Now showing items 1-20 of 23

    • Ajalooainelised näidendid tänapäeva Hispaania teatris 

      Verte, Piret (Tartu Ülikool, 2013)
    • Eesti omadramaturgia temaatika aastatel 1991-2011 

      Krull, Ingrid (Tartu Ülikool, 2013)
    • A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus” Karin teatrilaval 

      Kivi, Katrin (Tartu Ülikool, 2014)
      Uurimustöö eesmärgiks on uurida Karini tõlgendusi teatrilaval A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse” IV osa (1932) viie dramatiseeringu ja ühe Tammsaare-ainelise näidendi põhjal, lähenedes empiirilisele materjalile naisuurimuslikust ...
    • Eesti teatrikriitika funktsioonid 2007–2013 Uku Uusbergi lavastuste arvustuste põhjal 

      Puksa, Lennart (Tartu Ülikool, 2014)
      Magistritöö uurib Eesti teatrikriitika funktsioone aastatel 2007–2013 Uku Uusbergi lavastuste näitel. Esimene peatükk käsitleb Lääne metakriitilise mõtteloo olulisemaid momente alates Vana-Kreekast kuni tänapäevani, Lääne ...
    • Naistegelased eesti monolavastustes 

      Ojakõiv, Liisa (Tartu Ülikool, 2015)
      Käesolev uurimus kaardistab naistegelastega eesti monolavastused ja näitab tegelaste ning teatriesteetika muutumist 70ndatest kaasaega liikudes. Magistritöö üks eesmärk on uurida soostereotüüpide avaldumist naistegelastega ...
    • Vaino Vahingu subjektsus näidendite „Potteri lõpp”, „Suvekool”, „Testament” ja „Mees, kes ei mahu kivile” kui autobiograafiliste draamanarratiivide näitel 

      Tuppits, Deivi (Tartu Ülikool, 2015)
      Antud uurimistöö keskseks teemaks on kirjanduslik subjekstus kui esteetiliselt konstrueeritud ise representatsioon. Võtsin vaatluse alla ise avaldumise kirjanduslikus loomingus, avades ise mõistet ja suhestades seda nii ...
    • Uussiirus eesti teatris 

      Ots, Liis (Tartu Ülikool, 2015)
      Magistritöös uuritakse uussiiruse olemust ja selle esinemist eesti teatris. Uussiirust käsitletakse maailmavaatelise nähtusena, mis on kerkinud esile postmodernismi järgsel ajastul. Seetõttu vaadeldakse teoreetilises osas ...
    • Aja- ja ruumipoeetika teatris kolme lavastuse näitel 

      Aruväli, Mari (Tartu Ülikool, 2015)
      Käesolev magistritöö vaatleb aja- ja ruumipoeetikat teatris, võttes analüüsi aluseks kolm lavastust Eesti teatrite repertuaaridest: Ugala teatri lavastuse „Lovesong. Ühe armastuse lugu“ (lavastaja Taago Tubin) ja „Bassein ...
    • Fiktsionaalsus ja reaalsus teatris lavastuse „Peeter Volkonski viimane suudlus“ näitel 

      Lääne, Kadi (Tartu Ülikool, 2015)
      Teatrilaval avaneb vaatajale iga kord fiktsionaalne maailm, milles on reaalsele elule sarnaselt sündmused, tegelased, aeg ja koht. Võib juhtuda, et selles maailmas eksisteerivad sündmused ja tegelased on reaalsele elule ...
    • Täiskasvanutele suunatud nuku-, objekti- ja visuaalteater. Teoreetilisi vaatepunkte praktiliste näidete alusel 

      Ruusna, Kristi (Tartu Ülikool, 2016)
      Käesolev magistritöö avab täiskasvanutele suunatud nuku-, objekti- ja visuaalteatri mõistestiku lähtuvalt erinevate teoreetikute käsitlustest. Defineeritakse nukuteater, objektiteater ja visuaalteater, sealjuures ka mõisted ...
    • Eesti lasteteatri funktsioonid 

