Show simple item record

dc.contributor.authorRunnel, Pille
dc.date.accessioned2009-11-16T09:00:39Z
dc.date.available2009-11-16T09:00:39Z
dc.date.issued2009-11-16T09:00:39Z
dc.identifier.isbn978–9949–19–268–7 (trükis)
dc.identifier.isbn978–9949–19–269–4 (PDF)
dc.identifier.issn1406–2313
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/14292
dc.descriptionVäitekirja elektroonilisest versioonist puuduvad väitekirja aluseks olevate artiklite täistekstidet
dc.description.abstractThe thesis focuses on Estonia’s shift towards the information society. It asks what role is played by the information and communication technologies in transforming the structures of global information society into the everyday life of Estonian society and how are people involved in those changes. In what ways are people, especially the younger generation attached to the new techno-social environment and practices related to it? How have the people taken up the ICTs and how do they make sense of the given situation? Are they taken with by the dominance of new technological regime, or are they active agents in change? The thesis takes a look upon Internet content consumption and production: how it has evolved in the context of transition society and what are the main factors behind it. Out of major domains of ICT-related user agency - participation and civic engagement; education, learning and literacy; creativity; identity and social connection, in the context of the transition society, participation and content creation activities stand out as particularly significant. Thus, a special emphasis has been put upon the user’s content production practices and participatory practices as part of people’s Internet use. The study also approaches the question of democratic development and ICTs in Estonia. Empirical findings support the belief that infrastructural development brings with it the advancement of usage practices only to a certain extent. Current patterns of Internet usage show that mostly such consumption-oriented opportunities as information search and e-services were picked up by users. This was followed by a stage where usage also incorporated private-life centred communication, entertainment and content creation activities. This stage of more creative and participatory online activities relied on the support of the structure and, more strongly, on user agency, and was part of the usage practices of the minority of users. From this stage, it is possible to move to a higher level, where the agential praxis of users is the main driving factor: this stage encompasses the practices of social networking and community-based initiatives, and represents the new, digitally mediated public space.et
dc.description.abstractDoktoritöö keskendub Eesti infoühiskonnastumisele, vaadeldes millist rolli mängivad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad globaalse infoühiskonna struktuuride sulandumises Eesti igapäevaellu ning kuidas nendesse muutustesse on kaasatud inimesed. Kuidas inimesed, eriti nooremad põlvkonnad, on seotud uue tehno-sotsiaalse keskkonnaga ning sellega seotud praktikatega? Kuidas inimesed on info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad omaks võtnud ning kuidas nad endale infoühiskonnastumise protsessi mõtestavad? Kas nad pigem passiivsed kaasaminejad uue tehnoloogilise režiimiga, või on nad muutuste aktiivsed mõjutajad ja agendid? Doktoritöö vaatleb Interneti sisu kasutamise ja loomise praktikaid: kuidas need on transitsiooniühiskonna kontekstis arenenud ning millised on peamised arenguid mõjutavad faktorid? Peamistest IKT-ga seotud kasutaja-agentsuse valdkondadest: osalus ja kodanikuühiskond; haridus, õppimine ja kirjaoskus; loovus; identiteet ja sotsiaalne suhtlus, on transitsiooniühiskonna kontekstis eriti olulised osalevad ja sisu loovad tegevused. Töö keskendubki esmajoones kasutajate sisuloomepraktikatele ja osalevatele praktikatele kui inimeste internetikasutuse osale. Uuring vaatleb ka demokraatliku arengu ja IKTde seotuse küsimust Eestis. Empiirilised tulemused toetavad arusaama et infrastruktuuri areng laiendab kasutuspraktikate arengut vaid teatava määrani. Praegused internetikasutuse mustrid näitavad, et kasutajad võtsid esmajoones omaks eelkõige tarbimiskesed võimalused nagu infootsing ja e-teenused. Sellele järgnes aste, kus kasutus laienes ka eraelu-kesksele kommunikatsioonile, meelelahutusele ja sisu loovatele tegevustele. See, rohkem loovaid ja osalevaid tegevusi hõlmav aste toetus ühelt poolt struktuuri, teisalt aga eriti just kasutajate endi agentsusele. Sellelaadne kasutus iseloomustas siiski vaid väheseid internetikasutajaid. Nimetatud tasandilt on võimalik liikuda edasi tasandile, kus peamiseks faktoriks on kasutajate endi agentsus: see hõlmab sotsiaal-võrgustikulisi tegevusi ning kogukonnapõhiseid algatusi ning on uue, digitaalselt vahendatud avaliku ruumi ilminguks.et
dc.language.isoenet
dc.relation.ispartofseriesDissertationes de mediis et communicationibus Universitatis Tartuensis;8
dc.subject.otherdissertatsioonidet
dc.subject.otherETDen
dc.subject.otherdissertationen
dc.subject.otherväitekiriet
dc.titleThe transformation of the Internet usage practices in Estoniaet
dc.title.alternativeInterneti kasutamise praktikate areng Eestiset
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record