Teadlaste ja ajakirjanike vahel tekkinud kommunikatsiooniprobleemid teaduse kajastamisel
Date
2014
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli kaardistada teadlaste ja ajakirjanike vahel
tekkinud kommunikatsiooniprobleemid teadusteemade kajastamisel ning anda
ülevaade võimalikest lahendusvariantidest, mida kumbki osapool näeb
teaduskommunikatsiooni protsessis tekkivate tõlgendusprobleemide ära hoidmiseks.
Töö empiiriline materjali kogusin semistruktureeritud intervjuudega. Intervjueerisin
nelja teadlast ja nelja ajakirjanikku. Ajakirjanike valikul lähtusin faktist, kes
peavoolumeedias kõige rohkem teadust populariseerinud on, jõudes niimoodi kõige
suurema arvu tavalugejateni. Teadlaste valiku faktoriks sai piisav publikatsioonide arv
massimeedias. Tehtud intervjuude tõlgendamiseks analüüsisin neid kvalitatiivse
sisuanalüüsi abil.
Töö teoreetiline alus tugineb teadusfilosoofia käsitlusel, uudiskriteeriumite ja –
faktorite käsitlusel ning neile kahele rajaneva ekspertdiskursuse tõlkimise käsitlusel.
Täpsemalt teadusdiskursusest ajakirjanduslikku diskursusesse tõlkimisel. Veel leiab
teoreetilisest peatükist rollijaotuste käsitluse, mis kirjeldab stereotüüpsusest, rollide
paljususest, vastastikusest usaldamatusest ja vastastikuste rollide mitte mõistmisest
tulenevaid probleeme.
Empiirilise materjali analüüsist selgus, et teadlaste ja ajakirjanike vahel tekkinud
kommunikatsiooniprobleemid teadusteemade kajastamisel on võrdlemisi kompleksed
ning tingitud väga erinevatest faktoritest. Lisaks ühest diskursusest teise tõlkimise
problemaatikale, olid suurteks murekohtadeks veel rollijaotused, kinnistund
stereotüübid, teadmatus üksteise keelest ja töövõtetest, erinev töötempo ja usalduse
puudumine.