Kultuurisündmus Eesti uudisajakirjanduses
Date
2013
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesolev uurimistöö „Kultuurisündmus Eesti uudisajakirjanduses“ uuris, kuidas kajastatakse valitud Eesti peavoolumeedia uudisteväljaannetes kultuuriteemasid, lähenedes sellele kultuuritoimetuste tööprotsesside uurimise kaudu. Antud töö eesmärgiks oli püüda mõista, kuidas vahendatakse Eesti uudisajakirjanduses kultuuri, analüüsides kultuurikajastusi ning kultuuritoimetuste tööprotsesse.
Töö tulemustest selgus, et kultuuritoimetuste suurimateks mõjuteguriteks on reklaam ja raha, mis on kahtlemata olulised tegurid kõikjal erameedias, kuid kultuuroitoimetustes otsustab reklaamist tulenev rahaline seis selle, kas on võimalik kaasata toimetuseväliseid autoreid. See on võimalus, mida toimetused väga kõrgelt hindavad. Ajakirjanikud eelistaksid kasutada kaastöid teemades, milles nad oma pädevust piisavalt kõrgeks ei hinda. Toimetajatel on meediaettevõtete rahaliste ressursside piiratuse tõttu sageli mitu vastutusala erinevates kultuurivaldkondades ning pole võimalust keskenduda täielikult ühele teemale.
Toimetajad tõid intervjuudes välja, et sooviksid näha kultuuriteemade kajastamisel rohkem analüüsi, kuid samas ei väljendanud nad valmidust seda ise pakkuda. Kultuuritoimetused on harjunud kultuurilugusid tegema pikemalt ette, kui seda tehakse harilikes uudistetoimetustes. Pikalt ette võimaldab kultuurilugusid valmistada operatiivne eelinfo, mille kultuuriürituste korraldajad enamasti ajakirjandusele saadavad. Sellest lähtuvalt on kultuuriajakirjanikud teatavas mugavustsoonis ning toimetajate hinnangul kajastub kultuuriteemades liiga palju pressimaterjale ning vähe ajakirjanike lisauurimist.
Töö tulemustest lähtus, et pideva eelinfost sõltumise tõttu pole kultuuritoimetused alati valmis ootamatult juhtuvateks sündmusteks, mida tuleb nende mõjukuse tõttu avaldamisel eelistada ettetehtud lugudele. Nii juhtus näiteks Nukuteatri pressikonverentsi kajastamisega, kust kultuuritoimetajad kohapealt infot toimetustele saatsid, eelistades kiirust analüüsile, kuid seetõttu ka ekslikku infot meediasse edastasid.
Teemade valimise kriteeriumitena nimetasid intervjuueritavad võtmesõnadena peamiselt uudisväärtuse kriteeriume – skandaal, konflikt, aktuaalsus, mõju, erakordsus. Toimetajate sõnul on kultuuripoliitilised ja -majnduslikud teemad kindlasti tähtsamad kui „reasündmused“, kuid neid esineb harva. Toimetajad ei välistanud ka isikliku maitse mõju kultuuriteemade valimisel, kuid ei pidanud seda siiski määravaks lõplikul teemavalikul.
Töö tulemustest lähtus, et kultuuriteemade käsitlus uudisajakirjanduses on uudisväärtusest lähtuv ning ajakirjandus toimib eelkõige kultuurisündmuste vahendajana, pakkumata arvestatavat omapoolset analüüsi. Eelpool esitatud tulemuste saavutamisega on töö peamine uurimiseesmärk täidetud.
Uuringu tulemusi mõjutas vaatlusperioodi juhuslikkus ning ka valitud intervjueeritavate subjektiivsus, kuid tänu kõikide peamiste igapäevaväljaannete uudistetoimetuste esindajate olemasolule hindab töö autor valimit piisavalt representatiivseks. Edasisteks uuringuteks kultuuriajakirjanduse valdkonnas soovitab autor uurida ajakirjanduse käitumist Nukuteatri skandaali puhkemisel ning loominguliste liitude pleenumi juubeliistungil Mari-Liis Lille peetud kõnele järgnenud meediakajastusi, kuna mõlemad sündmused olid kultuuriajakirjanduse jaoks erakordsed ning omasid suurt mõju.