Show simple item record

dc.contributor.authorKlavan, Jane
dc.date.accessioned2012-11-01T14:00:52Z
dc.date.available2012-11-01T14:00:52Z
dc.date.issued2012-11-01
dc.identifier.isbn978–9949–32–165–0 (print)
dc.identifier.isbn978–9949–32–166–7 (pdf)
dc.identifier.issn1406–5657
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/27865
dc.description.abstractDoktoriväitekiri käsitleb alalütleva käände ja kaassõnaga peal keelekonstruktsioonide paralleelset kasutust kohasuhete markeerimisel tänapäeva eesti kirjakeeles. Mõlema konstruktsiooniga on võimalik väljendada ruumilist suhet, kus mingi figuur (nt vaas) asub tausta (nt laua) pealmisel pinnal: vaas on laual ja vaas on laua peal. Väitekirjal on kaks eesmärki. Esimeseks eesmärgiks on välja selgitada, millised semantilised ja morfosüntaktilised variaablid mõjutavad alalütleva ja kaassõna peal kasutust. Väitekiri on esimene suuremahuline kvantitatiivne uurimus grammatilisest sünonüümiast sünteetiliste ja analüütiliste vormide vahel, mis erineb tüpoloogiliselt inglise keele sõnajärje alternat¬sioonidest. Töö teiseks eesmärgiks on hinnata erinevate meetodite kasulikkust grammatilise sünonüümia uurimisel. Väitekirjas on rakendatud erinevaid meetodeid, rõhuasetus on empiirilisel kvantitatiivsel lähenemisel. Töös on esitatud kahe korpusuuringu ja kahe keelelise katse tulemused. Põhijärelduseks on, et parima tulemuse annab erinevate meetodite (introspektsioon, korpusanalüüs, keelelised katsed) kooskasutamine. Analüüsist ilmneb, et semantilised variaablid, mis puudutavad erinevaid tausta omadusi (nt tausta liik ja liikuvus/liigutatavus), ja lauses kasutatud verb mõjutavad oluliselt valikut kahe konstruktsiooni vahel. Suurte, staatiliste taustadega (nt turg) eelistatakse pigem kohakäänet ja väiksemate, liikuvate/liigutatavate taustadega (nt kapp) kaassõna. Morfosüntaktilistest variaablitest mängivad rolli taustobjekti fraasi pikkus ja komplekssus, figuuri ja tausta sõnaliik ja sõnajärg. Pikemate ja komplekssemate tausta fraasidega (nt kirjutuslaud) kasutatakse lühemat ja ökonoomsemat alalütlevat käänet. Lühemate ja vähem komplekssemate taustaobjekti fraasidega, eriti asesõnadega (nt see) kasutatakse kohakaassõna peal. Väitekirjas leiab kinnitust eeldus, et eesti keele alalütleva käände ja kaassõna peal vahel ei esine täissünonüümiat, ja et nende kahe konstruktsiooni kasutust mõjutavad mitmed semantilised ja morfosüntaktilised variaablid.et
dc.description.abstractThe dissertation studies the alternation between the adessive case and the adposition peal ‘on’ in present-day written Estonian. Both constructions can be used to describe a spatial scene, where, a Figure (e.g. a vase) is placed on top of a Ground (e.g. a table): vaas on laual (the adessive construction) and vaas on laua peal (the peal-construction), both meaning “The vase is on the table”. The thesis has two aims: first, to examine which semantic and morphosyntactic variables play a role in the choice between the two constructions; and second, to assess the usefulness of different methodologies in studying grammatical synonymy. The dissertation is a first large-scale quantitative study that looks at an alternation phenomenon which is typologically different from the English word order alternations and employs a combination of both corpus and experimental methodologies with an emphasis on advanced statistical analysis. The main conclusion is that the theoretical description of any linguistic phenomenon benefits from methodological pluralism. The results of two corpus studies and two experimental studies are reported. The results indicate that the various semantic properties of the Ground play a role (e.g. type and mobility). In addition, the morphosyntactic variables of length and complexity of the Ground phrase, word class of the Ground and Figure, and word order affect the choice. The adessive case construction is preferred with large, static Grounds (e.g. turg ‘market’) and with Ground phrases that are longer and more complex (e.g. kirjutuslaud ‘writing desk’). The peal-construction is preferred with smaller, movable Grounds (e.g. kapp ‘cupboard’) and with Ground phrases that are shorter and less complex, especially with pronouns (e.g. see ‘this’). The results reported in the dissertation confirm the prediction that the Estonian adessive case and the adposition peal ‘on’ are not absolute synonyms and that several semantic and morphosyntactic variables play a role in the alternation between the two constructions in present day written-Estonian.en
dc.language.isoenet
dc.relation.ispartofseriesDISSERTATIONES LINGUISTICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS;15
dc.subjecteesti keelet
dc.subjectgrammatiline sünonüümiaet
dc.subjectalalütlev kääneet
dc.subjectkaassõnadet
dc.subjectEstonian languageen
dc.subjectgrammatical synonymyen
dc.subjectadessive caseen
dc.subjectadpositionsen
dc.subject.otherdissertatsioonidet
dc.subject.otherETDen
dc.subject.otherdissertationen
dc.subject.otherväitekiriet
dc.titleEvidence in linguistics: corpus-linguistic and experimental methods for studying grammatical synonymyen
dc.title.alternativeKorpuslingvistilised ja eksperimentaalsed meetodid grammatilise sünonüümia uurimiselet
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record