Show simple item record

dc.contributor.authorSamm, Algi
dc.date.accessioned2012-10-08T11:26:25Z
dc.date.available2012-10-08T11:26:25Z
dc.date.issued2012-10-08
dc.identifier.isbn978–9949–32–140–7 (print)
dc.identifier.isbn978–9949–32–141–4 (pdf)
dc.identifier.issn1736–0307
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/27250
dc.descriptionVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.et
dc.description.abstractSuitsidaalsust võib vaadelda kui seda soodustavate ja esile kutsuvate bioloogiliste, arengut puudutavate, psühholoogiliste ning sotsiaalsete muutujate kompleksset fenomeni. Noorukite suitsidaalsel käitumisel on leitud seoseid pereliikmete vahelise interaktsiooniga. Noortel, kes ei ole rahul oma lähimast keskkonnast tuleva sotsiaalse toetusega, esineb enam depressioonile viitavat sümptomaatikat ning perekondliku toetuse puudumine on osutunud riskiteguriks suitsidaalsuse osas, mille üheks näitajaks võib olla riskikäitumine. Nooruki vaimne tervis sõltub keskkonnast, kus ta elab, sealhulgas perekonnast. Perekeskkonna oluliseks indikaatoriks on omavahelised suhted. Perekond kui sotsiaalne kooslus rajaneb otseselt vastastikustes suhetes olevatel isikutel. Durkheim (1897), kes on kaasaegse sotsioloogilise teooria ja suitsidoloogiaalaste uurimuste rajaja, on toonud välja indiviidi sotsiaalse integratsiooni kui olulise suitsidaalsusega negatiivselt seotud faktori, mille ta kontseptualiseeris kui vastandi anoomiale ja isoleeritusele. Käesoleva uurimuse eesmärgiks on: 1) kirjeldada suitsidaalsusele ja depressioonile viitavate sümptomite levimust 11-15-aastaste Eesti kooliõpilaste hulgas; 2) tuua välja seosed depressiivsuse ja suitsiidimõtete esinemise ning perekonna suhtekonteksti vahel Eesti kooliõpilastel; 3) selgitada välja perekonna suhtekontekstiga seotud tunnused, mis ennustavad depressiivsuse ning suitsiidimõtete esinemist kooliõpilastel (Eesti, Leedu ja Luksemburgi valimite näitel). Empiiriline materjal on kogutud Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi poolt projekti EAAD (European Alliance Against Depression) raames 1996. ja 2004. aastal ning Tervise Arengu Instituudi poolt WHO projekti HBSC (Health Behaviour in Schoolaged Children; Estonian study 2005/2006) raames. Leedu ja Luksemburgi andmeid on käsitletud taustana Eesti kooliõpilaste tervisekäitumist analüüsivas uurimuses. Uurimuses on rakendatud kvantitatiivset lähenemisviisi ning rahvusvaheliselt tunnustatud andmeanalüüsi meetodeid (faktoranalüüs, logistiline regressioonanalüüs). Uurimuse tulemused toovad välja noorukite depressioonile omase sümptomaatika mitmefaktorilise struktuuri ning selle erinevused sugude osas: tüdrukute puhul väljendub depressiivsus psühhosomaatiliste kaebuste, elurõõmu puudumise ja negatiivse enesehinnanguna; poiste puhul on iseloomulikud käitumuslikud komponendid – negatiivne hinnang oma toimetulekule ja interpersonaalsed probleemid. Uurimuse tulemused näitavad, et 11-15-aastastel Eesti koolinoortel, kes ei ole rahul omavaheliste suhetega peresüsteemis, esineb enam depressiivsust ja suitsiidimõtteid. Muredest rääkimise kergus vanemaga osutus kaitseteguriks depressiivsuse ja suitsiidimõtete esinemise osas. Olulise depressiivsust ning suitsiidimõtete esinemist ennetava ressursina tõi uurimus välja muredest kõnelemise võimaluse vanema õe või vennaga ning laiendatud perekonna liikmetega – vanavanematega. Perekoosseisu poolest vaadelduna võõrasvanem perekonnas osutus riskiteguriks depressiivsuse ja suitsiidimõtete esinemisel võrreldes Eesti koolinoortega, kes kasvasid mõlema bioloogilise vanemaga või siis üksikvanema perekonnas. Muredest rääkimise kergus vanemaga jäi oluliseks kaitseteguriks depressiivsuse ja suitsiidimõtete esinemisel ka juhul, kui oli arvesse võetud perekonna majandusliku kitsikuse näitaja. Uurimuse tulemused toovad välja suitsiidimõtete esinemise ja riskikäitumise seose. Noorukitel, kellel esineb riskikäitumist, on suurem tõenäosus suitsiidimõtete esinemiseks. Vanemaga muredest kõnelemise kergus jäi oluliseks kaitseteguriks suitsiidimõtete esinemisel ka juhul, kui on arvesse võetud muredest rääkimise võimalus parima sõbraga. Antud uurimuse tulemused kinnitavad Eesti koolinoorte poolt subjektiivselt tajutud sotsiaalset integreeritust oma lähima keskkonna – perekonnaga – kui olulist suitsiidimõtete esinemise riski vähendavat tegurit.et
