Show simple item record

dc.contributor.advisorHimma-Kadakas, Marju, juhendaja
dc.contributor.authorLeima, Laurits
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutet
dc.date.accessioned2014-06-30T11:23:33Z
dc.date.available2014-06-30T11:23:33Z
dc.date.issued2014
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/42359
dc.description.abstractMagistritöö pealkiri on „Oskused, mida veebiajakirjanikud rakendavad oma töös“. Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida, milliseid reaalseid oskusi veebiajakirjanikud oma igapäevatöös kasutavad. Lisaks sellele huvitas mind see, kuidas mõjutab erinevate oskuste kasutamise vajadust aeg. Viisin läbi etnograafilise vaatluse veebitoimetuse töötoas ja pärast seda kaks fookusgrupi intervjuud. Lisaks sellele kasutasin empiirilise materjalina Eveliis Eegi magistritöö ja Gunnar Leheste seminari- ja bakalaureusetöö jaoks kogutud intervjuusid ja vaatlusandmeid. Selgus, et oskustepagas, mida veebiajakirjanikud reaalselt kasutavad, on palju väiksem sellest, mida veebitoimetajad neilt ootavad ja avalikkus arvab, et nad peaksid oskama. See ei tähenda, et nad ei teeks piisavalt tööd, vaid neil pole eriti võimalust seda nii laiapõhjaliselt teha. Igapäevaselt „linti täites“ ei ole saa minna korraks välja, et oma loo juurde video- või helilõik salvestada, sest see võtaks liiga palju aega. Kiirus ja ajasurve oli nii intervjuudes kui vaatlusel läbivaks teemaks, kusjuures ühe lehe juhtkonna tasemel oldi valmis eeltoimetamata vigase teksti ülespanekuga selleks, et saada lugu veelgi kiiremini üles (Eek 2013). Kuigi veebiajakirjanikul võib olla tugev keelevaist ja grammatikaoskus, pole tal siiski aega seda täiel määral enne loo avaldamist kasutada. Vaatlusest oli ka näha, et kuigi plaaniti teha erinevaid multimeedialugusid, siis aja puudusel jäeti mitmed neist ära ja need, mis tehti, muutusid esialgsest plaanist lihtsamaks. Reaalselt veedeti enamus aega hoopis töötades tekstiga – refereerides ja tõlkides välismeediast artikleid ning toimetades pressiteateid. Nii autorile kui tudengitele endale üllatuseks muutus veebitoimetuse töötoa meelestatus toodetava sisu osas väga kiiresti selliseks, et järgmise ühiku kirjasaamise nimel leiti, et minnakse lihtsama vastupanu teed ja originaalteksti kirjutamise asemel toimetatakse järgmine pressiteade. Allikatega töötoa ajal peaaegu ei suheldudki, info saadi kätte teisiti. Suhtlemisoskus muutus palju olulisemaks aga veebitoimetuse sisekommunikatsiooni seisukohalt. Esimese hooga valitses segadus ja teadmatus, mida täpselt tegema peab, kuid üheskoos suudeti võtta õige kurss ja töö lõpule viia. Esialgu ühtse meeskonnana ülesandeid paika panev toimetus vajus lõpuks väiksemateks tükkideks, kuid seda seetõttu, et kõigil olid oma ülesanded käes ja päevatoimetajal oli vaja vaid jälgida, et püsitakse endiselt õigel kursil. Töö tulemustest saab kokkuvõtvalt järeldada, et mida vähem on veebiajakirjanikul aega loo kirjutamiseks, seda vähem erinevaid oskusi ta kasutab.et
dc.description.urihttp://www.ester.ee/record=b4417788~S1*est
dc.language.isoetet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.subject.othermagistritöödet
dc.subject.otherajakirjanduset
dc.subject.otherelektrooniline ajakirjanduset
dc.subject.otheroskusedet
dc.subject.otherkutseoskusedet
dc.subject.otherajakirjanikudet
dc.titleOskused, mida veebiajakirjanikud rakendavad oma tööset
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record