Browsing by Subject "rahvusvaheline koostöö"

Now showing 1 - 20 of 68

listelement.badge.access-status Open Access ,
Aatomidiplomaatia ja rahvusvaheline koostöö : [Moskva loengutesaalis peetud avaliku loengu stenogramm]
(1948) Jermašov, Issaak
listelement.badge.access-status Open Access ,
Abielulahutusele kohaldatav õigus: tõhustatud koostöö Euroopa Liidus
(Tartu Ülikool, 2012) Kaleinikas, Marleen; Sein, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse instituut
listelement.badge.access-status Open Access ,
Activité de la Commission Estonienne de Coopération Intellectuelle : rapport
(Tartu : K. Mattiesen, 1936) Kõpp, Johan
listelement.badge.access-status Open Access ,
Alaealiste kaubitsemine seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil Euroopas: Päritoluriigid
(Tallinn, 2003) Trummal A
listelement.badge.access-status Open Access ,
Balti riikide energiaalane koostöö lähtudes liberaalsest valitsustevahelisuse teooriast
(Tartu Ülikool, 2012) Merelaht, Joosep; Veebel, Viljar, juhendaja; Mäe, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
The Baltic countries do not form a homogenous region in terms of energy mixes, supply patterns and policy objectives. Estonia is largely self-sufficient depending on the domestic oil shale production. Natural gas accounts for a slightly more than 10% of the Estonia’s primary energy balance. Lithuania has turned from a regional nuclear power into a largely gas consuming country while attempting to achieve an ambitious „energy independence” objective through various large scale measures: a new nuclear power plant in Visagina, an LNG terminal in Klaipeda, electricity and gas interconnections with Sweden and Poland. Although Latvia has a rather high level of single source gas consumption (around 30%), it wants to become a regional gas distribution hub. Latvia’s central location among the Baltics and, more importantly, vast underground storage potential provides a considerable advantage in the search for regional energy security solutions. The Baltic energy, however have considerable similarities and commonly shared broad challenges. The major challenges and objectives that the Baltics need to address are security of supply, competitive markets and sustainability. The integration of Baltic states „energy islands” into the European „energy mainland” is crucial for European Union energy policy. The European Union has facilitated the adoption of the Baltic Energy Market Integration Plan. Although the first steps have been already taken in electricity interconnections, the next phase would focus more on regional gas market integration. In this regard, interconnections between Estonia and Finland, and Lithuania and Poland are planned. The idea of the LNG-terminal has been put high on agenda in the Baltic states to become one of the important regional objectives with the help of potential EU financing. It shows, how liberal intergovernmentalism has proven right that, eventhough states are declaring cooperation, in the end of the day, the domestic interest are more important. Security of energy supply for the Baltic countries is of strategic importance from a geopolitical as well as an economic perspective. Based on relevant literature and scientific papers, it comes out that, although different strategies and development plans have great potential, they are not able to take advantage of national interest. Obstacles aris from uneven and limited interest in participating of projects and the uncertainty of the measurements. As well as the lack of specific indicators and resources.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Big science as innovation intermediaries – micro- and meso-level effects from the collaboration with the European Space Agency
(2020-11-18) Eerme, Tõnis; Sepp, Jüri, juhendaja; Nummela, Niina Mariia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
20. sajandi teisest poolest alates on suured rahvusvahelised teaduskeskused (STK), näiteks Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (CERN) ja Euroopa Kosmoseagentuur (ESA), muutunud teaduse arengus üha olulisemaks. STK-d paistavad silma oma erakordsete mastaapide, uurimis¬ülesannete keerukuse ja eksperimentide kestuse poolest, eeldades rahvusvahelist koostööd ja STK-ga seotud riikide valitsuste pikaajalist toetust. STK liikmesriikide ees seisab ülesanne mõõta liikmelisuse mikro- ja mesotasandi efekte STK-desse investeeritavate vahendite paremaks suunamiseks. Käesoleva doktoritöö eesmärk ongi senisest paremini mõista STK hangetest tulenevaid erinevaid mikro- ja mesotasandi efekte majanduses. Väitekiri põhineb kolmel rahvusvahelistes teadusajakirjades publitseeritud