Ekraanimeedia roll soostereotüüpide kujundamisel: Eesti algklassiõpetajate ja -õpilaste arusaam

Date

2013

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

Käesoleva magistritöö “Ekraanimeedia roll soostereotüüpide kujundamisel: Eesti algklassiõpetajate ja -õpilaste arusaam” eesmärgiks oli uurida nii algklassiõpetajate kui ka –laste pilgu läbi, kuivõrd on tänapäeva algklassilastes juurdunud traditsionaalsed soostereotüübid ning millist rolli mängib ekraanimeedia algklassilaste soostereotüüpsete hoiakute välja kujunemises. Samuti uurisin, kas ja milliseid võimalusi näevad algklassiõpetajad meediakasvatuse edendamise abil aegunud soostereotüüpide murdmiseks. Tegemist on Eesti kontekstis äärmiselt olulise teemaga, sest Eesti ühiskonnas on levinud traditsionaalseid soostereotüüpe pooldavad hoiakud ning seetõttu on meeste ja naiste õigused, kohustused ja võimalused ühiskonnas erinevad. Soostereotüüpide vastu võitlemises nähakse olulist rolli koolil, kus läbi sootundliku kasvatuse ja meediapädevust suurendava meediaõpetuse, on võimalik arusaame soorollidest kujundada. Seetõttu on oluline uurida nii laste kui õpetajate arusaame sootemaatikast, et selleteemalist õpet täiustada. Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks kasutasin semi-struktureeritud fookusgrupi intervjuusid, mille viisin 2011. aastal läbi algklassiõpilaste (N=12) ja –õpetajatega (N=7). Andmete analüüsimiseks kasutasin elemente põhistatud teooria meetodist, kombineerides seda kvalitatiivse tekstianalüüsi meetodiga. Kuna uuringu valim oli üsna väike ja homogeenne, siis ei saa uuritaval teemal teha laiaulatuslikke üldistavaid järeldusi. Siiski olid kogutud tulemused huvitavad ja andsid ideid mitmeteks edaspidisteks uurimissuundadeks. Läbi viidud fookusgrupi intervjuude põhjal võib väita, et Eesti lapsed on aktiivsed ekraanimeedia tarbijad, kes juba väga noorest east alates on harjunud olema erinevate info- ja kommunikatsioonikanalite kütkes. Nii moodustab meedia nende eludest väga suure ja olulise osa. Tüdrukute ja poiste meediatarbimisharjumustes on ühelt poolt palju sarnasusi, teisalt võib aga läbi viidud intervjuude pinnalt öelda, et uuringus osalenud poiste ja tüdrukute meediatarbimispraktikad on suurel määral soospetsiifilised. Kõige suuremad erinevused valimisse sattunud poiste ja tüdrukute ekraanimeedia kasutuspraktikate vahel ilmnesid videomängude tarbimises. Laste usinat meediakasutust on pannud tähele ka õpetajad, kelle sõnul paistavad meediatarbimisest tingitud ilmingud igapäevases koolielus hästi silma. Intervjuudest nii tüdrukute kui poistega ilmnesid konkreetsed lemmikud, kes olid laste hulgas populaarsed. Enda lemmikutena toodi peamiselt välja endaga samast soost tegelasi, kes üldjuhul omasid soostereotüüpseid omadusi. Nii kujunes tüdrukute lemmikuks sõbralik, heatahtlik, armas, naljakas ja hooliv “ilus blondiin”, samas kui poisid eelistasid tüüpilist agressiivset ja supervõimetega “paha poissi”. Nii õpetajate kui lastega läbi viidud intervjuud kinnitasid varem leitud uuringute tulemusi, et lapsed identifitseerivad ennast küllaltki lihtsalt erinevate tegelaskujudega, keda nad ekraanimeedia vahendusel on näinud. Õpetajad täheldasid, et võrreldes endiste õpilastega, on tänapäeva lapsed muutunud tolerantsemaks. Huvitaval kombel olid intervjueeritud õpetajad sellise muutuse suhtes pigem negatiivselt meelestatud. Samuti jõudsid õpetajad üheskoos fookusgrupi käigus arutledes tõdemuseni, et nende arvates võib laste puhul märgata tendentsi, et soorollid on ühtlustumas. Laste tolerantsuse suurenemisel nägid õpetajad rolli esmalt tänapäevasel perekonnamudelil. Teisalt tõid õpetajad välja, et laste vabameelsemate hoiakute kujundamisel on oluline roll kodu kõrval meedial. Ilmnes, et pedagoogid kasutavad meediasisu peamiselt täiendava abivahendina, et koolis õpitut näitlikustada või lihtsustada õppetöö protsessi, mitte aga järjepideva ja sisulise meediaõpetuse andmiseks, mille käigus arendatakse lapse meediapädevust. Intervjuude analüüsile toetuvalt võib väita, et intervjueeritud õpetajad ei hoomanud ei meediaõpetuse ulatust ega võimalusi ning ei näinud just seetõttu ka vajadust meediaõpetuse järele. Õpetajad tõdesid intervjuu käigus, et sootemaatika tuleb algkoolis ainetundides jutuks minimaalselt ning et õppekavas ei ole vastavat teemat sisse toodud. Samas nenditi, et tegemist on teemaga, mille saab tuua läbivalt sisse pea et igasse ainetundi. Siinkohal võib oletada, et õpetajad ei teadvusta endale täit probleemi olemust ega olulisust. Õpetajatega läbi viidud fookusgrupiintervjuu põhjal võib väita, et hetkel ei saa rääkida kasvatusest, mis aitaks levinud soostereotüüpe kummutada, kuna esiteks leiavad õpetajad, et tegemist ei ole probleemiga ning teiseks arvavad õpetajad, et soorollid saavad määratuks juba sünniga ning neid ei saagi muuta.

Description

Keywords

Citation