Semantik und (Morpho-)Syntax der Emotionsverben im Deutschen und im Estnischen

Date

2011-07-29

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Abstract

Eesmärgiks oli kontrastiivselt uurida vastastikuseid seoseid emotsiooniverbide süntaktiliste funktsioonide, morfoloogiliste käänete ja verbisemantika vahel kahes tüpoloogiliselt erinevas keeles – saksa ja eesti keeles. Emotsiooniverbid on lingvistika seisukohalt erilised eelkõige selle poolest, et varieeruvad oma kesksete osalejaargumentide Kogeja ja Stiimuli realiseerimisel süntaktilise subjekti või objektina, kuna nende agentiivsed omadused ning semantilised tunnused, nagu teadlikkus, tahtlikkus, kontroll, jagunevad ühtlaselt kummagi rolli vahel. Uurimuse põhiliseks teoreetiliseks lähtekohaks on sõltuvusgrammatika. Semantilise analüüsi aluseks on semantiliste rollide määratlemine ning verbitüüpide ja semantiliste omaduste analüüs. Analüüsitavaks materjaliks on peamiselt sõnaraamatuloendil põhinev emotsiooniverbikorpus eesti ja saksa keeles. Lisaks viidi lõpliku verbivaliku saamiseks läbi küsitlus emakeelsete katseisikutega. Verbide rühmitamine emotsioonikategooriatesse kinnitas universaalset tendentsi negatiivsete emotsioonide rikkalikumast leksikast võrreldes positiivsetega. Ilmnes, et saksa keele suuremad semantilised rühmad on suuremad ja väiksemad väiksemad kui eesti keele emotsiooniverbide puhul. Samuti leiavad emotsiooniverbide puhul kinnitust saksa keele rikkalikum tüvevalik ja eesti keele laiemad verbituletuse võimalused. Metafoorse tähendusega verbide analüüs näitas, et mõlemad keeled kasutavad tundeelu peegeldavate protsesside ja seisundite metaforiseerimisel sarnaseid kontsepte ja allikdomeene. Emotsiooniverbides kasutatud kontseptuaalsete metafooride analüüsimisel selgus, et saksa keeles on ruumiliste metafooride hulk oluliselt suurem kui eesti keeles, eriti vihaga seotud verbides. Emotsiooniverbide süntaktilise struktuuri ja verbisemantika omavahelist korrelatsiooni uuritakse linking-analüüsis, mis toob välja eesti keele (transitiivsete) verbide suurema valentsipaindlikkuse, mis muudab verbiliigituse keerukamaks, ja saksa keele lausekonstruktsioonide ohtruse. Saksa keelele on omasem inhoatiivsuse ja eesti keelele kontinuatiivsuse väljendamine emotsiooniverbdie abil.
The objective of the thesis was to examine the relations between syntactic functions, morphological cases and verb semantics of emotional verbs in a contrastive manner in two languages different in typology – German and Estonian language. Emotional verbs are special in terms of linguistics primarily due to the fact that they vary upon realisation of Experiencer and Stimulus, their central participatory arguments, as a syntactic subject or object, since their agentive characteristics and semantic features, such as awareness, intent and control, are divided equally between both roles. The basic theoretical source of the research has been dependency grammar. The semantic analysis is based on the determination of semantic roles and analysis of verb types and semantic features. The analysed materials mostly include the emotional verb corpus of the Estonian and German language based on a dictionary register. In addition, to obtain the final verb selection a questionnaire has been carried out with respondents who are native speakers. Grouping verbs in emotion categories has verified the universal tendency that the lexis of negative emotions is more abundant than that of positive emotions. It has appeared that in German major semantic groups are greater and minor groups smaller than in case of the Estonian emotional verbs. It has also been confirmed that German has the richer stem selection of emotional verbs and Estonian has wider opportunities to derive verbs. The analysis of verbs with metaphorical sense has shown that both languages use similar concepts and source domains in metaphorising processes and conditions reflecting emotional life. The analysis of conceptual metaphors used in emotional verbs has indicated that German has a significantly greater amount of spatial metaphors than Estonian, especially in case of verbs related to anger. The mutual correlation between syntactic structure and verb semantics of emotional verbs has been examined on the basis of the linking analysis that demonstrates the greater valence flexibility of Estonian (transitive) verbs, which renders the verb classification more complicated, as well as the abundance of German sentence constructions. The expression of inchoative aspect by means of emotional verbs is more characteristic of German, while the expression of continuative aspect is more intrinsic to Estonian.

Description

Keywords

eesti keel, saksa keel, kõrvutav lingvistika, pöördsõnad, semantika, emotsioonid, Estonian language, German language, contrastive linguistics, verbs, semantics, emotions

Citation