Epidemiological and clinical aspects of medicines use in children in Estonia

Date

2013-01-03

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Abstract

Lapsed moodustavad suure osa kõigist ravimite tarvitajatest, kuid võrreldes täiskasvanutega on nende ravimine sageli keerulisem. Kuna lastel on ravimiuuringuid tehtud oluliselt vähem kui täiskasvanutel, ravitakse lapsi sageli vaid täiskasvanutel uuritud ravimitega. Sellisest olukorrast tingituna on kasutusel kaks mõistet: 1) näidustuseta ravimid (ingl. k. off-label, OL) - ravimit kasutatakse erinevalt ravimiomaduste kokkuvõttes märgitust (näiteks erineval näidustusel, vanuserühmal, annuses ja/või manustamisviisil) või kui ravim on lastele vastunäidustatud; 2) litsentseerimata (ingl. k. unlicenced, UL) ravimid pole Euroopa Liidus kasutamiseks registreeritud ei täiskasvanutele ega lastele. Täiskasvanutele mõeldud ja vaid neil uuritud ravimid ei sobi alati laste ravimiseks. Laste, eriti vastsündinute organismi koostis (rasvade ja veesisaldus) ja ravimeid muundavate ensüümide aktiivsus erineb oluliselt täiskasvanute omast, mis mõjutab nii ravimis oleva toimeaine kui ka abiainete liikumist kehas. Samuti pärinevad andmed ravimite annustamise kohta lastel kliiniliste uuringute puudumisel sageli arstide kliinilisest kogemusest või üksikutest ravijuhtudest. Seetõttu võivad ravimite annustamise soovitused olla erinevates ravimiinfo allikates väga erinevad. Ravimvormide koostises kasutatakse suurt hulka erinevaid abiaineid. Ideaalis peaks abiaine olema ilma kliinilise toimeta ja mittetoksiline. Paraku on selliseid abiaineid tegelikkuses vähe, ning abiainete ohutus on viimasel ajal lapsi ja eelkõige vastsündinuid ravivate inimeste jaoks järjest teravamalt tähtsustunud. Lastel ei ole abiainete ohutust reeglina kliiniliselt hinnatud. Siiski on täiskasvanutele ohutud abiained põhjustanud lastele manustamisel traagilisi tagajärgi. Näiteks säilitusainena kasutatavat bensüülalkoholi on seostatud enneaegsetel vastsündinutel surmajuhtumitega. Antud uurimistöö eesmärkideks oli kirjeldada ja analüüsida lastele määratud retseptiravimite kasutust ning vastsündinutele määratud ravimeid haiglas, hinnata OL/UL ravimite kasutuse määra ning seda, millisel määral puutuvad vastsündinud haiglaravi jooksul kokku koos ravimitega manustatud abiainetega ning kui suur osa neist abiainetest võivad olla neile toksilised. Metoodika. Eesti lastele määratud retseptiravimite kasutuse ja OL/UL ravimikasutuse määra uuring põhineb ajavahemikul 1.01. – 31.12.2007 kuni 19-a lastele välja kirjutatud retseptidel, tuginedes Eesti Haigekassa retseptiravimite andmebaasile. Ravimid klassifitseeriti OL, kui nende ravimiomaduste kokkuvõttes puudus info vastavas vanuserühmas kasutamise kohta. Vastsündinute ravimikasutuse ja OL/UL ravimikasutuse määra uurimiseks vaatlesime ajavahemikel 01.02.–01.08. 2008 Tartu Ülikooli Kliinikumi ja 01.02.–01.08.2009 Tallinna Lastehaigla vastsündinute osakonnas viibinud kuni 29-päevaste vastsündinute ravimikasutust. Vastsündinute ravimikasutuse uuringu andmete põhjal hindasime ka vastsündinute kokkupuudet neile potentsiaalselt toksiliste abiainetega. Selleks tuvastasime ravimi infolehelt ravimite koostises olevad abiained ning jaotasime nad võimaliku toksilisuse alusel meie enda loodud klassifikatsiooni järgi rühmadesse. Eesti ja Rootsi laste antibiootikumikasutust võrdlev uuring põhines ajavahemikul 1.01.–31.12.2007 mõlema riigi lastele ambulatoorselt välja kirjutatud retseptide analüüsil, mis pärinesid Eesti Haigekassa retseptiravimite andmebaasil ja Rootsi retseptiravimite andmebaasil. Peamised tulemused Eesti lastele määrati 2007. aastal keskmiselt 1,7 retsepti lapse kohta. Alla kuueaastastele lastele määrati kaks korda rohkem retseptiravimeid kui vanematele lastele. Kõige sagedamini määrati antibiootikume. Kolmandikul kordadest oli määratud ravim lastele ametliku näidustuseta e. OL. Kasutatud ravimite kohta erines lastele ravimi annustamise info erinevates allikates suurel määral. Eesti lastele määrati 2007. aastal poole rohkem antibiootikumide retsepte kui Rootsi lastele, vastavalt 616 vs. 353 retsepti 1000 lapse kohta. Kõige sagedamini manustatud antibiootikumide grupp oli penitsilliinid. Eestis määrati sagedamini laia toimespektriga penitsilliini (amoksitsilliini), Rootsis kitsa toimespektriga fenoksümetüülpenitsilliinile. 