originaal¬uuringul, mis käsitlevad STK hangetest tulenevate mikro- ja mesotasandi efektide erinevaid aspekte. Töö empiiriline kontekst on ESA liikmelisus. STK kujutab endast uue teadmuse loomise eripärast režiimi majanduses. STK toimib süsteemse innovatsioonivõimendajana, mis aitab ületada erinevaid majandusteooriatest tuntud turu-, süsteemi- ja siirdetõrkeid. Nõudluse kujundamine turgude loomise ja arengu toetamiseks on üks STK rolle, millest on kirjanduses seni harva juttu olnud ning seetõttu käesoleva töö fookuses. STK mõjude hindamise praktikas kasutatakse ennekõike väljundite lisanduvuse kontseptsiooni, rakendades seda mikrotasandil. Käesolevas töös osutati mitmetele metodoloogilistele ja andmete kvaliteedist tulenevatele probleemidele, mis seavad kahtluse alla selliste uuringute usaldusväärsuse. Doktoritöös vaadeldakse veel STK seoseid teadmusmahukate, piiratud ressurssidega ettevõtete rahvusvahelistumise protsessiga, aga ka institutsioonilise muutusega, mis kaasneb uute turgude kujunemisega. Käesoleva töö tulemuste alusel tehakse ettepanek STK liikmelisuse majanduslike efektide hindamisel senisest oluliselt rohkem keskenduda mikro- ja mesotasandi käitumusliku lisanduvuse kontseptsioonidele.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku välissuhted aastatel 1919-1940
(2006) Rohtmets, Priit; Altnurme, Riho, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti Vabariigi suhted Aserbaidžaani Vabariigiga
(Tartu Ülikool, 2007) Kivirüüt, Kersti; Medijainen, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti-Soome suhted 1939-1981: poliitika ja rahvuslik läbikäimine
(Tartu Ülikool, 2004) Roosi, Ranno; Medijainen, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Open Access ,
Erwartungen internationaler Mitarbeiter an die sprachliche und kulturelle Integration in Firmen – Potentiale und Probleme. Am Beispiel der Firma Astrium in Ottobrunn
(Tartu Ülikool, 2014) Laaniste, Evelin; Pasewalck, Silke, juhendaja; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise energiaalase koostöö juriidilised aspektid
(Tartu Ülikool, 2009) Kargoja, Äli; Värk, René, juhendaja
listelement.badge.access-status Open Access ,
Euroopa Liidu julgeolekupoliitika integratsioon ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas osalevate riikide näitel
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2015) Kuusk, Liis; Loik, Ramon, juhendaja; Solvak, Mihkel, juhendaja
Selleks et seista silmitsi ja ennetada julgeolekuohte ning kaitsta Euroopa huvisfääri, on oluline Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (CSDP) eesmärgipärane toimimine ja vajadusel kiire rakendamine. Sellest tulenevalt on käesoleva töö eesmärgiks välja selgitada Euroopa Liidu julgeolekuintegratsiooni peamised võimaldajad ja takistajad ehk tegurid, mis aitavad kaasa või pidurdavad julgeolekuintegratsiooni edasist arengut. Lisaks esitatakse rakenduslikke ettepanekuid CSDP eesmärgipäraseks toimimiseks. Esmalt antakse töös ülevaade EL-i julgeolekuintegratsiooni arengust ning seejärel käsitletakse kolme peamist Euroopa inegratsiooniteooriat - neofunktsionalismi, liberaalset valitsustevahelist teooriat ning konstruktivismi. Töö uurimiseesmärgi saavutamiseks kasutati juhmiuuringut ning viidi läbi 13 poolstruktureeritud ekspertintervjuud nii Eesti- kui ka välisekspertidega. Analüüsi tulemusel selgus, et CSDP integratsiooni peamiseks takistajaks on selle valitsustevaheline iseloom, sest erinevate huvide ja ohutunnetuste tõttu ei suudeta kiiresti reageerida ning CSDP-d rakendada. Samas annab valitsustevaheline iseloom liikmesriikidele võimaluse oma huvide ja poliitikate realiseerimiseks ning otsuste mõjutamiseks. Peamisteks võimaldavateks teguriteks on ühiselt konstrueeritud väärtused, nagu moraal, eetika, humanitaarsus. Ühise visiooni, plaanide ja strateegiate puudumine tingib CSDP toimimise juhuslikult ning sõltuvuse üksikute liikmesriikide huvidest. CSDP eesmärgipäraseks toimimiseks on vajalik edasine koostöö ja koordinatsioon NATO ja CSDP vahel ning lahingugruppide rakendamine. Sellest lähtuvalt tehakse töös järgmised ettepanekud CSDP eesmärgipäraseks toimimiseks: (1) sõjalise koostöö arendamine väiksemates poliitiliselt ja kultuuriselt sarnastest riikide liitudes; (2) teatud pädevuse delegeerimine EL-i institutsioonidele; (3) lahingugruppide rakendamine operatsioonidel ning nende kasutamise muutmine paindlikumaks; (4) EL-i alalise ümberpaigutatava operatsioonide peakorteri loomine; (5) varustuse ja väljaõppe ühtlustamine, et vähendada liikmesriikide operatsioonidel osalemise kulutusi; (6) liikmesriikide vahel kokkulepete sõlmimine ühistes visioonides, ohtudes ja meetmetes ning EL-i julgeolekustrateegia kaasajastamine.
