Tööturule sisenevate Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi tudengite enesepresentatsioon Facebookis
Date
2013
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Antud töö eesmärgiks oli uurida Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi
III kursuse tudengite enesepresenteerimise teadlikkust Facebookis ning kas neil on sealjuures
muljekujundusstrateegiaid. Töö eesmärk oli samuti välja selgitada, kuidas peatselt tööturul
aktiivseks muutuvad tudengid suhtuvad sotsiaalvõrgustikepõhistesse taustauuringutesse ning
millist rolli üleüldse omab Facebooki profiil tööle kandideerimisel. Tööd innustas kirjutama
2012. märtsis Eesti Päevalehes ilmunud artikkel, mis tõi päevavalgele taustauuringute
tegemise sotsiaalmeedias. Teoreetilist alust andsid ka Katriin Visamaa (2011) ja Eva-Liis
Ivaski (2013) bakalaureusetööd, mis puudutasid mõlemad tööandjate poolt läbiviidavaid
taustauuringuid.
Tulemuste välja selgitamiseks viisin läbi kaksteist semistruktureeritud informandiintervjuud
omaenda kursusekaaslastega. Valimisse kuulusid tudengid, kes ei teinud töö kirjutamise
hetkel erialast tööd ning on autoriga peaaegu ühevanused. Intervjuud viisin läbi
kursusekaaslastega, kes olid esimestena nõus uuringus osalema. Sugu valimi koostamisel ei
arvestatud – intervjueerisin viit kursusevenda ning seitset kursuseõde. Tööst selgus, et kõik tudengid kasutavad Facebooki juba vähemalt kaks aastat ning neil on
selleks sarnased eesmärgid saada meelelahutust ning suhelda sõpradega. Uuringus osalenud
tudengid olid arvamusel, et Facebook kui maailma populaarseim sotsiaalvõrgustik on enese
presenteerimiseks ja mulje kujundamiseks sobiv keskkond, kuid nad ei pidanud seda
võimalust enda jaoks eriti oluliseks, mistõttu puudusid neil ka teadlikud strateegiad, kuidas
endast edukamalt soovitud muljet kujundada. Tudengid olid enda sõnul võrdlemisi passiivsed,
kuid alateadlike strateegiatena saab välja tuua aususe ning valikulise enesepresentatsiooni,
mille puhul kaaluti hoolikalt, kas ja mida enda profiilile postitada. Samuti pidasid kõik neist
vajalikuks oma profiili teiste eest varjata. Siinjuures tulid välja äärmused: kui üks tudeng
otsustas kogu sisu oma Facebooki kontolt eemaldada, ainult eesnimega esineda ja profiili
täiesti privaatseks muuta, siis mõned pidasid vajalikuks vaid mõned üksikud profiili osad
varjata. Põhjuseks toodi Facebooki avalik olemus – näiliselt võid konto privaatseks muuta,
kuid kui midagi sinna postitad, võib see ikkagi levida.
Kuigi tudengid ei pidanud Facebooki profiili tööle kandideerimise seisukohast eriti oluliseks,
olid nad teadlikud, et tulevased tööandjad võivad nende profiile jälgida. Kahel juhul oli
tudengitel kogemusi sellega, et töövestlusel anti neile märku Facebooki profiili vaatamisest.
Hoolimata sellest, et tudengite arvates on Facebooki roll tööle kandideerimisel üle tähtsustatud, tõid nad välja, et tööandjate silmis on kõige tähtsamad profiilipilt ning teised
fotod. Facebooki teiste profiiliosade (infokast, meeldimised, sein jne) puhul olid arvamused
vastakad. Ühiselt oldi siiski kindlad selles, et potentsiaalne tööandja otsib ja loodab Facebooki
profiililt leida pigem midagi positiivset. Sellegipoolest öeldi, et ajakirjanduse ja
kommunikatsiooni eriala puhul võib sotsiaalvõrgustikus enda presenteerimine veidike
suurema kaaluga olla, kui mõne teise ala puhul.
Bakalaureusetöö käsitles ka tööandjate tegevuse eetilisust ning seaduslikkust. Kuigi
sotsiaalvõrgustikepõhine taustauuring ei ole otseselt seadusega keelatud, ei tohi tööandja
pelgalt Facebooki profiili põhjal otsust teha. Tööst selgus, et kuigi paar tudengit olid kuulnud
midagi taustauuringuid puudutavatest seadustest, ei kahelnud nad selle eetilisuses, sest
Facebooki peeti avalikuks. Nende arvates ei ole probleemne ka Facebooki konto põhjal
otsuste tegemine. Ühel juhul arvati lausa, et tööandja peab kindlasti kandideerija Facebooki
profiili vaatama. Küll aga märkisid nad, et nende arvates ei ole Facebook eriti tõsiseltvõetav
allikas ning pidasid väärtuslikumaks pigem töövestlust, sest sotsiaalvõrgustikus võib igaüks
ennast täpselt sellisena presenteerida, nagu ta ise tahab. Ise nad ennast kuidagi positiivsemas
võtmes presenteerinud ei ole, sest eelistavad ausust.
Võtmesõnad: veebipõhised sotsiaalvõrgustikud, Facebook, enesepresentatsioon,
muljekujundus, värbamine, kandideerimine.