Rõstla karjääri paleokarsti ilmingud
Abstract
Käesolevast tööst saadud tulemuste põhjal võib väita, et Rõstla karjääris esinevad speleoteemid on ümbritsevast kivimist erineva tekkega, mida näitavad erinevad süsiniku ja hapniku isotoopsuhted. Speleoteemide keemiline ja mineraloogiline koostis ümbritsevast kivimist oluliselt ei erine ja karstmine ei paista olevat kivimite keemilist koostist muutnud. Mangaani, vase, tsingi ja plii suuremad sisaldused speleoteemides tulenevad arvatavasti hüdrotermaalselt mõjust, mille käigus toimus sekundaarne dolomiidistumine.
Karstivormide tekke kohta on kaks hüpoteesi: 1) nad tekkisid kas traditsioonilise karstumise käigus, kus vesi pärineb otseselt või kaudselt vihmaveest või 2) hüdrotermaalse tegevuse tagajärjel.
Traditsioonilist teket toetab karstiõõnsustes esinevate speleoteemide kuju, mis paistavad olevat tekkinud laskuva vee tingimustes. Lisaks toetab seda tekkemehhanismi vormide suhteliselt väike suurus, kuna vormide tekkimiseks soodne aeg esines vahetult enne Devoni aegsete setete kuhjumist võrreldes hüdrotermaalse tekkemudeliga, mille puhul kestis karstumiseks soodne aeg Siluri lõpust Karboni alguseni.
Karstiõõnsuste hüdrotermaalsele päritolule viitavad nii karjääris läbi viidud paleomagnetismi uuringud kui sulfiidse täitega lõhede esinemine karjäärist 15 km edela suunas Navesti jõe ääres. Hüdrotermaalse tsirkulatsiooni käimapanevaks jõuks on nimetatud Kaledoonia või Hertsüünia orogeneesi. Võimalik on ka variant, et vesi tõusis karstumata lõhesid pidi üles ja voolas karstikoopaid sisaldavaid lõhesid pidi taas alla.
Kuna geoloogiline situatsioon karjääris on keeruline, ei saa ühte tekkemudelit teisele antud hetkel kindlalt eelistada. Sellegipoolest on karjääris esinevad karstinähtused huvitavad ja väärivad kindlasti edasi uurimist.