Geoloogia osakond
Browse by
Collections in this community
Recent Submissions
-
Ülem-Ordoviitsiumi ja Alam-Siluri karbonaatkivimite mineraalne ja isotoopkoostis Läti läbilõigetes
(Tartu Ülikool, 2019)Käesoleva töö eesmärk on kirjeldada Ordoviitsiumi- ja Siluriaegse Balti Paleobasseini arengut Läti Vabariigi territooriumil kasutades mineraloogilist ja isotoopgeoloogilist uurimismeetodi ja võrrelda tulemusi teiste ... -
Vormsi lademe ostrakoodide morfoloogia fatsiaalsel gradiendil
(Tartu Ülikool, 2019)Käesoleva töö raames analüüsiti Vormsi lademe rikkaliku ostrakoodifauna morfoloogiliste tunnuste muutuseid fatsiaalsel gradiendil, eesmärgiga leida morfoloogilisi parameetreid, mille muutustes kajastuvaid trende saaks ... -
Magnetic Anomaly Model of the Lonar Meteorite Impact Crater in Maharastra, India
(Tartu Ülikool, 2019) -
Kaali raudmeteoriidi petrograafiline ja geokeemiline kirjeldus
(Tartu Ülikool, 2019)Käesolevas töös uuriti 2017. aasta suvel leitud Kaali meteoriidifragmenti „Maria“. Eesmärgiks oli kirjeldada metoriidi petrograafiat ja geokeemiat ning saadud tulemusi võrrelda varasemalt saadud tulemustega. Domineerivaks ... -
Pääsküla prügila vajumise hindamine Maa-ameti ALS-i andmete põhjal
(Tartu Ülikool, 2019)Käesolevas töös hinnati Pääsküla prügila vajumeid aastatel 2008-2018 aerolaserskaneerimise andmete põhjal ja võrreldi neid Pääsküla prügila sulgemisjärgset seiret teostava ELLE OÜ maapinna vajumise seire tulemustega ... -
Reinu karjääri erivormiliste kaltsiidikristallide morfoloogilised tunnused ja võimalikud tekketingimused
(Tartu Ülikool, 2018)Käesolevas magistritöös on uuritud Reinu lubjakivikarjäärist kogutud sekundaarsete kaltsiitide morfoloogiat ning võimalikke tekkemehhanisme. Õõnsustes ja lõhedes on kirjeldatavad kolm fluidaalset tüüpi kaltsiiti: (1) ... -
Eesti glaukoniitliivakivi K-termoväetise toormena
(Tartu Ülikool, 2018)Käesoleva töö raames uuriti Eesti glaukoniitliivakivi sobivust K-termoväetise tootmiseks Verde Potash välja töötatud tehnoloogiaga. Verde Potash kasutab K-termoväetise tootmiseks Neoproterosoikumi vanusega glaukoniitsavi ... -
Põhjaveekihi hüdrauliliste parameetrite määramine kasutades maa-loodete, õhurõhu ning meretaseme muutumistest põhjustatud kõikumisi põhjaveetasemetes
(Tartu Ülikool, 2018)Antud töö eesmärgiks oli hinnata hüdrogeoloogilise üksuse hüdraulilisi parameetreid, kasutades selleks looduslikult esinevaid mõjusid põhjaveekihi veetasemele. Parameetrite leidmiseks kasutati meetodeid, mis sidusid omavahel ... -
Triigi objekti merepõhja setete kirjeldamine mineraloogiliste, keemiliste ning stabiilsete isotoopmeetoditega
(Tartu Ülikool, 2018)Triigi objekt on Väinameres, Põhja-Saaremaa rannikust 4 km kaugusel paiknev positiivne merepõhja struktuur. Kaheksa meetri sügavusel merepinnast pudedates merelistes setetes keset siledat merepõhja paikneb 80 m läbimõõduga ... -
Kalana lagerstätte dendroidsete graptoliitide uurimismetoodikast
(Tartu Ülikool, 2018)Kalana lagerstätte´s avanevad Siluri ajastu Llandovery ajastiku kivimid, mis kuuluvad stratigraafiliselt Raikküla lademesse (Männik et al., 2016). Kalanas lagerstättes leiduvad märkimisväärse detailsusega säilinud graptoliitide ... -
Haruldaste muldmetallide jaotumine Soome lahe raua-mangaani konkretsioonides