      Rämmann, Kadriliis (Tartu Ülikool, 2016)
      Käesolev magistritöö keskendub lasteteatrile (sihtrühmale 4–11 eluaastat) ning otsib vastuseid uurimisküsimustele, missugused on lasteteatri funktsioonid ning mida hinnata heas lastelavastuses. Tööga peegeldatakse Salme ...
    • Erinevad näitlemislaadid: kahe näitleja kuus rolli Rakvere Teatris 

      Sikk, Triinu (Tartu Ülikool, 2018)
      Magistritöö eesmärgiks on uurida näitlejat kahelt võrdselt oluliselt lähtepunktilt: ühelt poolt vaadelda erinevaid näitlemislaade, mis nii Eesti kui Rakvere Teatris olulisemad, teisalt aga keskenduda kahele näitlejale ja ...
    • Intiimsus kaasaegsetes etenduskunstides 

      Selgis, Eline (Tartu Ülikool, 2018)
      Magistritöös vastab küsimustele, missugused lavastuslikud ja dramaturgilised vahendid loovad etenduskunstides intiimsuse. Etenduskunstidena käsitletakse töös sõnateatrit, performance’i-teatrit, interaktiivset teatrit ja ...
    • Festival kui teatrisündmus – Baltoscandal 1990-2016 

      Tomps, Katarina (Tartu Ülikool, 2018)
      Magistritöö uurib ja jäädvustab Eesti pikaajalisimat rahvusvahelist teatrifestivali Baltoscandalit. Antakse ülevaade, milline on Baltoscandali kontseptsioon (loomistingimused, põhimõtted, korraldus), kuidas festivali ...
    • Heli- ja muusikaline kujundus Eesti sõnateatris 

      Talvik, Liivia (Tartu Ülikool, 2018)
      Käesolev magistritöö suunab tähelepanu heliliste väljundite olulisusele sõnateatris ja uurib lähemalt lavastuse heli- ja muusikalise kujunduse valmimise protsessi praktikute silme läbi. Kaalukaim osa magistritöö allikatest ...
    • Depressiooni kujutamine ja vastuvõtustrateegiad draamakirjanduses 

      Jürjo, Merilin (Tartu Ülikool, 2019)
      Magistritöö uurib depressiooni kujutamist draamakirjanduses ning lugeja vastuvõttu erinevate strateegiate alusel. Töös otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas on depressiooni draamakirjanduses kujutatud ning kuidas aitavad ...
    • Eesti nüüdisaegne lavastajaõpe 

      Peep, Lennart (Tartu Ülikool, 2019)
      Magistritöö käsitleb nii EMTA lavakunstikooli kui TÜ VKA lavastajaõpet, muu hulgas lähtudes töö autori kogemusest lavastajaüliõpilasena Viljandi Kultuuriakadeemias. Uurimus vaatleb Eesti kaasaegset lavastajaõpet õppekavade ...
    • Kujutluslike ruumide loomine simultaanlaval 

      Mangus, Maarja (Tartu Ülikool, 2021)
      Töö annab ruumiloome kirjelduse ja süstematiseerimise analüüsimise kaudu ülevaate simultaanlava olemusest. Analüüsitakse Vanemuise teatri "Kirvetüü" ja Emajõe Suveteatri "Kadri" lavastusi.
    • Etenduskunsti poliitilisus. Afektiteooria etendusanalüüsis 

      Ever, Kerli (Tartu Ülikool, 2022)
      Magistritöös uuritakse, kuidas võiks etendusanalüüsis etenduskunsti poliitilisuse uurimisel olla kasu afektiteooria rakendamisest. Esimene peatükk annab ülevaate poliitilisusest, käsitledes nii seda, kuidas poliitilisuse ...
    • Renate Keerdi füüsiline teater 

      Kokk, Karmel Helena (Tartu Ülikool, 2022)
      Magistritöös uuritakse Renate Keerdi kui füüsilise teatri lavastajat. Töö esimene peatükk avab olulisi keha ümbritsevaid mõisted, teises avatakse võimalusi, kuidas lähenetakse teatriteoreetiliselt füüsilisele teatrile, ...