Prenatal screening strategies, long-term outcome of children with marked changes in maternal screening tests and the most common syndromic heart anomalies in Estonia

Date

2014-05-12

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Abstract

Sünnieelsete sõeluuringute eesmärgiks on hinnata riski kromosoomihaigusega lapse sünniks ning nad on üheks rasedate jälgimise kindlaks osaks. Samas ei ole määratavad markerid spetsiifilised kromosoomihaigustele, vaid muutused markerites võivad anda lisaks viidet raseduse halvale prognoosile ja/või loote pärilikule haigusele. Kõige sagedasem kaasasündinud arengurike on südamerike (KSSR), esinemissagedusega 3-13/1000 sünni kohta. Tavaliselt on KSSR isoleeritud arengurike, kuid 1-4,6% juhtudel on KSSR geneetilise sündroomi üheks sümptomiks. Töö eesmärkideks oli juurutada Eestis I trimestri sõeluuring, hinnata kontingent skriiningu strateegia efektiivsust, uurida kas sünnieelsetel sõeluuringute markerites esinevad märgatavad muutused annavad kõrgema riski kaasasündinud või geneetilise patoloogia esinemiseks või arenguprobleemideks lapse 2 aasta vanuses ning kirjeldada harvaesinevaid geneetilisi sündroome, mille üheks sümptoomiks on KSSR. Eestis alustati kontingent skriininguga 2006 aastal, mis vähendas oluliselt vajadust pakkuda naistele II trimestri seerumskriiningut, samas tõusis skriiningu avastamismäär (88,3%) ning vähenes vale positiivsuse määr (3,4%). Kõrge riskiga naistele pakuti varem sünnieelset diagnostikat ning madala riskigrupi naised said varem kindlust, et lisauuringud ei ole vajalikud. Lapsed, kelle emal esines raseduse ajal tehtud sõeluuringutes märgatavaid muutusi, peaks olema sünnijärgselt süvendatud jälgimisel lastearsti juures, sest töö tulemustest lähtuvalt on neil 5,4% tõenäosust omada kaasasündinud arenguriket või geneetilist patoloogiat. Kaasasündinud südamerikete korral diagnoositi kõige sagedamini Noonani sündroom ning haigustpõhjustav muutus leiti PTPN11 geenis 28%-l kliinilise diagnoosiga patsientidel. Noonani sündroom on heterogeenne haigus ning seetõttu tuleks jätkata testimist teiste Noonani sündroomiga seotud geenide osas. Lisaks diagnoositi uuringugrupi lastel teisi KSSR seotud sündroome (nt. LEOPARD sündroom, Holt-Oram sündroom). Antud uuring kinnitas kaasasündinud südamerikke korral geneetiliste uuringute vajalikkust, sest tegemist võib olla mitmeid organsüsteeme haarav haigusega, millest sõltub kliiniline prognoos. Samuti võib olla vajalik ka teisi pereliikmete testimine, et anda perele kordusriski.
Prenatal screening (PS) aims to identify pregnancies at increased risk for chromosomal disorders. Significant changes in screening markers may also give insight into adverse pregnancy outcomes, or disease of fetus. Congenital heart defect (CHD) is the most common birth defect, affecting 3-13/1000 of live born infants. Majority of CHD are isolated congenital defects, but in 1- 4.6% cases CHD is one feature of genetic syndrome. The aims of the present study were to establish the first trimester screening for Down syndrome in Estonia, to evaluate the potential of a contingent screening in our population of pregnant women; to investigate whether chromosomally normal fetuses with marked changes in maternal screening markers have an increased risk of congenital or genetic anomalies or delayed development at 2 years of age and to characterize rare monogenic genetic syndromes with CHD. From 2006, two step contingent screening was introduced in Estonia. This protocol reduced considerably second-trimester sampling with positive impact (high detection rate -88.3%) on overall screening performance. The high-risk group of pregnant women achieved an earlier diagnosis and the low-risk group of pregnant women received earlier reassurance of normal results. Children born to mothers with marked changes in screening markers and positive risk calculation for chromosomal anomaly should be followed by a pediatrician for additional consultation after birth, as they have a risk of 5.4% of having a congenital or genetic abnormality. Most prevalent genetic syndrome with CHD was Noonan syndrome. The disease causing mutation in the PTPN11 gene was found in 28% of clinical cases, which confirm heterogeneity of Noonan syndrome and further investigations should be continued in subgroup of patients with classical features of syndrome. In study group also others genetic syndromes were diagnosed (e.g. LEOPARD and Holt-Oram syndrome). This study confirmed the importance to determine whether there is an underlying genetic pattern, because there may be involvement of some other organ system and it may be prognostic information for clinical outcome. Also there may be other family members for whom genetic testing is appropriate and it gives the recurrent risk for the family.

Description

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.

Keywords

sünnieelne diagnostika, pärilikud haigused, kaasasündinud südamerikked, Eesti, prenatal diagnosis, hereditary diseases, congenital heart diseases, Estonia

Citation