Metakontrastmaskeerimine: val66met geenipolümorfismi ja pertseptiivsete strateegiate mõju
Abstract
Viimaste aastate uuringud on välja toonud, et individuaalsed erinevused mängivad
metakontrastmaskeerimise juures olulist rolli. Käesolev töö uurib muuhulgas
geenipolümorfismide mõju ning näitab, et geenipolümorfismi val66met otsene mõju
metakontrastmaskeerimise tüüpfunktsioonidele puudub, kuid ei välista polümorfismi mõju
avaldumist läbi kõrgema taseme protsesside. Töös leiab kinnitust kongruentsuse mõju
olulisus maskeerimisfunktsioonide kujunemisele, seda nii maskeerimistüüpide, soo kui ka
pertseptiivsete strateegiate lõikes. Tuuakse välja erinevate vastamisstrateegiate kasutamine.
Ilmneb, et visuaalsete muutuste jälgimise strateegia kasutamisest on kõige suuremal määral
mõjutatud meessoost katseisikud, kelle tulemused selle strateegia kasutamisel halvenevad.
Nurkade ja servade jälgimise strateegia kasutamine tõstab val/met geenipolümorfismiga
katseisikute vastamistäpsust, seda suurtel SOA väärtustel. Olulist positiivset mõju omab
algselt valitud strateegiast kinnipidamine ning seda eelkõige meessoost vastajate ja
mittekongruentsete stiimulite korral. Osalist kinnitust leiab ka katse käigus toimuv õppimine.