Show simple item record

dc.contributor.advisorValk, Ülo, juhendaja
dc.contributor.authorMetsvahi, Merili
dc.date.accessioned2007-09-27T08:40:10Z
dc.date.available2007-09-27T08:40:10Z
dc.date.issued2007-09-27T08:40:10Z
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/3798
dc.description.abstractVäitekiri koosneb teoreetilisest sissejuhatusest ja neljast artiklist. Teoreetilise sissejuhatuse esimene osa käsitleb folkloristide ja Ksenia Müürsepa (1911-2004) kohtumisi aastatel 2001-2003 ning nende kohtumiste tähendusi kummalegi osapoolele. Samuti sisaldab sissejuhatuse esimene osa lühikokkuvõtteid Ksenia Müürsepa elust ja indiviidile keskenduvatest käsitlustest folkloristika ajaloos. Sissejuhatuse teises osas on tutvustatud töö autorit uurimuse metodoloogia väljatöötamisel mõjutanud lähenemisi. Esiteks on käsitletud välitööde rolli ümbermõtestamist folkloristikas ja dialoogilist metodoloogiat, teiseks esituse (performance) uurimist ning kolmandaks lähenemist, mis vastandab suulist ja kirjalikku kultuuri ja kommunikatsiooni. Sissejuhatuse kolmandas osas on esitatud artiklite põhiseisukohad ning täiendvaid kommentaare artiklite teoreetilise tausta kohta. I artiklis “Ja seal oll’ suur madu...” Püha Jüri legend setu naise Ksenja Müürsepa vaimses universumis on võrreldud ühe ja sellesama legendi varieerumist erinevatel esituskordadel. Selgub, et varieerumine on väga ulatuslik ja selle üheks põhjuseks on asjaolu, et Ksenia Müürsepp rääkis seda alati küsitlejate algatusel. Ennekõike just intervjueerijate küsimuste mõjul muutis lugu esituste käigus oma kohta Ksenia mentaalses maailmas: kui esimesel esituskorral oli see Ksenia jaoks tõestisündinud lugu, siis viimasel esituskorral väitis ta, et see on midagi muinasjutulaadset. II artiklis The Self-Conception of the Setu Woman Ksenia Müürsepp tõstatatakse indiviidi enesemõistmise teema ja analüüsitakse intervjuulõiku, mis on haruldane selle poolest, et Ksenia Müürsepp ei räägi selles mitte elust minevikus ega edasta minevikus kuuldud lugusid, vaid teeb otsesõnu juttu oma elust Tartu linnakorteris. Artiklis on katsetatud kognitiivse semantika ja kognitiivse antropoloogia meetodite kasutamist ning järeldatud, et kultuurimudelid, mida Ksenia elu erinevatel etappidel enesemõistmiseks kasutas, olid erinevad. III artikkel Cultural Differences in Life-Story Narration jätkab enesemõistmise teemat, ent seda tehakse elulugude analüüsi kaudu. Artiklis väidetakse, et eri kultuurid pakuvad oma elust rääkimiseks erinevaid vahendeid, sõltuvalt sellest, kas tegemist on suulise kultuuri või kirjakultuuriga ning kas vastavas ühiskonnas prevalveerib individualistlik enesemõistmine või kollektiivsemalt määratletud mina-käsitus. IV artiklis Püha Ksenia legend setu naise Ksenia Müürsepa vaimses universumis on käsitletud Ksenia Müürsepa jutustatud legendi, milles on ühendatud neljakümne Sebastia usukannataja legendi süžee ja ettekujutus pühast Kseniast kui legendi peategelasest. Järeldatakse, et legend täitis Ksenia Müürsepa mentaalses maailmas tähtsat rolli. See oli tema silmis tõestisündinud lugu, milles tegutses suurim võimalik kangelane – ristiusu (õigeusu) eest ja paganluse vastu võitlev püha Ksenia – tegelaskuju, kes võimaldas teadvustamatut samastumist.et
dc.language.isoetet
dc.titleIndiviid, mälu ja loovus. Ksenia Müürsepa mõttemaailm folkloristi pilgu läbiet
dc.typeThesiset


Files in this item

Thumbnail
Thumbnail
Thumbnail
Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record