Show simple item record

dc.contributor.authorMänniste, Marju
dc.date.accessioned2014-08-13T05:46:22Z
dc.date.available2014-08-13T05:46:22Z
dc.date.issued2014-08-13
dc.identifier.isbn978-9949-32-643-3 (print)
dc.identifier.isbn978-9949-32-644-0 (pdf)
dc.identifier.issn1024-6479
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/42850
dc.descriptionVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.et
dc.description.abstractFüsioloogiline ökoloogia uurib organismide füsioloogiliste funktsioonide ja keskkonna vahelisi suhteid. Alles hiljuti on jõutud arusaamisele, et närvi-, endokriin- ja immuunsüsteem on omavahel ühendatud ühtseks tervikuks ning nende süsteemide vahelisi seoseid ning lõivsuhteid on oluline uurida. Oma töös ühendasin immuun- ning stressivastuse uuringud käitumise uurimisega. Mudelorganismina kasutasin rohevinti (Carduelis chloris) ning organismisiseste protsesside jälgimiseks nende sulgi. Füsioloogiliste protsesside kohta võivad informatsiooni anda sulgede värv, suurus, terviklikkus ning erinevate hormoonide sisaldus. Töö eesmärgiks oli välja selgitada erinevate suleparameetrite rakendatavus immuunökoloogilistes ja käitumisuuringutes. Töö esimeses pooles uurisin, kas neuro-, endokriin- ning immuunsüsteemi omavahelisi suhteid on võimalik uurida sulgede stressihormooni taseme kaudu. Uurisin, kuidas mõjutab sulgede kortikosterooni taset immuunsüsteemi aktiveerimine, stressihormooni manustamine ja eksperimentaalne koktsiidinakkus. Töö teises pooles keskendusin suleparameetrite ja lindude käitumise vaheliste seoste uurimisele. Oma töö viimases osas uurisin, kas rohevintide sule suurus ja värvus ennustab vastupanuvõimet uudsele trihhomonoosinakkusele. Minu töö põhjal võib järeldada, et sule erinevad parameetrid on tundlikud organismi hormonaalse sisekeskkonna ja immuunsüsteemi manipulatsioonidele, andes väärtuslikku informatsiooni sulgede kasvu ajal kogetud sündmuste kohta. Sule massi, pikkust ja suleroo diameetrit on võimalik kasutada erinevate stressitekitajate somaatiliste kulude hindamiseks või sulekasvu ja organismi teiste oluliste füsioloogiliste protsesside vaheliste lõivsuhete kirjeldamiseks. Vangistuses tekkinud sulekahjustused peegeldavad lindude käitumist ning võivad iseloomustada vastuvõtlikkust stressile. Sulgede kasvulünki on võimalik kasutada suremuse ennustamisel. Minu uurimistöö viitab võimalusele, et sulgede melaniinil põhinev värvus on seotud immuun- ja stressivastusega, mis aitab mõista eumelaniinil põhineva värvuse üldisi evolutsioonimehhanisme. Sule kortikosterooni ja koktsidioosiresistentsuse vaheline seos on eriti huvitav, sest see võib aidata selgitada, miks looduslik valik võib soosida kõrgenenud stressivastust.et
dc.description.abstractPhysiological ecology studies the interplay of organism´s physiological processes and environment. Up until recently, the nervous, endocrine and immunological systems were regarded as separate entities and research about the interconnections and trade-offs between these systems was out of focus. In my thesis I combined immune and stress research with behavioral studies implementing greenfinch (Carduelis chloris) as a research model. Feathers of birds are unique in the sense that various feather parameters can reflect intrinsic and extrinsic conditions experienced by an organism during feather growth. In the first half of my thesis I studied the nexus between neural, endocrine and immunological functions. I asked how stress hormone content of feathers is affected by immune activation, glucocorticoid administration, experimental coccidian infection and how feather corticosterone content relates to disease resistance. In the second half of my thesis I concentrated on the connections between feather parameters and behavior. In the last part, I asked whether feather size and color parameters predict survival in greenfinches facing epidemics of emerging infectious disease, finch trichomonosis. My study showed that morphological characteristics, as well as CORT content of feathers are sensitive to manipulations of hormonal milieu and immune function, which makes these parameters valuable indicators about the events that occurred in the period of feather growth. In particular, feather mass, length and rachis diameter can be used to assess somatic costs of different stressors or trade-offs between feather growth and other demanding organismal functions. Feather wear in captivity can reflect behavior of birds and possibly be linked to stress susceptibility. Fault bars can be used as a diagnostic cue in predicting mortality. My study also indirectly suggests that eumelanotic color of feathers is linked to immune and/or stress responses, which helps us to understand the mechanisms of evolution of melanin-based coloration in general. Detected associations between feather CORT content and resistance to coccidiosis are particularly interesting, as they suggest a novel route of selection for higher stress responsiveness.en
dc.language.isoenet
dc.relation.ispartofseriesDissertationes biologicae Universitatis Tartuensis;261
dc.subjectrohevintet
dc.subjectökofüsioloogiaet
dc.subjectsulestiket
dc.subjectvärvusedet
dc.subjectimmuunvastuset
dc.subjecthormoonidet
dc.subjectstresset
dc.subjectgreenfinchen
dc.subjectecophysiologyen
dc.subjectplumageen
dc.subjectcoloursen
dc.subjectimmune responseen
dc.subjecthormonesen
dc.subjectdistressen
dc.subject.otherdissertatsioonidet
dc.subject.otherETDen
dc.subject.otherdissertationsen
dc.subject.otherväitekirjadet
dc.titlePhysiological ecology of greenfinches: information content of feathers in relation to immune function and behavioren
dc.title.alternativeRohevintide füsioloogiline ökoloogia: sulgedes sisalduv informatsioon immuunfunktsiooni ja käitumise kontekstiset
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record