Show simple item record

dc.contributor.authorTäht, Karin
dc.date.accessioned2012-11-20T09:14:11Z
dc.date.available2012-11-20T09:14:11Z
dc.date.issued2012-11-20
dc.identifier.isbn978–9949–32–191–9 (print)
dc.identifier.isbn978–9949–32–192–6 (pdf)
dc.identifier.issn1024–3291
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/28154
dc.descriptionVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.et
dc.description.abstractVäitekiri käsitleb õpilaste õpimotivatsiooni ja enesetõhususe seost õpitulemustega erinevates riikides. Väitekiri püüab vastata viimasel ajal kultuuriti võrdlevates uuringutes tõusnud küsimusele – miks riikide keskmised õpitulemused on tugevalt negatiivselt seotud riikide keskmiste motivatsiooniliste uskumuste tasemetega? Viies väitekirja artiklis on kasutatud rahvus¬vahelise haridusuuringu PISA 2006 materjale. Viimased koondavad enam kui 350 000 õpilase andmeid 55 riigist. Rahvusvahelised võrdlusuuringud erinevates valdkondades on näidanud, et riikide võrreldavuse oluliseks eelduseks on võrreldavate parameetrite sarnasuse kontrollimine ehk mõõtmise invariantsuse hindamine. Väitekiri näitab, et kuna rahvusvahelistes haridusuuringutes kasutatavad õpitulemusi ja õpihoiakuid mõõtvad skaalad ei ole täielikult invariantsed, siis riikide võrdlemisel nende näitajate alusel tuleb olla ettevaatlik. Nimelt, nii õpitulemused, õpimotivatsioon kui ka enesetõhusus erinevad riigiti oma avaldumise tasemelt. Kui rääkida õpitulemustest, siis võrdvõimekad õpilased ei saaks sama testitulemust erine¬vates riikides. Õpihoiakutest rääkides aga on oluline meie leid, et kuigi erine¬vate maade õpilased saavad küsimustest ühtmoodi aru, erinevad nende hinnangud suuresti emotsionaalsuse astmelt. Väitekiri käsitleb õpitulemusi ja motivatsiooni ka kahel tasandil (indiviidi ja riikide) korraga. Kahetasandiline analüüs näitas, et riikide tasandilt vaadates on õpitulemused ja motivatsioon omavahel seotud negatiivselt. Samas, võttes analüüsis arvesse riikide majandus¬liku ja poliitilise arengu indikaatoreid, negatiivne seos õpilaste motiveerituse ja õpitulemuste vahel kaob. Antud leidu võib tõlgendada järgmiselt: are¬nenu¬mate riikide haridussüsteemid toimivad paremini ning õpilased pääsevad hari¬dusele kergemini ligi ega arva seetõttu, et peaksid õppimisel palju pingutama. Väitekirjas näidatakse ka, et arenenud riikides õpilaste sugude vahelised erinevused õpisaavutustes tervikuna ei vähene, vaid pigem suurenevad. Samas, oma õpimotivatsiooni väljendavad arenenumate riikide õpilased aga tagasihoidlikumalt. Ka varasemalt on leitud, et inimeste soolised erinevused ilmnevad selgemalt sotsiaalmajanduslikult are¬nenud riikides. Taoline erinevuse tõus võib saada alguse asjaolust, et arenenud riigid tagavad suurema soolise võrdõiguslikkuse ja paremad võimalused mõlema soo võimete arendamiseks.et
dc.description.abstractThe thesis examines how students’ motivation and self-efficacy are related with their educational achievement in different countries. The thesis focuses on an attempt to answer the question that has risen in cross- cultural research recently - why the aggregated national means of educational achievement tests are strongly nega¬tively correlated with the aggregated motivation to learn? All of the studies in the thesis used PISA 2006 as a sample. The data from 55 countries were analyzed, the sample size was approximately 350,000. These data are a classic example of multilevel data and need appropriate methodological treatment. Mea¬sure¬ments that use multi-group data with the aim to make conclusions for indi¬vidual group members should consider an additional element in the observed score, namely a group-specific component. To estimate the nature of biases from group belongings, the estimation of measurement invariance is needed. I showed that PISA basic measures are invariant across nations in the configural and metric sense (same structure and functional relationships). But the measurements did not have equal intercepts – students equal in latent trait do not get the same observed test scores. Or in other words, the difference between the observed score and the true score is not only a random error, but something else. And this “something else” could play an important role in the calculations of group means. Of course, belonging to some group and the possibility that the observed score includes something from group-belongings is not a reason for the negative correlations between group means. For a negative correlation the values of one variable should increase and the values of the other variable should decrease. And really, if average tests scores rise and the expression of learning motivation decreases across nations, the correlation will be negative. I showed that the unexpected negative association disappears if you consider the developmental level of a society. Why? One explanation could be that students’ motivation to learn is not static. When expressing their motivational beliefs, students may use for reference the broad surrounding context. Environment, rich and full of oppor¬tunities, could suppress students’ motivation to learn. The difference in educational achievement by gender was greater in the countries whose indicators of development rank higher than those of other countries in the survey. In other words, the more developed a country was, the bigger the differences in educational achievement test results by gender were.n
dc.language.isoenet
dc.relation.ispartofseriesDissertationes psychologicae Universitatis Tartuensis;37
dc.subjectõpimotivatsioonet
dc.subjectõpitulemusedet
dc.subjectkultuuridevahelised uuringudet
dc.subjectlearning motivationen
dc.subjectlearning outcomesen
dc.subjectcross-cultural studiesen
dc.subject.otherdissertatsioonidet
dc.subject.otherETDen
dc.subject.otherdissertationen
dc.subject.otherväitekiriet
dc.titleThe cross-cultural view on students’ motivation to learnen
dc.title.alternativeÕpilaste õpimotivatsioon erinevates kultuurideset
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record