dc.description.abstractSuicidal ideations have been described as a part of the suicide process that may culminate in suicide and are frequently associated with depression. Social context influences young person’s well-being, including mental and physical health. Adolescents’ vulnerability to suicidal behaviour depends on the interaction with the environment where the young person lives, including the family. The important factors in the family are mutual relations. Family, as social community, is directly based on individuals who are related in mutual interaction. Individual’s social integration is an important negatively related factor to suicidality that was conceptualized as opposite to anomy and isolation (Durkheim, 1897). Most sociological studies have focused on suicide, yet by our knowledge there are no studies concentrating on suicidal ideation as a social phenomenon in adolescents in Estonia. The aim of the present study was to examine suicidal behaviours of 11-15-year-old adolescents in Estonia in terms of suicidal ideation, depressive feelings and risk-taking actions if the family context is considered. The following, as a function of gender and age, were analysed: (1) subjective estimation of satisfaction with relationships in the family, (2) perceived ease of talking about worries to family members, (3) family structure, (4) family economic deprivation, and (5) selected risk factors: smoking, alcohol consumption, physical fighting, bulling, sexual behaviour, and the presence of multiple risks. Data from the WHO collaborative study ‘Health Behaviour in School-aged Children 2005/ 2006’ (HBSC) and from a regular screening conducted by Estonian-Swedish Mental Health and Suicidology Institute in 1996 and 2004 were used. The risk and protective factors were evaluated through multinomial logistic regression analyses. In the present study significant gender differences were found in the structure of depressive symptoms. Girls reported more symptoms of anhedonia and negative self-esteem, and boys reported more symptoms of ineffectiveness. Self-reported satisfaction with relationships in the family reduced the likelihood of suicidal ideation and depressive feelings. The ease of talking about their worries with parents was associated with a decreased risk of suicidal ideation and depressive feelings, but grandparents and siblings may also be considered a valuable protective resource. Family structure can play an important role. The best environment for an adolescent was a family with both birth parents. Of the adolescents in ‘non-intact’ families, those with a step-parent in the family showed suicidal ideation more frequently than those in single-parent families. Associations between family-related variables and suicidal ideation were significant even after adjusting for family economic deprivation score. The studied risk factors, especially presence of multiple risks, were associated with higher odds for suicidal ideation. According to the present study, it could be concluded that good family relations and parent-child communication are a significant resource for decreasing suicidal ideation and depressive feelings among adolescents. Existence of multiple risks is a strong determinant for suicidal ideation. Subjective perception of social integration into the family in terms of quality of communication with caregivers reduces significantly the risk of suicidal ideation and risk behaviour in adolescents.en
dc.language.isoenet
dc.relation.ispartofseriesDissertationes sociologicae Universitatis Tartuensis;7
dc.subjectsuitsidaalne käitumineet
dc.subjectdepressioonet
dc.subjectperesuhtedet
dc.subjectteismelisedet
dc.subjectEestiet
dc.subjectfaktoranalüüset
dc.subjectregressioonanalüüset
dc.subjectsuicidal behaviouren
dc.subjectdepressionen
dc.subjectfamily relationsen
dc.subjectteenagersen
dc.subjectEstoniaen
dc.subjectfactor analysisen
dc.subjectregression analysisen
dc.subject.otherdissertatsioonidet
dc.subject.otherETDen
dc.subject.otherdissertationen
dc.subject.otherväitekiriet
dc.titleThe relationship between perceived poor family communication and suicidal ideation among adolescents in Estoniaen
dc.title.alternativeSuitsiidimõtete levimus Eesti kooliõpilastel ning seosed peresuhetegaet
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record