(Tartu Ülikool, 2018)Käesolevas töös uuriti Soome lahe Fe-Mn konkretsioone ning nendes sisalduvate jälgelementide ja peamiselt haruldaste muldmetallide paiknemist. Eesmärgiks oli iseloomustada haruldaste muldmetallide (REE – Rare Earth Elements) ... -
Litoriinamere rannavööndi muutused Velise-Teenuse piirkonnas ja seosed kiviaja asustusega
(Tartu Ülikool, 2018)Läänemere rannikul elanud mesoliitikumi-neoliitikumi inimesed pidid kohanema meretaseme muutustega ning leidma endale parimate keskkonnatingimustega elukohad. Käesolevad töös uuriti GIS-põhise metoodika ning arheoloogiliste ... -
Eesti elektrijaamade tuha potentsiaal sulfoaluminaat-tsemendi tootmiseks
(Tartu Ülikool, 2018)Kuna Eesti on maailmas esikohal põlevkivi kaevandamises, kasutamises ning paraku ka põlevkivitööstuse erinevat tüüpi jäätmete tekitamises, siis peame me olema esikohal ka jäätmete taaskasutuses. Tsementide tootmine on üheks ... -
Vormsi põhjaranniku aluspõhja geoloogiast
(Tartu Ülikool, 2018)Töö eesmärgiks oli Põhja-Vormsi geoloogilise ehituse täpsustamine, kasutades selleks integreeritult biostratigraafilist ja GIS metoodikat. 1. Biostratigraafiliste uuringute tulemuste kohaselt ei kuulu Kersleti paemurrust ... -
Rahkla langatuse ning selle lähiümbruse geofüüsikalised uuringud georadari ning seismiliste meetoditega
(Tartu Ülikool, 2017)Rahkla langatuse ning selle lähiümbruse uurimisel kasutati georadarit ning langatuse idanõlval kahte seismilist profiili. Sealses piirkonnas puudusid varasemad geofüüsikalised uuringud, mistõttu sai käesoleva uuringuga ... -
Triigi objekti uuring seismoakustilise pidevsondeerimise meetodil
(Tartu Ülikool, 2017)Käesolevas uurimustöös kirjeldatakse Triigi objekti geoloogilist ehitust ning võimaliku tekkemehhanismi. Triigi objekt on Väinameres paiknev moodustis, mis koosneb 80 meetrise läbimõõduga langatusest, mille keskel on 35 ... -
Jälgelemendid Rovaniemi Paleoproterosoilistes orgaanikarikastes kiltades: paleokeskkonna interpretatsioon
(Tartu Ülikool, 2017)Käesolevas töös uuriti erinevate Rovaniemi piirkonna mustade kiltade keemilist ja mineraalset koostist ning võrreldi neid erinevate sarnaste kivimitega teistest piirkondadest. Jälgelementide ja orgaanilise süsiniku sisalduste ... -
Redokssensitiivsed elemendid Eelkambriumi murenemiskoorikus
(Tartu Ülikool, 2017)Antud töös uuritakse Balti basseini Eelkambriumi aegset murenemiskoorikut puuraugus F190 (Erra). Töö eesmärgiks on taastada murenemiskooriku mineraloogilise ja keemilise koostise, sh. jälgelementide käitumise alusel ... -
Eesti Energia uue Auvere elektrijaama elektri tootmises tekkiva tuha koostis ja selle tsementeerumisvõime
(Tartu Ülikool, 2017)Käesolevas bakalaureusetöös analüüsiti uue Auvere elektrijaama filtersüsteemi tuha keemilist- ja mineraloogilist koostist ning uuriti tuha kivinemist hüdraatumisel. Pooleaastase perioodi vältel teostati erinevaid analüüse, ... -
Soitsjärve nõo (Ulpe maardla) põhjasetete levik georadari järgi
(Tartu Ülikool, 2017)Soitsjärve nõos, Ulpe turbamaardla alal teostati välitööd georadariga 22.7 km pikkuses ning puuriti 7 puurauku. Profiilidelt ning puuraukudest kogutud andmete põhjal valmistati pinnamudel uuringuala sapropeeli-savi pinna ...
RSS 1.0