listelement.badge.access-status Restricted ,
Euroopa Liidu laiendatud pädevus kriminaalõiguses ning õigusalast koostööd reguleeriva materiaalõiguse areng pärast Lissaboni lepingu jõustumist
(Tartu Ülikool, 2011) Torop, Cathriin; Parmas, Andres, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Euroopa Liidu-Venemaa suhete mõju Euroopa Liidu naabruspoliitikale
(Tartu Ülikool, 2011) Lillemets, Pilleriin; Made, Vahur, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Restricted ,
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu rahapesu tõkestamise III direktiiv 200560EÜ ning selle mõju rahapesu tõkestamisele Eestis
(Tartu Ülikool, 2007) Tiislär, Peeter; Lehis, Lasse, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Euroopa Ühenduste kohtu ja liikmesriikide kohtute vaheline koostöö
(Tartu Ülikool, 1997) Laffranque, Julia; Pisuke, Heiki, juhendaja
listelement.badge.access-status Restricted ,
Europoli koostöö kolmandate riikide ja isikutega, s.h Eestiga
(Tartu Ülikool, 2001) Käosaar, Dorel; Vunder, Madis, juhendaja
listelement.badge.access-status Open Access ,
Exit, voice and loyalty as responses to dissatisfaction with international regimes; comparing responses of Turkey and Poland to Istanbul Convention
(Tartu Ülikool, 2022) Sarioglu, Emel Almira; Linsenmaier, Thomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Cooperation in anarchic international politics has been one of the most widely debated topics in the International Relations discipline. While some scholars investigated the underlying motives to understand the cooperation (Keohane, 1984; Galbreath, 2009), others tried to analyze the incentive of not participating (Slapin, 2009; Lavelle, 2007; von Borzyskowski & Vabulas, 2019). While trying to understand the incentive of not participating, each researcher identified one and repeated motive; dissatisfaction. According to Hirschman (1970) actors would respond to dissatisfaction in three different ways; an actor can exit , it can voice its dissatisfaction or it can simply remain loyal . In this study, Hirschman’s theory will be adapted to international relations to understand the variety of responses with dissatisfied regimes. This study puts out the hypothesis that type of response will be affected by the level of combined costs of anticipated audience cost and reputation cost. This hypothesis is tested by conducting comparative research between Turkey and Poland in the context of dissatisfaction with the Istanbul Convention. The analysis shows that a ‘high’ level of combined costs will lead states to make milder decisions while still expressing their dissatisfaction, such as ‘voice’ whereas, te ‘low’ or ‘medium’ level of combined costs suggests that states are more likely to take more drastic actions such as ‘exit’. This result of the study helps researchers to identify reasons that lead states to respond in varying ways to international regimes, even though they are considered as ‘golden standards’ for every state just like the IC (Amnesty International, 2021b).
listelement.badge.access-status Open Access ,
Faculty of Economics and Business Administration : a self-evaluating book
(Tartu Ülikool, 2004) Haldma, Toomas; Eamets, Raul; Kaldaru, Helje; Roolaht, Tõnu; Philips, Kaia
listelement.badge.access-status Open Access ,
Gripipandeemiaks valmisoleku plaan
(Tallinn, 2004) Kutsar K; Sotsiaalministeerium