Üldise usalduse määra muutus Eestis aastatel 2004-2012
Date
2014
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesolevas seminaritöös uuriti, kuidas on muutunud Eesti elanike üldise usalduse
määr ajavahemikul 2004 kuni 2012. Analüüsid toetusid Euroopa Sotsiaaluuringu
(ESS) viie erineva uurimislaine andmetele, mis on kõnealusel perioodil Eestis läbi
viidud. Usalduse määra muutust kaheksa aasta jooksul vaadeldi lisaks Eesti elanike
soo, vanuse, hariduse, koduse keele, elukoha ja tajutud sissetuleku lõikes. Tulemused
näitasid, et aastatel 2004 kuni 2010 üldise usalduse määr Eestis järjepidevalt tõusis.
2012. aastal tegi aga üldise usalduse määr läbi suure languse, jõudes tagasi ligikaudu
2008. aasta tasemele. Uurides üldise usalduse määra muutust erinevate sotsiaalsete
näitajate lõikes selgus, et üldine usalduse määr langes 2012. aastal ainult kodus
peamiselt vene keelt rääkivate Eesti elanike seas, jäädes kodus peamiselt eesti keelt
rääkivate Eesti elanike seas varasemate aastatega võrreldes samale tasemele.
Oluliseks osutus ka ESS toimumisaasta ja tajutud sissetuleku koosmõju üldise
usalduse määrale, kus võrreldes teiste vastajate kategooriatega erinevad uuritud
ajaperioodi lõikes kõige enam nende inimeste vastused, kel enda hinnangul on
„praeguse sissetuleku juures väga raske hakkama saada“. Analüüsides erinevate
sotsiaalsete näitajate ja uuringu toimumisaasta koosmõju üldise usalduse määrale
aastatel 2004 kuni 2012 selgus, et iseseisva ja statistiliselt olulise panuse usalduse
määra ennustamisel andsid vastaja hinnang oma sissetulekule, haridus aastates, vanus,
sugu, ESS uuringu toimumisaasta ja ESS uuringu toimumisaasta ja koduse keele
koosmõju.