490st uuringuperioodil hospitaliseeritud vastsündinust said ravimeid 71%. Neile määrati 1981 korral 115 erinevat ravimit. Keskmiselt sai vastsündinu haiglas 4 erinevat ravimit. Kõik ravitud vastsündinud said vähemalt ühe ravimi, millel puudub müügiluba või ametlik näidustus vastsündinutel kasutamiseks. Kõigil kasutatud meeleelundite, skeletilihassüsteemi, seedekulgla ja ainevahetuse, urogenitaalsüsteemi haiguste ravimitel ja suguhormoonidel puudus ametlik info vastsündinutel kasutamiseks. Vastsündinuid puudutav raviminfo lahknes oluliselt erinevates infoallikates. Vastsündinud said haiglas olles ravimitega 123 erinevat abiainet. Kolmandik neist abiainetest klassifitseerus vastsündinutele potentsiaalselt toksiliseks. Ravitud vastsündinutest 97% said ravimite koostises vähemalt ühe potentsiaalselt toksilise abiaine ja 88% said vähemalt ühe teadaolevalt toksilise abiaine. Kasutatud ravimitest 68% sisaldasid vähemalt ühte potentsiaalselt toksilist ning 31% teadaolevalt toksilist abiainet. Järeldused. Eesti lastele ja vastsündinutele määratakse suurel hulgal ravimeid, millel pole neil kasutamiseks ametlikku kasutamisnäidustust. Võrreldes vanemate lastega on OL retseptide osakaal suurem alla 2-a lastel. Kuna paljude selliste ametlikult lastele mittenäidustatud ravimite kohta on olemas piisavalt kliinilist informatsiooni lastel kasutamise kohta, oleks vajalik vaid nende ravimite ravimiomaduste kokkuvõtete värskendamine. Kui ravimit ei soovitata lastel kasutada, siis tuleb selle põhjus ravimiomaduste kokkuvõttes välja tuua, et teavitada ravimi tarvitajaid ja määrajaid ebaefektiivsest toimest või ravimi kasutamisega seotud võimalikest ohtudest lastel Veerand ravimitest, mida vastsündinutele haiglas manustati, ei olnud Eestis registreeritud. See näitab vastsündinute ravimiseks vajalike ravimite kohaliku ja ka Euroopa tsentraalse müügiloa puudumist ning vajadust ametliku sekkumise järele. Eesti lastele määratakse antibiootikume sagedamini ning kasutatakse ka laiema toimespektriga ravimeid kui Rootsi lastele. See viitab Rootsis toimivale riiklikule strateegiale sarnase tegevuse vajalikkusele Eestis, et ennetada antibiootikumide väärkasutust. Kolmandik hospitaliseeritud vastsündinutele ravimitega manustatud abiainetest klassifitseeriti vastsündinutele potentsiaalselt ohtlikeks, kuid neist vaid kaheksat on varem vastsündinutele ohtlikuks liigitatud. Praktiliselt kõik ravimeid saanud vastsündinud said uuringuperioodil ravimeid, mis sisaldasid vähemalt ühte neile potentsiaalselt ohtlikku abiainet. Kuna avaldatud informatsioon abiainete kohta on vähene, on äärmiselt oluline ravimites olevate abiainete põhjalik toksikoloogiline hindamine lähtuvalt nende potentsiaalsest toksilisusest vastsündinutele. Abiainetest tulenevad potentsiaalsed ohud vastsündinutele ning ka abiainete kvantitatiivsed kogused ravimis tuleb teha apteekritele ja vastsündinuid ravivatele arstidele kättesaadavaks, et oleks võimalik valida vastsündinule sobivaimaid ja ohutumaid ravimeid.
Children are not always treated in the most safe and effective way compared to adults. Many of the currently used medicines have not been clinically tested in children, thus have no paediatric labelling and are used off-label (OL). However, the medicines designed for the adult population and also studied only in adults are not always suitable for treating children. Most importantly, children and especially neonates are different from adults in terms of their body composition and drug metabolising enzymes activity, which affects the pharmacokinetic (PK) profile of the active ingredients but also drug formulation excipients. In the absence of clinical trials, data on therapeutic doses for children often comes from the clinical experience of prescribers or case reports resulting in the wide variety of dosing recommendations in different drug information sources. Thousands of different pharmaceutical excipients are used in medicines. Ideally, an excipient is pharmacologically inactive and non-toxic. However, in practice few excipients meet these criteria and the safety of pharmaceutical excipients is a growing concern for those treating children and especially neonates. Several tragedies have occurred in the paediatric population as a result of the excipients, which had been tested only in the adult population. Our general aim was to describe the current situation of paediatric pharmacotherapy in terms of the prescription pattern and use of OL medicines in the ambulatory and hospital setting and the extent of pharmaceutical excipient exposure of hospitalised neonates. Study method. Drug utilisation studies on ambulatory prescriptions were based on the Estonian and Swedish prescription databases. The period of prescriptions was from 1.01.2007 to 31.12.2007. The medicines were classified as being OL if it was prescribed to a child below the lowest approved age or outside of the age brackets mentioned in the summary of product characteristics. Unlicensed (UL) medicines were those that have no marketing authorization in Estonia nor European Union. Neonatal drug utilisation study was conducted in the neonatal wards of Tartu University Hospitals (TUC) Children Clinics and Tallinn Children’s Hospital (TCH). All medicines prescribed to neonates with postnatal age <29 days who were treated at TUC between1 February and 1 August 2008 and at TCH between 1 February and 1 August 2009 were recorded. All of the pharmaceutical excipients in