorpati est ab Embeccam, a ... Dn. Gustavo Adolpho, Svecorum, Gothorum, Vandalorumque rege; duce Esthoniae & Careliae, domino Ingriae, &c. ... fundatae; et 15. die Octob. anno 1632. ... introductionis natales celebrantis, quod ipsum,... in ... Dorpati ... 12. die Junij, anno 1638 decantabat Bothvidus Jonae, Hellenius, Südermannus. Dorpati Typis Acad. anno 1638.(Dorpati : Typis Acad., 1638) Hellenius (Kranck), Bothviduslistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , Erich Dahlberg in Livland(1888) Christiani, Tituslistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , Historia Academiae Dorpatensis ... Anno 1708 Pernaviae : ärakiri(1900) Bröms, Ingemund; Tartu Ülikoollistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , Historia de Livonia, quam ... in Regia Academia Gustaviana, quae Dorpati est ad Embeccam, oratione solenni(Dorpat : Typ. acad., 1639) Scott, Jacobuslistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , Materjalid Tartu Ülikooli (Academia Gustaviana) valitseja Oloff Bengtsson Holmbäcki kohtuasjade kohta seoses süüdistusega mõisate sissetulekute varjamises(Dorpat, 1644) Holmbäck, Oloff Bengtssonlistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , Matrikel der Academia Gustaviana(Dorpat, 1632) Anonymouslistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , Multilingual practices in the early modern Academia Dorpatensis (1632–1710)(2018-10-23) Kriisa, Kaidi; Viiding, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondVäitekirja teemaks on mitmekeelsuspraktikad kõigis varauusaegse Tartu ülikooli, nii selle Academia Gustaviana (1632–1656) kui ka Academia Gustavo-Carolina perioodi (1690–1710) säilinud tekstides. Antud töö keskne mõiste – „mitmekeelsuspraktikad“, st vähemalt kahe keele vahelduv kasutamine ühe ajaloolise teksti piires – on antud doktoritöös katusmõisteks, mis võimaldab ühte uurimusse koondada hulgaliselt eri pikkuse, liigi, eesmärgiga akadeemilisi tekste ning kasutada nende analüüsimiseks laialdast terminoloogiat. Vajadus uurida mahukat varauusaegse Tartu ülikooli akadeemilist pärandit keelelistest aspektidest, on tingitud suuresti uurimislüngast, mis antud valdkonnas prevaleerib. Nimelt kaasaegsetes uurimustes ja akadeemiaga seotud dokumentides on 17. sajandi ülikooli keelekasutuse kohta informatsiooni väga vähe, mistõttu puudub tervikpilt sellest, milliseid keeli kasutati ülikoolisiseses ja -välises asjaajamises, akadeemia juhtimises ning ka õppetöö läbiviimises. Selleks, et anda täpne ülevaade varauusaegse Tartu ülikooli tegelikust keelekasutusest, kaardistati keeleseis. Mahukas töö korpus sisaldab arvukalt eri liiki tekste, mis moodustavad kokku kuus temaatilist sisupeatükki ühes 28 erineva allrühmaga, millest igaühe kohta on tehtud deskriptiiv-kvalitatiivne statistiline analüüs. Antud väitekirja peamiseks uurimisküsimuseks on akadeemia eri tegevussfääridest pärit tekstides esineva keelekasutuse varal kas ümber lükata või tõestada hüpotees, et 17. sajandi Academia Dorpatensis oli ladina keele keskne, nagu seni arvatud. Hüpoteesi tõestamiseks eeldati, et akadeemiast säilinud ükskeelsed tekstid on prevaleerivalt ladinakeelsed, ja kõigil juhtudel, mil ühe teksti piires kasutati koos vähemalt kahte eri keelt, on ladina keel alati domineerivaks ehk raamkeeles ning kõik ühes ladina keelega kasutatud rahvakeeled on sekundaar- ehk sissepõimitud keeled. Uurimistööst johtus, et keelevahetus kui protsess ei olnud akadeemias ühesuunaline, mille resultaadina oleks loodud kõigepealt ladina ja rahvakeelte vahel mitmekeelseid tekste ning hiljem üksnes rahvakeelseid. Keelevalik ja -vahetus sõltus eeskätt tekstiliigist, -funktsioonist, -autorist, -adressaadist ja -meediumist (st kas oli tegemist käsikirjalise või trükitud tekstiga). Tulenevalt töö resultaatidest, ei saa väita, et varauusaegne Tartu akadeemia olnuks eranditult kõigis oma toimimisvaldkondades ladina keele keskne, nagu on seni eeldatud, vaid üheks kesksemaks keeleliseks praktikaks oli mitmekeelsus, mis avaldus ladina keele samaaegses kasutamises koos rahvakeeltega, harvem koos teiste õpetatud keeltega.