Show simple item record

dc.contributor.advisorIvask, Signe, juhendaja
dc.contributor.authorPuuraid, Piia
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutet
dc.date.accessioned2014-06-26T14:02:48Z
dc.date.available2014-06-26T14:02:48Z
dc.date.issued2014
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/42295
dc.description.abstractMeediamaastiku kommertsialiseerumine ning uute digiplatvormide tulek on ajakirjanikutöö toimimise ning läbiviimise viise oluliselt muutnud. Ajakirjanikuamet nõuab üha suuremat pingutust, pühendumist ning vastutust. Suurenenud on ka tööülesanded ja kohustuste hulk, mis omakorda võivad viia stressi ning läbipõlemise tekkimiseni. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida läbipõlemise esinemist ning ulatust Eesti suurimate päevalehtede ning nende lisalehtede uudistetoimetustes töötavate reporterite hulgas. Lisaks sooviti uurida, kas ja kuidas on läbipõlemine seotud isikute vanusega. Töö teoreetiline ja empiiriline materjal ning alus tugineb mitmel läbipõlemist uurinud teoreetikul, kellest olulisemaks võib pidada Christina Maslachi ja kaasautoreid, kelle poolt loodud läbipõlemise ankeetküsitlus on maailmas üks enim tunnustatud ja kasutatud instrumente tööalase läbipõlemise uurimiseks. Teiseks oluliseks autoriks antud töö raames on Katrin Maiste (2001, 2005) ja Harri Küünarpuu (2005), kes on antud instrumenti kasutanud Eesti tingimustes uuringute läbiviimiseks. Töö empiirilises osas viis autor Eesti päevalehtede ja nende lisalehtede uudistetoimetuste ajakirjanike seas läbi MBI-D ankeetküsitluse. Kui subjektiivsel teel valitud seitsmes ajalehetoimetuses töötas 64 inimest, siis ankeetküsitlusele vastas neist 50 isikut. Valim jääb küll tagasihoidlikuks, kuid on kindlasti vastavuses Eesti demograafiliste eripäradega ning Eesti meediamaastiku spetsiifikaga. Ankeetküsitluse tulemustest lähtub, et uudistetoimetuste ajakirjanikud kogevad madalal ja mõõdukal tasemel läbipõlemist. Kõrgel tasemel läbipõlemist valimi hulgas ei esinenud. Ankeedi küsimuste analüüsi tulemustest selgus, et läbipõlemist hindavatest faktoritest kogevad respondendid kõige suuremat läbipõlemist eneseteostuse ja osavõtlikkusega seotud osades. See omakorda viitab raskustele allikatega suhtlemisel ning tööalaste tugi- ja preemiasüsteemide puudulikkusele. Seega võib empiirilise osa tulemustest lähtuvalt väita, et läbipõlemine on probleem ka Eesti päevalehtede uudistetoimetuste ajakirjanike seas. Selleks, et fenomeni põhjuslikke seoseid välja tuua, peab teemat aga kindlasti edasi uurima. See annaks uudistetoimetustele võimaluse, kuidas läbipõlemist toimetuse sees vähendada. Kindlasti oleks aga ka käesoleva töö tulemustest lähtudes oluline tugisüsteemide toetus ja nende laialdasem kasutamine toimetustes.et
dc.description.urihttp://www.ester.ee/record=b4417513~S1*est
dc.language.isoetet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.subject.otherbakalaureusetöödet
dc.subject.othermeediaet
dc.subject.othertrükiajakirjanduset
dc.subject.otherajalehedet
dc.subject.otheruudisedet
dc.subject.otherajakirjanikudet
dc.subject.othertööstresset
dc.subject.otherläbipõlemine (psühh.)et
dc.titleEesti päevalehtede ja nende lisalehtede uudistetoimetuste ajakirjanike läbipõlemise uuring Maslach Burnout Inventory meetodilet
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record