medicines used during the study period were also determined and classified into the safety categories according the literature review. Results. A total of 467 334 prescriptions to 851 products with 309 unique active substances or combinations were dispensed to Estonian children in year 2007, making the prescription rate 1.7 per child. Those aged below 6 years received twice as many prescriptions as older children. Anti-infectives were the most commonly prescribed ambulatory medicines. Altogether 31% of ambulatory prescriptions were OL in terms of age. The most commonly prescribed OL products came from the frequently prescribed ATC groups —systemic antibacterials, dermatological and respiratory system drugs The total paediatric antibiotic use was almost twice as high - 616 prescriptions per 1000 children in Estonia versus 353 per 1000 in Sweden. Extended spectrum penicillin amoxicillin was commonly prescribed in Estonia whereas narrow spectrum penicillins covered half of the prescriptions in Sweden. A total of 1981 prescriptions for 115 products and 105 active substances were administered to 348 neonates. The prescription rate was 5.7 and the median number of products per child 4 (range 1 to 26). All preterm and 97% of treated term neonates received at least one OL/UL prescription. The amount of UL drugs in the neonatal wards was high (22% of prescriptions, and 25% of products used). Great differences regarding the neonatal drug information in drug information sources in terms of specific drug products were found. One third of excipients was classified as potentially harmful to neonates, including eight excipients already known to be harmful in neonates e.g. parabens, saccharin sodium, sodium benzoate, benzyl alcohol, benzalkonium chloride, propylene glycol, polysorbate 80 and ethanol. Almost all treated neonates (97%) received medicines with at least one potentially harmful excipient and as many as 88% received at least one of the eight excipients known to be harmful in neonates. Approximately two thirds (73 products /107, 68%) of all the medicines used contained at least one potentially harmful excipient. Substantial amount of medicines are prescribed to Estonian children. Compared with Western Europe the rates of OL / UL medicines use in the ambulatory and hospital setting in Estonia are similarly high. Children under 2 years received OL medicines more often than older age groups. This is showing a priority of including the younger paediatric age groups into the priority list of medicines that need to be studied in children. The majority of prescriptions were classified OL due to the lack of data on the paediatric / neonatal use in the official drug information. There is a distinctly higher availability of information in the paediatric handbooks and databases compared to the official documents. As for many OL medicines the literature search reveals substantial amount of paediatric studies, our results shall bring the attention of the authorities to the need for taking action in updating the Summaries of Product Characteristics. The reasons for a drug not being recommended for paediatric use should be provided to inform the practitioners and to avoid ineffective and potentially dangerous use of medicines in children. There were very few ambulatory prescriptions for UL medicines. The prescription rate of UL drugs in most vulnerable group of hospitalised neonates was in a contrary high, indicating the lack of medicines with local marketing authorisation needed for treating hospitalised neonates. Significant qualitative and quantitative differences in ambulatory antibiotics use between Estonian and Swedish children exist. The higher rate of antibiotic consumption in Estonia and the apparent high use of broad-spectrum antibiotics emphasises the need for national activities similar to the Swedish programme in order to prevent misuse of antibiotics. One third of excipients used in hospitalised neonates were classified as potentially harmful but of these only eight have been previously classified as known to be harmful in neonates. There is a need for validated classification system regarding the potential neonatal toxicity of excipients. As almost all treated neonates received medicines with at least one potentially harmful excipient, there is an urgent need for the careful toxicological assessment of excipients as the information in the published literature is extremely limited. Information about the possible harm resulting from excipients and also the quantitative data regarding the excipients amount in specific drug products should be made available to pharmacists and neonatologists.

Description

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.

Keywords

ravimikasutus, lapsed, epidemioloogilised uuringud, kliinilised aspektid, drug consumption, children, epidemiologic studies, clinical aspects

Citation